Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Pooltosinat reversioonistrateegiate põhikonsensust

Sõltumatute eminentsete majandusteoreetikute poolt pakutavad kiirkontseptsioonid hetkel langusel olevate arenenud majanduste kvaliteetsemaks reguleerimiseks/reformimiseks näivad põhivoolus koonduvat järgnevaks:

1. Nii reguleerimise poliitikad kui ka mehhanismide reformimise disainid tulevad võimalikult rajada üksikteooriate tänapäevastatud (nt Keynes, Friedeman, North jne) originaalsünteesidele. Seega mitte ainult üldtunnustatud teooriatest üksikute poliitiliselt mugavate lehekülgede väljarebimisele ja nende ortodokssele mütologiseerimisele: a la’ majandus on tsükliline , meie valitsus ei käenda kedagi mitte mingil juhul, sest see on liberaalmajanduse vastane tegevus, olgugi et antud juhul käendamine päästaks olulisi rahvuslikke varasid hävingust, vms.

2.    Esmatähelepanu tuleb reversioonis pöörata oluliste võimalike eelseisvate riskide leevendamisele, potentsiaalsete oluliste negatiivsete sündmuste realiseerumise tõenäosuste vähendamisele ja seejuures tõenäosuste tingimuslikkuse arvestamisele, nt: a) meil eriti tööhõive olulise languse tõenäosuse vähendamisele, töötuse kahekohaliseks tõusu tõenäosuse vähendamisele, b) samuti nt 2010 Maastrichti inflatsioonikriteeriumiga võimalikule altmineku tõenäosuse vähendamisele, nt EL Komisjoni oktoobriprognoosi järgi võib selle kriteeriumi täitmise ebaõnnestumist hinnata lootusetult kõrgeks (ilmselt praeguse maksupoliitika jätkumisel), ilmselt kordades kõrgemaks kui oli euroliitumise referendumi läbikukkumise tõenäosus, c) euro-alale pääsu läbikukkumine  2011 tõstab oluliselt devalveerimise tõenäosust nt 2013 jne, ja eriti d) majandusliku ebavõrdsuse tõusu tõenäosuse vähendamisele.

3.    NB: tõenäosuslik käsitlus on ülal rõhutatult esitatud, sest teisiti ei ole konsensuslikult moodsa maailmakäsitluse puhul üldse võimalik tulevikulisi evolutsioonilisi protsesse adekvaatselt käsitleda, seda eriti sotsiaalmajanduslikes kriisi-olukordades.

4. Majandusmehhanismide/seaduste ajakohastamisel arvestada, et ilmselt tagasipöördumine tõusule toimub oluliste täiendavate „turusõbralike planeerimiselementide” seadustamisega, nt eeskätt selleks et: a) aidata pikendada turuagentide, eriti finantsinstitutsioonide piiratud planeerimishorisonti ja vähendada nende müoopilisust (Keynes), b) turuosaliste avaliku koordineerimise tõhustamiseks (Friedman, North) oluliselt adapteerida avaliku teavitamise mehhanisme vastavalt informatsioonajastule, avaliku teadmuse kvaliteedi oluliseks parandamiseks ja arusaamatusest tuleneda võivate sotsiaalsete konfliktide riskide vähendamiseks, seda eriti langusperioodil.

5. Valimiste tsüklite rütmis pro ekstsess-tsükliline populistlik makro-finants-majanduslik juhtimine on igal juhul seotud suurte rahvuslike kaotustega, seega on järskude langevate faaside planeerimine teoreetiliselt mittetalutav, nt: a) tänavuse eelarve ekstsesskärped, mis sisenõudlust vähendades töötust ja tööjõu pagemist põhjendamatult (dogmadele tuginevalt) tõenäoselt oluliselt suurendavad ei ole põhjendatud vaid ilmutavad ainult asjatundmatust /poliitmanipulatsioone, b) majanduslanguse ja laastava inflatsiooni poolt mullu tekitatud rahvuslike finants- ja reaalvarde kaotusi võib hinnata kümnete miljardite suuruseks, arvestamata majanduspotentsiaali/jätkusuutlikkuse langust (ELi oktoobriprognoosis võib märgata sellist tõenäosust Eesti kohta lähematel aastatel) , kasvõi inimkapitali pagemist. Eriti kahetsusväärne, et kõik suures osas tingitud ebapädevusest (nt inflatsiooni administratiivsest mahitamisest eelarve ülejääkide planeerimiseks).

6. Arenenud riikide tõsiteadlaste hulgas on kujunenud konsensus moraalikaubanduse täiendavaks reguleerimiseks: mitte ainult mikro- korruptsiooni alal, vaid eriti makromajandusliku alal, liialt palju olevat olnud vassivaid pealtvaatajaid (meil EP näiteks) ja kõrvalt nägijaid, sageli suud vett täis pandud. Seda eeskätt finantskriiside ja rahapakkumise sub-kriminaalsete mullide kokkuvusserdamisele, liialt palju olla olnud asjatundlike suude kinnipanekut (politiseeritud riigiülikoolid), ilmselt liialt palju partokraatlikku hämamist ja vassimist (tipp-poliitikud : kriisi pole, teisel on hullem, partnerid on asjatundmatumad jne), sellega majanduse usaldatavust kahjustades.

Advertisements

January 5, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: