Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Majanduspoliitika kvaliteedi kompleksprognoosi analüüsi näide (visand 4. II 09)

 

Olgu poliitika/reformi perspektiivne kompleksne kvaliteedikriteerium juhuslikkuseline (stohhastiline) indikaatorite duaal (f,d), kus f olgu nt inflatsioonikriteerium ja d olgu nt defitsiidikriteerium. Siin kriteeriumi all mõistame indikaatori optimaalset ja komplekssuse all mõistame seda, et mingi poliitika võib mõjutada mõlema indikaatori realisatsioone ja seda mõlemates suundades.

Olgu p kriteeriumi f täitmistõenäosus mistahes poliitika puhul ja g sama d kohta (tõenäosuslik käsitlus on adekvaatne juhuslikkuselisuse puhul).

Ütleme et optimaalse juhtimise korral (p*,g*)=(1,0;1,0).

Olgu nt alternatiivsed poliitikad (1) ja (2), prognostiliste tulemustega (p1;g1) ja (p2;g2) ja meid huvitaks neid tulemusi komplekselt võrrelda optimumtulemusega *, saada mingid kvaliteedi (efektiivsuse) hinnangud mõlemale juhtimisele.

Häda on nüüd selles, et teatavasti vektoralgebra jagatist ei defineeri, seda isegi mitte kahemõõtmeliste vektorite puhul. Selle tõttu siirdume siinkohal traditsiooniliselt efektiivsuse suhtarvude teoorialt komplekspinnale, mis määratleb „vektoritaoliste konstruktsioonide” jagatisi, seda eriti mugavalt kahemõõtmelisel pinnal. imaginaarühikut i oleks siin võimalik tõlgendada kui arvutuslikult mugavat mitteeksisteerivat ühismõõtsustamise  koefitsienti (sisuliselt eeldame samuti et antud kontekstis tõenäosuste liitmine ei ole adekvaatne).

Mis siinjuures oluline silmas pidada, et kompleksarvude jagatise tulemusena saame samuti „duaalina”. Tähistame selle duaali (v,iu), kus tõlgendame, et reaalarv v näitab (f,d)  kriteeriumi täitmise efektiivsust võrreldes ideaalsega nii öelda dimensionaalselt  (mahuliselt, jõulisuselt, kvantitatiivselt) ning imaginaarne iu poliitika kvaliteeti polaarselt (orientatsiooniliselt, suunaliselt).  Arvestades i tõlgendust, postuleerime, et sisuliselt võime nüüd tülikast imaginaarühikust vabaneda mudeli sisule vastava operaatoriga: nt O(iu)=(1-/u/), mis parajasti näitab poliitika suuna ühilduvuse määra optimaalse suunaga.

Selline tõlgendus võimaluse mudelit kasutada nt ka poliitikate stimuleerimis- ja koordineerimisemehhanismidena.

Illustratsiooniline arvnäide: minu praegusel esialgsel hinnangul, mis põhiliselt tugineb ELi Jaanuari Prognoosil 09, kus 2010 prognoosid on märkusega „Praeguse poliitika alusel”.

Selle allika alusel Eesti kohta võiks prognoosida, et praeguse majanduspoliitika jätkumisel, nimetame seda poliitika alternatiiviks (1), 2010 oleks ligikaudu p1=0,3 ja g1=0,9; ja peale meil oodatavate veebruari eelarvekärbete sisseviimist, alternatiiv (2) puhul oleks p2=0,4 ja g2=0,6 (lihtsuse mõttes järgnevas ligikaudsuste +/-0,05 arvestamisest loobume .

Vahemärkusena: need prognoosid võivad tunduda tegelikkusena võetuna pessimistlikud, kuid momendil tuleb siiski oluliselt arvestada viimaste täiendavate muutustega nii poliitikates (võimalikud valitsuse laenud suvest 2009, võimalikud tulumaksude ja kasumimaksude tõstmised 2010 jne) kui ka muudud statistikates (nt inflatsioon oli detsembris eurotsoonis 1,1% ja meil 7,0%, järsemalt on langemas tööhõive, eksport jne).

Lisaks ei ole autor kriteeriume tõlgendanud kui euroalale siirdumise eesmärke, vaid kui kvaliteetse majanduspoliitika piiripunkte.

Eeltoodud prognoosnäitudega saame alternatiivpoliitikaid kalibreerida järgmiste kompleksarvudena: z1=0,3+i0,9 ja z2=0,4+i0,6 ning ideaalpoliitika z*=1+i1.

Jagatistega z1/z* ja z2/z* saame alternatiivpoliitikate kvaliteetide kompleks-hinnanguteks (efektiivsusteks) vastavalt : poliitika (1): (0,6+i0,3) ja poliitika (2): (0,46+i0,1).

Reversiooniks reaalarvudele kasutame teisendusoperaatorit ning saame:

(1) ~ (0,6; 0,7) ja (2) ~ (0,5; 0,9).

Ilmneb, et vaadeldavate alternatiivsete poliitikate kompleks-efektiivsused ehk kvaliteedid on 2010 praktiliselt samaväärsed (eriti kui hinnata ka ligikaudsuseid) ja madalad: kuigi „praegune poliitika” näib mõnevõrra jõulisema kriteeriumite täitmistõenäosusi tõstvat, näib samas et „kärpimispoliitika” on mõnevõrra kvaliteetsemalt suunatuna.

February 5, 2009 - Posted by | Uncategorized

1 Comment »

  1. […] d.     vektorarvutuslikud kriteeriumid (nt kahe-dimensionaalselt: efektiivsus&vaesumine; reaalne&imaginaarne/institutsionaalne vms kas lineaar- või kompleksruumis nt https://uloennuste.wordpress.com/2009/02/05/majanduspoliitika-kvaliteedi-kompleksprognoosi-analuusi-n…) […]

    Pingback by Heterodokseid näiteid kriisilõpu/taastumisalguse aasta-kriteeriumi kontseptsioonidest ning valemitest « Ülo Ennuste Economics | January 14, 2011 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: