Selle igihaljal teemal on põhjalikumaid/rangemaid  ökonomeetrilisi käsitlusi nagu osundatud Ahlerup&Hasson artikkel on siiski ainult näpuotsaga tõsiteaduslikes tippajakirjades leida.  Ja küllap selleski on väärttulemuste hulgas (eeskätt metodoloogilised) küsitavusi küll ja küll: nt Eestigi on paigutatud GDP pc järgi samas kõrgesse rühma koos Rootsi ja Soomega – kuigi peaaegu kindlasti oleks Eesti koht madalamas rühmas nt koos Ungari ja Poolaga.

(*) Pelle Ahlerup and Gustav Hansson. 2011. „Nationalism and government effectiveness“ – Journal of Comparative Economics Volume 39, Issue 3, September 2011, Pages 431–451

Abstract

Nation-building is believed to have a positive influence on economic and political outcomes, especially in countries with ethnically fragmented populations. Yet nationalism, an indicator of successful nation-building, has been empirically linked to protectionism and intolerance, which suggests that dismal performance is a more likely outcome. This paper empirically identifies an inverted U-shaped relationship between nationalism and government effectiveness. The results suggest that the level of nationalism in the population is higher than optimal in most countries. It is further shown that nationalism may mitigate the negative effects of ethnic heterogeneity in former colonies. We find no clear linkages between nationalism and trade openness.

Highlights

► We study the relationship between nationalism and government effectiveness. ► We empirically identify a robust inverted U-shaped effect of nationalism. ► One implication is that most countries have too nationalistic populations. ► Nationalism may mitigate negative effects of ethnic heterogeneity in former colonies.

Keywords

• Ethnic diversity;
• Government effectiveness;
• Nation-building;
• Nationalism;
• Protectionism

Tõepoolest: makroteoreetiliselt (mitte segi ajada lokaalpoliitika või kildkondlike majandushuvidega) on nt majandusliidu kontekstis  praegused standardsed majanduskasvu indikaatorid äärmiselt eksitavad ning reeglina poliit-lakeerivad nt – mida madalam majandustase seda kõrgem majanduskasvu tempo ceteris paribus (liikmesriikide võrdluse puhul oleks ausam aluseks võtta nt liidu keskmine majandusaktiivsuse  tase). Teoreetiliselt veelgi ebaausam ning lakeerivam on aga nt euroala sees teha võrdlusi PPS/PPP valuutas sest eeskätt on see lokaaldeflator juba sajandi olnud kasutusel moonutatud valuutakursside õiendamiseks ja seega makroökonoomiliselt üldiselt mõttetu kasutamiseks valuutatsooni sees.

Mis aga rahvuslike tulude näitude kvaliteeti/aususesse puutub siis on koordineeritavate majandusliitude raames väga kõlvatu nendesse sisse arvestada nt hargmaiste arvevabrikute poolt fabritseeritud libatulusid (muide 0-kasumimaks näib meil seda tegevust ärgitavat) või siis sellise asendustegevuse nagu sotsiaaltöö kulutusi näidata rahvuslike tuludena (nt mõningaid sotsiaaltoetusi näidata palkadena).

Muide väga oluline oleks rahvuslike makronäitude hulka lülitada GDP kõrvale kodumaiseks kasutamiseks jääva NNI (rahvuslik netotulu) sest see näit aitaks võrrelda liikmesriikide jätkusuutlikkust ehk mitte ainult rahvusliku tulu loomise mehhanismide efektiivsust vaid ka ümberjaotuse mehhanismide kvaliteeti (antud näites hinnata nt ka kodumaisest majandusest väljakanditavaid kapitale – muidugi tuleks jätkusuutlikkuse hindamisel arvesse võtta ka majandusliku ebavõrdsuse suundumusi ehk tsiviliseeritust (**).

Moraal: Moodne evolutsioon- ja institutsionaal-ökonoomika õpetavad et makroökonoomilise struktuuri ratsionaalseimaks ülemkriteeriumiks on jätkusuutlikkus ning sellest tulenevad alamkriteeriumid (vt nt Eesti kohta sellest tulenevad prioriteedid järgmisest projitseeringust kus mainitakse ka prospektiivsete majanduspoliitiliste reformide prioriteete –  http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/20_scps/2011/01_programme/ee_2011-04-28_nrp_ee.pdf) alamstruktuuride koordineerimiseks – seejuures tarvilikuks tingimuseks on aus kommunikatsioon.

Nt on ELi poolt püstitatud kuni 2020 põhikriteeriumiks heaolumajanduse jätkusuutlikkus ning sellest tulenevad alamkriteeriumid nagu madal inflatsioon, hõive tõstmine, majandusliku ebavõrdsuse leevendamine (sh loomulike perifeeriariikide permanentne toetamine), nii rahvuslike tulude loomise mehhanismide kui ka nende tulude ümberjaotamise mehhanismide teaduspõhine süsteemne reformimine, rahvuslike majanduste koguvälisvõlgnevuse piiramine, finantstehingute maksustamine jne jne.

Selge et üldiselt taolised kriteeriumid mistahes alamstruktuuridele (lokaalsetele,  funktsionaalsetele, klikedele jne) näivad intuitiivselt ebaratsionaalsed ning nende arengut takistavad (***) sest nt hargmaise panganduse huvides koos reitinguagentuuridega oleks kõrge inflatsioon koos suurte laenudega ning libakommunikatsiooniga selleks vastava paanika tekitamine jne. Veelgi selgem et tulevad luua rangemad mehhanismid libateabe levitamise pärssimiseks jne (****).

Lisaks veel et liikmesriigiti tõesti ausaks makrovõrdlemiseks peaks nii näitajate ja näitude kvaliteeti/hägusust silmas pidama rääkimata nende kobarate valikust: a) Eurostati GDP tabelites on üha Eesti kohta märkus et ei ole teiste riikidega võrreldav ja samas on eriti GDP kasvutempodes Eesti nt euroalas täiesi ebavõrreldav sest tase pc on keskmisest (jagaja) on keskmisest tasemest 3-4 korda madalam ehk moonutus ülespoole 3-4 korda b) eriti paistab paistab Eurostati tabelites silma Eesti majandusliku ebavõrdsuse näitude loogiline hägusus c) muide makromajanduslikest näitajatest kõige olulisemad on: jätkusuutlikkus, tööhõive, inflatsioon (konkurentsi määraja), NNI ja GDP suhe (meil väga vilets) maksude õiglus/tsiviliseeritus (kas progresseeruvus või vastupidi) jne jne d) mis meie pressi kvaliteeti puutub siis majanduse alal nt võrreldes inglaste omaga on see täielik bordell (võimurid ja nende kannupoisid lakeerivad häbenematult ja äripangad ning börsikulid õhutavad karistamatult lumpenlikku paanikat jne.

(*) Robert Reich (FT 17.I 2012 .http://www.ft.com/cms/s/0/2f0babbe-3e30-11e1-ac9b-00144feabdc0.html#ixzz1jhJBK9bb): „ … As a result, consumers and investors are doing increasingly well but job insecurity is on the rise, inequality is widening, communities are becoming less stable and climate change is worsening. None of this is sustainable over the long term but no one has yet figured out a way to get capitalism back into balance. Blame global finance and worldwide corporations all you want. But save some of your blame for the insatiable consumers and investors inhabiting almost every one of us, who are entirely complicit. …“ – makroökonoomiliselt päris hästi öeldud autoriteetse autori poolt küll USA kohta aga ilmselt samas vaimus ELi praeguste reformidega – eeskätt Euroopa Semestri mehhanismiga mis juba jõustatud ning muuseas annab Komisjonile laimed võimalused ka liikmesriikide ametlike statistikate auditeerimiseks, kogu välisvõla piiramiseks, hõive tõusu koordineerimiseks, majandusreformide tsiviliseerimiseks jne.

Või võtame väljaspoolt eurotsooni mõjuka autori värske sõnumi: Ed Miliband: Our toxic blend of capitalism and short-termism – FT. 19.I 12 http://www.ft.com/cms/s/0/c599d23c-41fe-11e1-9506-00144feab49a.html#ixzz1jtYdiX3 - “What is surprising about the current debate on the future of capitalism is not that it is taking place but that it has taken fully three years since the global financial crisis for this to reach a pitch. …  When centre-left politicians talk about rules, our opponents routinely warn about the danger of stifling enterprise with red tape. But markets always operate in a context set by government. It is not a question of having more or fewer rules, it is about the right rules.” –  jälle harmoonias euroalal toimuvate reformidega.

(**) Matti Maasikas (PM 17.I 2012 lk 10) – tähelpanuväärne et autor toob välja mõisted nagu tsiviliseeritus, ausus (sic!) ilmselt seoses ka suhkrutrahvi kaela tõmbamisega Brüsselist võltsitud andmete esitamisega, et alles äsja oli valitsus  makroökonoomiliselt täielikus pimeduses aga ikka püüdis ennast kogu ELile eeskujuks seada ja nt nõuda inflatsioonikriteeriumeid lahjendada jne.

Kahjuks on autor unustanud märkimata et praegu makroökonoomiliselt ELi kõige prioriteetsem majandusarengu indikaator on ikkagi kogu liidu heaolumajanduse jätkusuutlikkus (sellest tulenevad sellised alamkriteeriumid nagu majanduskasv, konvergents (perifeeria toetamine) madal inflatsioon (kõrge inflatsioon on ka kõlvatu konfiskeeriv maks), hõive tõstmine, majandusliku ebavõrdsuse talitsemine, kõlvatute maksude nagu mittetululise vara maksustamise (nt 0-kasumimaks mis jätab kasumi loomisega seotud mitmedki kulutused kõlvatult teiste maksumaksjate kraesse, regresseeruvad tulumaksud, turuhindu räigelt moonutavad maksud, finantsspekulatsioonide piirangud jne).

(***) John Kay: A real market economy ensures that greed is good – FT.com www.ft.com (18.I 2012) –  kõige muu hulgas on lõik institutsionaalsest olulisusest kus ka Eesti mainitud „ … The division of Germany resulted in two states, both functional in economic terms, but one far richer. The less noticed comparison between the modern economic histories of Finland and Estonia had the same outcome. … “

Muide Eesti majanduslik institutsionaalteoreetiline üks analüüs oleks kättesaadav nt: Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach.  In:  “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5^th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126:http://www.ies.ee/iesp/No3/ - selles on loetletud rida Eesti majanduse idiosünkraatiaid mis ei võimalda eesti majandust siiski otseselt võrrelda soome majandusega (mis praegu nt ligemale kümme korda mahult suurem ja seega nt oluliselt suurema tingimisjõuga kasvõi Venemaa suhtes – seega ka ELis mitte mingi perifeeria).

(****) üks abstraktne mudel mis konspektiivselt peegeldab ka rahvusliku majanduspoliitika reformide/mehhanismide süsteemset optimeerimist - Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn, 2265-279:http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

Author(s): Antonio Fatás, Ilian Mihov
Date of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): Business Cycles, Fiscal Policy, Stabilization

Abstract: We analyze empirically the cyclical behavior of fiscal policy among a group of 23 OECD countries. We introduce a framework to capture fiscal policy stance in a way that brings together automatic stabilizers and discretionary fiscal policy. We show that, for most countries, automatic changes in the budget balance play a stronger role in stabilizing output than discretionary fiscal policy. When compared across countries, changes in fiscal policy stance are predominantly linked to differences in government size. Tax revenues are close to being proportional to GDP and, combined with a relatively stable government spending, this leads to a countercyclical budget balance, which in turn helps stabilize aggregate demand. Furthermore, countries with less responsive automatic stabilizers, like the United States, tend to use countercyclical discretionary fiscal policy more aggressively. For all countries discretionary policy has become more aggressive in recent decades.

„… Lisaks on Euroopa Liit riikide vastuvõtukõlbulikkust hinnanud rahandust puudutavate Maastrichti kriteeriumide alusel. Need on seni seadnud liituvatele riikide oluliselt kõrgemaid nõudmisi kui liikmesriikidele. Kui meie jaoks oli see vastuolu juba liitumisperioodil nähtav ja häirivgi, siis nüüd annab see seoses liikmesriikide olematu fiskaalvastutusega märksa laiemat kõneainet. …“

Taevane arm:

a)     nt euroala liikmesriikidele on inflatsioonikriteerium olnud „kahe protsendi läheduses“ mis on olnud üldiselt oluliselt rangem Maasatricht’i vastavast kriteeriumist liituvatele riikidele. Tõsi et liitumisel nõuti Maastrichti kriteeriumide aastast enam vähem ranget täitmist (nt Eestil jäi liitumisel täitmata hindade stabiilsuse pehme kriteerium) – kuid liikmesriikidele seati pehmemalt ülesandeks näitude kolmeaasta keskmise kriteeriumide tasemel hoidmine

b)    millest aga autor poliitosavalt mööda vaatab on see et Eesti rahaline vastutus nt inflatsioonikriteeriumi osas on täiesti olematu (nt mullu rikuti seda ligemale 3 pp võrra millega vähendati nii kodumaise majanduse konkurentsivõimet kui ka vähendati rahvuslike finantsvarade ostujõudu ligemale poole miljardi euro ulatuses

c)     veelgi poliitosavamalt pistab autor pea liiva alla poliitvastutuse küsimustes et mullu nt kanditi Eestist välja vähemasti kolme miljardi euro ulatuses nt ainuüksi „muude investeeringute“ nimetuse varjus (sh ilmselt suures osas maksustamata kasumeid – seega jättes osa nende kasumite kokkukraapimisega seotud kulutusi eesti maksumaksja kraesse) jne.

Moraal: autor küll hägusloogiliselt poliitpropagandistlikult dotseerib finantsvastutuse tõstmise vajadusest kuid poliitmugavuseks ei maini ühtegi reformi mida oleks teadmuspõhiselt vaja viivitamatult finantsmehhanismide kvaliteedi tõstmiseks Eestis teha. Makroökonoomiliselt kahetsusväärselt autor ei näi tühmilt märkavat laiemat makropilti seoses kapitalide ja tööjõu väljavoolu ohu tõttu (jooksvalt oluliselt tingitud mitmetest mõttetutest fiskaalkärbetest ja nn sisemisest devalveerimisest) mistõttu Eesti makrojätkusuutlikkus (kodumaine majanduspotentsiaal) näib järjest vähenevat ning praegu kolgastumine Põhjala kontekstis süvenevat – seega meie finantsvastuse tõstmise haare näib järjest vähenevat (Brüsselile üleminevat) – liiatigi on juba nt EPst nt meie mõned inflatsiooni eest vastutajad juba laias maailmas ning ka „meie“ äripankade mõningatel juhttegelaste olevat kuuldavasti vastutuskoondamise puhuks väljamaal kohad välja vaadatud.

DP8738 Rotten Parents and Disciplined Children: A Politico-Economic Theory of Public Expenditure and Debt

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8738.asp

Author(s): Zheng Michael Song, Kjetil Storesletten, Fabrizio ZilibottiDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): Fiscal discipline, Fiscal policy, General equilibrium, Government debt, High debt in Greece and Italy, Intergenerational conflict, Markov equilibrium, Political economy, Public goods, Repeated voting

Abstract: This paper proposes a dynamic politico-economic theory of fiscal policy in a world comprising a set of small open economies, whose driving force is the intergenerational conflict over debt, taxes, and public goods. Subsequent generations of voters choose fiscal policy through repeated elections. The presence of young voters induces fiscal discipline, i.e., low taxes and low debt accumulation. The paper characterizes the Markov-perfect equilibrium of the voting game in each economy, as well as the stationary equilibrium debt distribution and interest rate of the world economy. The equilibrium can reproduce some salient features of fiscal policy in modern economies.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8737 Consolidating the Water Industry: An Analysis of the Potential Gains from Horizontal Integration in a Conditional Efficiency Framework

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8737.asp

Author(s): Michael ZschilleDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IO

Keyword(s): water supply, horizontal integration, data envelopment analysis, conditional efficiency, nonparametic estimation

Abstract: The German potable water supply industry is regarded as being highly fragmented, thus inhibiting high potentials for efficiency improvements through consolidation. Focusing on a hypothetical restructuring of the industry, we apply Data Envelopment Analysis (DEA) to analyze the potential efficiency gains from mergers between water utilities at the county level. A conditional efficiency framework is used to account for the operating environment. Highest efficiency improvement potentials turn out to result from reducing individual inefficiencies. The majority of the 84 merger cases is characterized by merger gains, which are decomposed into a technical efficiency effect, a harmony effect and a scale effect. The results suggest to improve incentives for efficient operations in water supply and a consolidation of the industry structure.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8735 Taxing Women: A Macroeconomic Analysis

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8735.asp

Author(s): Nezih Guner, Remzi Kaygusuz, Gustavo VenturaDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM, PP

Keyword(s): Labour Force Participation, Taxation, Two-earner Households

Abstract: Based on well-known evidence on labor supply elasticities, several authors have concluded that women should be taxed at lower rates than men. We evaluate the quantitative implications and merits of this proposition. Relative to the current system of taxation, setting a proportional tax rate on married females equal to 4% (8%) increases output and married female labor force participation by about 3.9% (3.4%) and 6.9% (4.0%), respectively. Gender-based taxes improve welfare and are preferred by a majority of households. Nevertheless, welfare gains are higher when the U.S. tax system is replaced by a proportional, gender-neutral income tax.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8734 Women Empowerment and Economic Development

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8734.asp

Author(s): Esther DufloDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): DE

Keyword(s): gender equality, women’s empowerment

Abstract: Women empowerment and economic development are closely related: in one direction, development alone can play a major role in driving down inequality between men and women; in the other direction, empowering women may benefit development. Does this imply that pushing just one of these two levers would set a virtuous circle in motion? This paper reviews the literature on both sides of the empowerment-development nexus, and argues that the interrelationships are probably too weak to be self-sustaining, and that continuous policy commitment to equality for its own sake may be needed to bring about equality between men and women.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8733 Premise-Based versus Outcome-Based Information Aggregation

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8733.asp

Author(s): Geoffroy de Clippel, Kfir EliazDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IO

Keyword(s): Common Interest, Discursive Dilemma, Doctrinal Paradox, Information Aggregation, Voting

Abstract: A group of rational individuals with common interest need to select one of two outcomes. The optimal decision depends on whether certain premises or pieces of evidence are established as being true, and each member receives a noisy signal of the truth value of the relevant premises. Should the group reach a decision by voting whether each premise is true or false, or should they simply vote on the outcome? We show that for any finite number of individuals, the premise-based voting rule is more efficient in aggregating information than the outcome-based rule. However, generically, the gain from using the premise-based over the outcome-based rule can only be marginal when numerous individuals express independent opinions. Indeed, the outcome-based game is almost always asymptotically efficient.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8732 Network Cognition

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8732.asp

Author(s): Roberta Dessí, Edoardo Gallo, Sanjeev GoyalDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IO

Keyword(s): cognition, social networks

Abstract: We study individual ability to memorize and recall information about friendship networks using a combination of experiments and survey-based data. In the experiment subjects are shown a network, in which their location is exogenously assigned, and they are then asked questions about the network after it disappears. We find that subjects exhibit two main cognitive biases: (i) they underestimate the mean degree compared to the actual network and (ii) they underestimate (overestimate) the number of frequent (rare) degrees. We then analyze survey data from two ’real’ friendship networks from a Silicon Valley firm and from a University Research Center. We find, somewhat remarkably, that individuals in these real networks also exhibit these biases. The experiments yield three further findings: (iii) network cognition is affected by the subject’s location, (iv) the accuracy of network cognition varies with the nature of the network, and (v) limitations in network cognition have payoff implications.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8731 Innovation, Spillovers and Venture Capital Contracts

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8731.asp

Author(s): Roberta DessíDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IO

Keyword(s): innovation, spillovers, venture capital, incomplete contracts

Abstract: Innovative start-ups and venture capitalists are highly clustered, benefiting from localized spillovers: Silicon Valley is perhaps the best example. There is also substantial geographical variation in venture capital contracts: California contracts are more ‘incomplete’. This paper explores the economic link between these observations. In the presence of significant spillovers, it becomes optimal for an innovative start-up and its financier to adopt contracts with fewer contingencies: these contracts maximize their ability to extract (part of) the surplus they generate through positive spillovers. This relaxes ex-ante financing constraints and makes it possible to induce higher innovative effort.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8730 Consumer Arbitrage Across a Porous Border

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8730.asp

Author(s): Ambarish Chandra, Keith Head, Mariano TappataDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM, IT

Keyword(s): market segmentation, travel costs, cross-border travel, real exchange rate

Abstract: National borders, including the easily crossed US-Canada border, have been shown to separate markets and sustain price differences. The resulting arbitrage opportunities vary temporally with the exchange rate and cross-sectionally with travelers’ distance to the border. We estimate a structural model of the border crossing decision using data on the location of Canadian crossers and their date of travel. Price differences motivate cross-border travel; a 10% exchange rate appreciation raises the average crosser’s welfare by 2.1%. Distance strongly inhibits crossings, with an implied cost of $0.9 per mile. These costs prevent consumers from fully arbitraging price differences, leading to partial segmentation.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8729 A Theory of Income Smoothing When Insiders Know More Than Outsiders

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8729.asp

Author(s): Viral V. Acharya, Bart LambrechtDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): FE

Keyword(s): payout policy, asymmetric information, under-investment, accounting quality, measurement error

Abstract: We consider a setting in which insiders have information about income that outside shareholders do not, but property rights ensure that outside shareholders can enforce a fair payout. To avoid intervention, insiders report income consistent with outsiders’ expectations based on publicly available information rather than true income, resulting in an observed income and payout process that adjust partially and over time towards a target. Insiders under-invest in production and effort so as not to unduly raise outsiders’ expectations about future income, a problem that is more severe the smaller is the inside ownership and results in an ‘outside equity Laffer curve’. A disclosure environment with adequate quality of independent auditing mitigates the problem, implying that accounting quality can enhance investments, size of public stock markets and economic growth.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8728 Institutions and Business Cycles

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8728.asp

Author(s): Sumru G. Altug, Mustafa Emin, Bilin NeyaptiDate of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): institutions, business cycles, synchronization, nonparametric analysis

Abstract: This paper investigates the relationship between the main features of business cycles and the institutional and structural characteristics of countries of up to 62 industrial, emerging and formerly centrally planned economies from all continents. We derive the business cycle characteristics using the nonparametric Harding-Pagan approach. Our analysis reveals that institutional factors have significant associations with the duration and amplitude of business cycles. Examining the determinants of business cycle synchronization for the countries in our sample, we also demonstrate that the bilateral proximity of institutional and policy environments matters in addition to the gravity arguments, trade intensity and bilateral financial linkages used in earlier studies.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

DP8712 Is the Financial Safety Net a Barrier to Cross-Border Banking?

URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8712.asp

Author(s): Ata Can Bertay, Asli Demirguc-Kunt, Harry HuizingaDate of Publication: December 2011

Programme Area(s): PP

Keyword(s): Bank bailouts, Cross-border banking, International burden sharing

Abstract: A bank’s interest expenses are found to increase with its degree of internationalization as proxied by its share of foreign liabilities in total liabilities or a Herfindahl index of international liability concentration, especially if the bank is performing badly. Our benchmark estimation suggests that an international bank’s cost of funds raised through a foreign subsidiary is between 1.5% and 2.4% higher than the cost of funds for a purely domestic bank, which is a sizeable difference given an overall mean cost of funds of 3.3%. These results are consistent with limited incentives for national authorities to bail out an international bank, but also with an international bank recovery and resolution process that is inefficient. In any event, the operation of the financial safety net appears to be a barrier to cross-border banking.

PDF: This paper is available for download in electronic (PDF) format.

Total Papers listed: 11

a)     „Loomulikult võib väita, et Põhjala edu tugineb vanadele äraproovitud võtetele, näiteks progresseeruvale maksusüsteemile – Põhjala ise seda paraku ei arva. Hiljutisel küsitlusel Soomes teatasid soomlased, et unistavad üleminekust Eesti maksusüsteemile.“ – taevane arm hüüatab tüüplise loogika jünger – kas kõik soomlased teatasid –  kuid mitte-tüüplise hägusloogika järgi on väide “soomlased teatasid” korrektne sest “soomlased” on selles konteksis hägushulk mille igal elemendil on kuuluvuse määr (võib olla üsna meelevaldne) sellesse hulka (*) ja selle alusel sisuliselt Laar väidab: “õiged soomlased teatasid” (muide, Põhiseaduse järgi meil maksusüsteemid ei kuulu referendumite alla kuuluvasse seadushulka – kahjuks meie riigis sellest piirangust ei piisa teadmuspõhise maksuseaduse jõustamiseks (**))

b)    „ … Põhjala mudel kaasajal tähendab karmi eelarvedistsipliini, ettevõtluse edendamist, maksude alandamist ning heaoluriigi asemel heaolule keskendumist.“ – taevane arm – täielik hägusloogika meisterlus: „heaoluriik“ ei kuulu „heaolule keskendunud“ riikide hulka arvestataval määral ning makroparadoks lisaks

c)     „Näib, et mõneski Lääne suurriigis valitakse järgmisel aastal liidreid mitte selle järgi, et tegemist on tugeva kandidaadiga, vaid selle järgi, et teised kandidaadid tunduvad veel hullemad.“ – NB! kandidaat valitakse hullude hulgast

d) “Pikka aega püsinud ja hoitud arengumudel, mis tugines heaoluriigi ülesehitamisele ning selleks vajalike kulude laenamisele ehk maakeeli öeldes võlgu elamisele, on otsa saanud.” – range klassikaline loogika nõuaks selle väite nii alguse tõepärasuse kinnitamist üldjuhul (kas ikka jätkusuutlik “arengumudel … tugines … kulude (sic!) laenamisele” ning vastavate viidetega) kui ka lõpuosa “on otsa saanud” tõestamist (muide, ei EL Komisjoni ega Keskpanga projitseeringud vähemasti kuni 2020  taolist väidet ei tunnista või mida on Laaril kosta järgmise kohta:

ÄP.ee 30.12.2011, 12:53:

„… Siinkohal on paras lubada, et me teeme ennast säästmata ära need otsused, mis on vajalikud Soome heaoluühiskonna kindlustamiseks,“ ütles Katainen uudisteagentuurile STT. …”).

PS: ei leidnud Laari sellest blogist ühtegi lõiku mis poleks hägusloogika meistriklassi kuulunud – rääkimata ridamisi säravatest meelevaldsetest „makropärlitest paradoksidest“! Kuid veelkord – omapäraste üsna meelevaldselt määratavate eriliste nn kuuluvusfunktsionaalidega hulkadele (vt nt Ü. Kaasik “Matemaatikaleksikon” 1992 lk 68) tugineva loogika puhul on isegi rangelt formaliseeritult kõik JOKK.

NB: kui aurori eesmärk on jõuda väga segaste roosade järeldusteni nt tõsieluprobleemidele mis koalitsiooni poolt tabuteemadeks kuulutatud – siis kõige loogilisem on konformistlikus arutelus lähtuda mitte “teravatest” klassikaliku loogika mõistete hulkadest – vaid hägushulkadest:

antud juhul ilmselt Mart Laar püüab suitsukatet teha tõsiasjale et eesti majandustase jääb järjest rohkem maha nt Põhjala omast ja et selle põhjuseks on eeskätt äpardunud kolkaliku hägusa majanduspoliitika jäärapäine jätkamine (moodsa heterodokse makroökonoomika spektrist) – eriti majanduse veritsemine kapitalide liigset väljavoolu soodustava majandusmehhanismi tõttu.

(*) http://www.sjsu.edu/faculty/watkins/fuzzysets.htm – vt lisaks nt http://uloennuste.wordpress.com/2011/08/04/letter-to-thejce/

(**) Klassikalise loogika geenius matemaatik Kurt Gödel olla nt tõestanud et USA Konstitutsioon võib riigis fashistid võimule lasta ja seda Konstitutsioonis peituvate loogikavigade tõttu. Kahjuks meie Põhiseaduse koostajad tegid lookikavea uskudes et kui maksuseaduste koostamine anda seadusandjate pädevusse siis on seaduste teadmuspõhisus kindlustatud (isegi 2008 võeti meil vastu lisaks kõlvatule 0-kasumimaksu seadusele veel kõlvatum nn avansilise tulumaksu äpardseadus mis keset kriisi ja eelarvekärpeid pidi eelarve laekumisi vähendama miljardite võrra (vastavalt eelnõu seletuskirjale) ja seda olulises osas kingituseks Põhjala pankadele).

Prof Raul Eamets: Rehepapid, tormine meri ja Eesti majandus (PM 16.XII 11 lk 14 tervenisti)

Kuigi teised rahvusvaheliselt kuulsad professorid Advendiks olid juba ammu lõpetanud kriisi käsitluse kui möödaniku ja pilgud pööranud aastasse vähemalt 2050 – on eriti tänuväärne et Eamets meil seda teemat üleval hoiab ja nii poeetilise advendinarratiiviga kus vabaturgude keskseks kuvandiks on okeaan igat sorti alustega.

See võrdkujund viib rahvuslike lugejate mõtted kohe Gustav Suits’i peale kellele mere kujund ja sellel paadiga sõudmine Oma Saare otsingutel oli  kogu ärkava Tuulemaa rahvuse jaoks suurte saatuslike suundumuste näitelavaks (vt selle kohta väga  põhjalikult: Leili Iher “Gustav Suitsu jälil” Varrak 600 lk). Nt Iher osundab Suits’i et keegi ei suuda

“käskida tormist merd,/ et laineis ei kerkiks ta pind” (“Noor armastus”).

Muideks Iher kirjutab et Suits ise oleks soovinud et akusatiivis oleks Suits’i.

Otsi kokku võttes Eamets tõdeb meie kohta et seoses euroopa liidu kui hiidlaevastiku võimaliku põhjavajumisega (kuigi teised rahvusvahelised makro-professorid peavad praeguseks juba selle laevastiku jätkusuutlikkuse säilimise riski väga kõrgeks):

“… üksinda või koos sõpradest lätlastega kahe väikese kummipaadiga on ikka väga raske tormisel merel ellu jääda.”

Väga õige hüpotees – eriti kui edasi hüpoteesida edasi et nendest väikestest kummipaatitest osa näib hulpivat juba hiidkruiisilaeva basseinis (vastava matemaatilise võrdkujundi disainimiseks tuleks ilmselt paljumõõtmelisi katkevaid ning stohhastilisi ja logaritmilisi kompleksruume kasutama ).

Akad Urmas Varblane (Riigikogu stenogramm 13.XII 11):

“…Ma tulin nädalavahetusel Bukarestist ühelt rahvusvaheliselt konverentsilt, kus öeldi selgelt: Euroopa, ärgake üles! Vaadake, mis ümberringi toimub! See, mis toimub ümberringi, on midagi muud! See tähendab seda, et tegelikult on tegemist väga teistsuguse kriisiga kui võlakriisiga. Me räägime tegelikult konkurentsivõime kriisist ja sellest, et riigid ei ole enam lihtsalt võimelised maailmaturul konkureerima ja siis tulevad sinna juurde panganduskriis, usaldusväärsuse kriis ja lõpuks loomulikult, kui on nii palju  probleeme, poliitiline kriis. Nii et selle taga on Euroopa marginaliseerumise (sic! üe) probleemid, mis on tõepoolest väga tõsised.

Seda, et Aasia roll kasvab, on kindlasti siin palju arutatud. Millele ma ainult võiksin tähelepanu juhtida, kuidas Euroopa tootlikkus aeglustub pidevalt. Ja selle kohta on siin üks joonis, mille keskel on näha EU-15 ja seal on 5 aasta keskmised tunnitootlikkused, juurdekasv 2,4%, 1,8, 1%, kogu aeg järjest, järjest aeglasem. See tähendab, et Euroopa töötaja tunnitootlikkus järjest langeb (tegelt juurdekasvu tempo langeb, üe). See on see, mis tegelikult pikas perspektiivis loeb. …”

Väga õigesti öeldud et “See on see, mis tegelikult pikas perspektiivi loeb.” Ja vaatame mis siis ikka “tegelikult loeb” sest juurdekavu tempo (%) standardkujul ei ole midagi tegelikku ehk reaalset mahtu vaid on ikkagi imaginaarne ja antud juhul ebaloogiliselt sisuliselt moonutatud kujul sest on momendil tootlikkuse tegeliku juurdekasvu ning sellel momendil tootlikkuse tegeliku taseme suhtarv ehk indeks – ja loogika häda on nüüd siin eeskätt selles et 2,4%; 1,8% ja 1% on saadud erinevate väärtustega jagajatega (erinevate tootlikkuse tasemetega etinevatel momentidel) – seega justkui erinevate mõõdupulkadega hinnatud ning seega matemaatilise loogika järgi omavahel sisuliselt mittevõrreldavad suhted ja sellised võrdlused peegeldavad sisulist tegelikkust moonutatult (kuigi korrektselt formaliseeritult). Veelgi vähem on need EL15 indeksid võrreldavad arenguriikide indeksitega sest jagajad on kordades erinevad.

Tõepoolest – nt Londoni Panga raporditest leiame taolise mõttekäigu puhul sellise algoritmi:

3.1 Simulations of future GDP

The starting point for our simulations is a model of future

output growth for each G20 country (excluding the European

Union as a whole) which is based on population growth

estimates and convergence in income per working-age

population. For each country, we simulate future GDP per

working-age capita, assuming steady-state labour productivity

growth of the United States of 2% and a speed of convergence

parameter of 1.5%(1) applied to each country’s labour

productivity differential with the United States (equation (1)).

 (1)   NB! Valemit vaata lk 11 –  http://www.bankofengland.co.uk/publications/fsr/fs_paper12.pdf

 Labour productivity, A, growth is a function of:

• an assumed steady-state labour productivity growth of the

United States of 2%;

• the speed of convergence, β, which we assumed to be 1.5%,

in line with the literature; and

• the labour productivity differential with the United States.“

 Seega tööviljakuse juurdekasvu sisuliselt võrreldavate protsentide arvutused – nii ajaliselt erinevate GDP pc tasemetega kui ka erinevate GDP pc tasemetega riikide võrdluses mida arvestab konvergentsi beeta – tehakse nimetatud tasemete erinevusi arvestades.

Muide, selliselt tegelikkusele vastavamalt modifitseeritud tööviljakuse juurdekasude protsentidega tehtavad prognoosid kujunevad märksa mõõdukamateks nendest mis saadakse standardarvutustega – vastavalt BoE sellele uurimusele meie täiskasvanute põlvkondade silmad ilmselt veel seda ei näe et Hiina või India edestaks Saksamaad või Itaaliat ning Inglismaast rääkimata nt GDP pc alal 2050  – sõnaga, Bukarestist toodud sõnum Euroopa peatse marginaliseerumise kohta vähemalt selle indikaatori alusel on kaheldava kvaliteediga – vähemalt Londoni standardites sest on ilmselt produtseeritud vähemalt äärmiselt piiratud ratsionaalsusega nii teadmuslikult kui ilmselt ka ideoloogiliselt – mis on jällegi meile kena Advendisõnum .

Statistikas on Eurostat komplementaarselt GDP* pc kõrval esiplaanile toonud AIC indikaatori (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-13122011-BP/EN/2-13122011-BP-EN.PDF) mis erinevast aspektist võimaldab võrrelda liikmesriikide majandustasemeid.

Eesti kohta selle indikaatori alusel selgub et kriisis 2008-10 oleme meie majanduspositsiooni taandumisel individuaalse aktiivse tarbimise alal EL riikide keskmistega võrreldes suhteliselt kõige suuremate kaotajate viisikus (-7 pp) kusjuures võitjateks on olnud eeskätt nt Poola (+5 pp), Saksamaa ja Prantsusmaa (vt tabeli viimaseid veerge, muidugi tabeli usaldusväärsuse puuduseks on kaudse/imaginaarse PPS valuuta (nt sisaldab inflatsiooni) kasutamine mis reeglina leevendab perifeeriariikide kaotusi ja mahendab tuumriikide võite). Seega selle AIC näitaja järgi hüpoteetilisel ilmselt ka meiepoolne praegune statistika struktuur ja interpreteerimine on olnud oluliselt vaeg-teadmuslik (nt soome ametlikus statistikas avalikustatatakse GDP kasvutempod kuude lõikes aga meil kvartalite lõikes, nt neil on kaks inflatsiooni indeksit (teine arvestab ka elamispinna turuhinda) jne.

Sageli näib et meie ametlik statistika osati põhineb ilmselt poliitpiiratud ratsionaalsusel ja selle tõttu kohati isegi hägusloogika kasutamisel ning avalikusamisega viivitamisel (nt puudulik on avalikustatav tööjõu väljarännu statistika, nt juurdekasvu tempode arvutamisel ja võrdlemise kasutakse erinevaid baase, kulutuste hulka loetakse vahel ka tulud vms – täpsemalt vt selle kaksik-blogi vastavaid kirjutisi hägusloogika küsimustes ) ning avalikustatavad näidud on suuresti valikulistel (majanduslik ebavõrdsus tulude järgi mida tuleks täiendada ka kulude järgi) ning sageli moonutatud andmetel (nt imaginaarses PPS valuutas).

Ilmselt Euroopa Semestri mehhanism tulevasest aastast jõustudes aitab selles osas oluliselt üht teist tohterdada – eriti kui samas Eurostat ise loobuks ka poliitmoonutavast PPS valuuta üle-ekspluateerimisest ning laiendaks oluliselt finants-statistikat – eriti oluliselt välissektori ning kapitalivoogude osas ning hindade osas. Inflatsiooniline hinnatõus on küll oluline kuid veelgi olulisem on kogu hinnatõus nagu ka GDP on küll oluline kuid sama oluline on selle väljavoolu statistika – veelgi olulisem välistoetuste voogude statistika ilmutatud kujul ja kõik see ilma marineerimata. GDP struktuur vajaks samuti harmoniseerimist liikmesriigiti, ning nt ka kodumajapidamistes infotehnoloogiliselt loodud väärtuste arvele võtmist, majandus-potentsiaali ja -lõhe  jne.

Prognostikas on EL Komisjon juba loobunud märkusest „praeguse majanduspoliitika jätkumisel“ – kuid sellest ei piisa koordineerimise teadmuspõhisemaks muutmisel kui prognoosid ei sisalda ka vastavaid institutsionaalsete muutuste sihistusi ning samuti vastavaid olulisi makro-finantsnäitude prognoose (nt kapitalide väljavoolu, toetuste sissevoolu jne). Sellest ei piisa turgude silmis EL majanduse/rahanduse usaldusväärsuse tõstmiseks. Samuti nagu nt EP detsembri prognoos on mitteadekvaatne (http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/ylevaade/_2011_02/_3_211.pdf) ja täiesti vastutustundetult loobunud nt GNI prognoosimisest ning samuti pole suvatsenud hakata prognoosima kodumaiselt kasutatavate GNI ja NNI näite ning (kuigi nt suhe NNI/GDP on oluline indikaator ja kriisis on meil see näit oluliselt halvenenud) ning samuti puudub toetuste sissevoo prognoos ning makseksebilanssi ning kapitalide voogude (eriti Eestist kapitalide väljavoolu) detailiseeritud prognoosid (vt nende voogude koordineerimise olulisusest nii stimuleerivalt kui limiteerivalt nt: http://www.bankofengland.co.uk/publications/fsr/fs_paper12.pdf) – seejuures tähtis ei ole ainult spekulatiivsete finantstehingute maksustamine Tobin’i maksudega vaid ka nende tehingute ennetav tõkestamine – seda kõike me viimatisest EP dets prognoosist ilmutatud kujul ei leia.

Jälle jääb ainult loota Euroopa Semestri mehhanismile et hakatakse liikmesriikidelt sanktsioonide ähvardusel prognooside laiendamist  ning nende teadmuspõhisust/kvaliteeti nõudma (kusjuures sanktsioonideks antud juhul võivad olla liikmesriikide juurdepääsud nt teadusfondidele) – sellise mehhanismi sihistus euroalale on raamistikuna Komisjonil olemas EL 16.XI 11 Regulatsioonis.

Veelkord: euroala arengu koordinatsiooni efektiivsus sõltub suuresti nii statistika kui prognostika kvaliteedi edendamisest nii Brüsselis kui liikmesriikides**.

******************************************************************* * Akronüümis GDP keskmine sõna ingl tähendab majandusteaduslikult “kodumaine”. Kaheksakümnendate lõpus kui meil hakati “ühiskondliku kogutoodangu” asemel arvestama GDPd ja mil kogu administratsioon oli veel venestunud ingl ei teadnud midagi – siis vist eeskätt Plaanikomiteest selgitati et kuna venek “kodu” puudub siis meil on kah parem seda sõna mitte tarvitada ja selle  asemel “sise” tarvitusele võtta ja nii saigi väga ebaõnnestunult põlistatud oksümoroon “sisemaine koguprodukt ehk toodang” SKP ehk SKT selle asemel et  rahvusvaheliselt sisuliselt harmooniliselt oleks võetud kasutusele “kodumaine kogutoodang”.

Segadust tuli palju ja isegi Mereste 2003 hiidleksikonis esineb kohati vastuoksusi nagu kohati GDP=KRT (kogu rahvatulu mis arvestab kodumaistele kogutoodangule lisaks ka rahvuslikke välismaiseid netotulusid) kui ka GDP=SKT=SKP (seejuures erinevalt SA Sõnastikust EP Sõnastik veel mullu väitis et SKT on hoopis midagi muud kui SKP kuigi Mereste 2003 lihtsalt eeslistab esimest.

Õnneks ee pole veel väärpõlistanud väga olulisi akronüüme mis majandusteaduslikus erialakeeles on nt GNI, NNI ja “kodumaiselt kasutatavad GNI ja NNI), AIC, PPS, PPP, jne. Ja et et mitte meile veelgi rohkem tekitada segadusi Eurostati ja Komisjoni tekstide mõistmisega siis siinkohal on jäädud majandusteaduslikus erialakeeles (ingl) kasutatavate terminite juurde.

** http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

 Great Moderation or Great Mistake: Can rising confidence in low macro-risk explain the boom in asset prices? ( http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8700.asp )

Among other problems the article tries to hypothesize: “When investors infer the persistence of low volatility from empirical evidence, however, Bayesian learning can deliver a strong rise in asset prices by up to 80%. Moreover, the end of the low volatility period leads to a strong and sudden crash in prices.” (see Abstract*).

But if I am allowed to ask perhaps this “Greate Mistake” was due to the very simplistic deterministic Bayesian learning approach in the model? What if we moderate this approach by a sophisticated complex (eg stochastic probability) Bayesian learning? See also: Stehr N., R. Grundmann (eds) (2005) Knowledge. Critical Concepts, Abingdon, Routledge, voll. 1-5.

*Abstract: The fall in US macroeconomic volatility from the mid-1980s coincided with a strong rise in asset prices. Recently, this rise, and the crash that followed, have been attributed to overconfidence in a benign macroeconomic environment of low volatility. This paper introduces learning about the persistence of volatility regimes in a standard asset pricing model. It shows that the fall in US macroeconomic volatility since the mid-1980s only leads to a relatively small increase in asset prices when investors have full information about the highly persistent, but not permanent, nature of low volatility regimes. When investors infer the persistence of low volatility from empirical evidence, however, Bayesian learning can deliver a strong rise in asset prices by up to 80%. Moreover, the end of the low volatility period leads to a strong and sudden crash in prices.