Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Stagflatsioonimudeli viljelemisest ja viljadest

Stagflatsioonimudeli viljelemisest ja viljadest

Kõigepealt peab silmas pidama, et siin ei ole analoogiat tavalise rahvamajandusliku olukorraga, sest selles nõiaringis inflatsioon kisub majandust alla ja viimane pressib hinnataset sünkroonselt kõrgemale. Eriti ei ole siin sarnasust ei ettevõttemajanuse ega kodumajandusega, sest tegemist on nende suhtes metama-sünteesi/hübriidi või millegi taolisega mis toimib sotsiaalses keskkonnas (meil etniliselt teravalt lõhestatud keskkonnas, seda ei tohi hetkekski unustada).

Tohutust range modelleerimisega kaasnevat matemaatilisest prügist kõrvalehiilimiseks piirdume siin esialgu pool-leksikaalse käsitlusega ja sedagi ainult osamudeli ehitamisega samm-sammult tuumast laiemaks ning sedagi ainult üks sammuke laiemale ning lineaarselt. Niisiis olgu lähte-võrrandsüsteem:

inflatsioon ehk h = h0 + a*l + b*x
majanduslangus l = l0 + c*h + d*y,

kus * on korrutus; h0 ja l0 on lähte-inflatsioon ja -langustempo; x ja y korrigeerimis- ja juhtimis-argumentide vektorid; a,b,c,d on kalibreeritavad skalaarsed suurused.

Näiteks: kui b=d=0 ja h0=10 ning l0=1, ja a prognoos olgu ligikaudselt 3 ja c oma ligikaudselt 1/9, siis järgneva perioodi kohta saame järgmise osaprognoosi mudeli, kus langus tõstab inflatsiooni (sest vähem kaupa tuleb turule) ja inflatsioon suurendab tegevuslangust, sest

h=10+3*l
l=1+ 1/9*h,

siit h= keskmiselt ligemale 15 ja l= keskmiselt ligemale 3.

Kuid hinnataset mõjutab veel x mille koordinaatideks võivad nt olla: parlamendi huvitatuse tase inflatsiooni tõusust (nt absurdselt nende palgad seda kõrgemad mida kõrgem inflatsioon), valitsuse poolt kaudsete maksude ehk turuhindu moonutavate maksude tõstmise määrad (et asjatundmatult eelarvet täita), rahapakkumise tase (sobitatult inflatsiooniga ikkagi ajatundmatu reguleerimise tõttu tohutult kõrge) jne, ning need argumendid lähevad süsteemsete mõjuritena võrrandisse tagasisidega sisse nii inflatsiooni kui ka languse tõstjatena.
Sama lugu y-ga, mille koordinaatideks võivad olla nt majanduspoliitikast tingitud innovaatikavaegus (teadusinvesteeringute absurdne vaegus, töökäte pagemine räige majandusliku ebavõrdsuse tõttu, etnilised konfliktid, ülipäri-jõnksuline populistlik finantsmajanduspoliitika, maksusüsteemi äärmine käpardlikkus (nt kapitalituledele makse ei ole, lõviosa maksukoormus langeb eeskätt toidukaupadele ja tööjõule ning ulualusele jne), äärmine partokraatlik vassimine ning ebaselgus avalikkuse teavitamisel võimurite poolt tegelikust sotsiaal-majandusolukorrast jne.

Mudelist kerge näha (vt ka Lisa), et kuidas stagflatsioonist välja pääseda või vähemalt mitte väga rumalaid otsuseid teha: tuleb majandusmehhanismid disainida ja reformida sellisteks, et nt riigikogulastele oleks inflatsioon vastik (mida kõrgem inflatsioon, seda madalam palk), et valitsusele oleks käibemaksude tõstmine ja tulumaksude alandamine veelgi vastikumad (mida kõrgem inflatsioon seda madalamad palgad, keskpangas kuni null-palgani jne), tuleb avalikkuse teavitamine muuta tõeseks-läbipaistvaks-piisavaks jne.

Lisa

ÄPi üks sajandivahetuse kiri
lugeja kiri

Varakambri kantsleri otsustusmudel

05.03.1999 00:00
Loe kommentaare (0)

uloennuste | Ülo Ennuste | majandusteaduste professor
Juba nädal või paar on interneti koduleheküljelt http://www.bized.ac.uk (sealt tuleb üles otsida «virtuaalmajandus») igal külastajal võimalik kasutada ühte majanduse keerukat arvutimudelit. Mudel olevat lähedane sellele, mida Gordon Braungi ja tema nõunikud kasutavad oma otsuste koostamisel Inglise majanduse rööbastes hoidmiseks.

Seega on nüüd igaühel üle maailma võimalik uurida, kas ei saaks kantsler Inglise majandust paremini juhtida ja seda kohe küllaltki pikas perspektiivis.

Majanduspoliitika instrumentideks on selles mudelis igaühe kasutuses eeskätt tulumaksumäära muutmine, kaudsete maksude määrade ja avalike kulude struktuuri muutmine jne. Eesmärknäitajateks on aga eeskätt madal inflatsioon, väike töötus, kõrge ja stabiilne majanduskasv kaubavahetuse bilanss jne.

Mudel on ebaprofessionaalne
Mudel on selles mõttes ebaprofessionaalne, et see annab ainult prognoosnäitajate determinatiivseid punkt- ja joonkirjeldusi, mis on muidugi räige lihtsustus.

Seega ei jää muud midagi üle, kui igaüks peab ise igale joonele «pasunad» ehk usalduspiirid juurde mõtlema, eriti kui keegi tahab selle mudeli alusel meie majanduse (suur määramatus) käitumise kohta midagi järeldada.

Kui viimane on tehtud, siis on mudeli tulemused mõnel juhul ja mingil määral kasutatavad ka meie majanduse reguleerimisvariantide kirjeldamiseks ja seletamiseks.

Muidugi saab seda teha vaid sel juhul, kui Inglise naelad Eesti kroonideks konverteerida ja ka majanduste mastaapide erinevusi arvestada (riiklikud kulutused Inglismaal võrduvad ligemale 7 triljoni krooniga).

Valuutakomitee süsteem meil ja ELis
Võrreldavuses peamine häda peale suurte majanduspoliitiliste määramatuste on veel selles, et meil on valuutakomitee süsteem.

Kuigi 11 ELi liikmesriiki tulid aasta algusest sisuliselt üle valuutakomitee süsteemi, Inglismaa seda ei teinud. Nii et kui meie majanduse kohta tahetakse selle mudeliga imitatsioone teha, siis intressimäärade reguleerimise ja taseme küsimustega tuleb probleeme.

Selle kirjutise illustreerimiseks võiks nüüd igaüks ise ülaltoodud aadressilt mõned graafikud või tabelid välja trükkida. Aga ütlen kohe, et väga kerge see ei ole, sest kuigi nähtavasti on mudel väga kiires arvutis, on vist ka mudeli külastatavuskoormus väga vilgas.

Advertisements

November 21, 2008 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: