Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Roosad poliituskumuslikud lootused ja sünged makroteadmuslikud ootused

12. II 09

Poliitlootust tõstvad kärped

Valitsus lõi eelarvekärped lukku: seega koalitsioonipoliitikutepoolikud kriteeriumid said fiskaalse kontraktsiooni strateegia abil selleks korraks kriisileevendamiseks ja majanduse tervendamiseks ilmset põhiliselt täidetud.

Kõrvalolijad muidugi ei tea, milles täpselt need sisekriteeriumid seisnesid. Võib arvata, et nende hulgas oli esikohal et koalitsioon jääks kriisis püsima kuni valimisteni, et valitsusele saaks võimalus eelarve kohustusi täita ilma kasumimakse kehtestamata, et pensionikasvu õnnestus oluliselt kärpida vms.  Avalikkusele teadustati laialt, et Maastrichti kriteeriumite  täitmine jääb lähiaja endiselt põhiprioriteediks ja et selleks on kriisis olles senisest suuremat lootust, ja seda lootust üritatakse täita maksku mis maksab.

Kordagi võimurite poolt vist tõsiselt ja avalikult ei võrreldud valitud, ilmselt anti-keinslikku strateegiat, võimalike alternatiivsete strateegiatega, nagu nt keinsliku/friedmanistliku fiskaalekspansiooniga + tulumaksureformidega. Tõsi küll, välisvõlgnevuse suurendamist kriisi leevendamiseks otseselt välistati. Kuid võimalikud võimaluskaotuste hinnangud jäid tegemata.

Neli eksperti vihjasid oma kiitvas PM kärbetepoliitika memorandumi  lõpus, et edaspidiseks on vist veel oodata mingite maksureformide järgnemist  ja ilmsel on samuti oodata veel pensionitõusude lootuste kärpimist.

 

Makroökonoomilised sünged ootused

Makroökonoomika, mis teatavasti neutraalselt tegeleb majandusprotsessside pikaajalise dünaamikaga ega hooli suurt midagi mingitest koalitsioonipoolikutest lähiaegsetest kriteeriumidest, vaid peab silmas pikemajalisi  arenguid, ei kinnita kaugeltki neid poliitiliselt soodsaid lootusrikkaid lähiaja lootuseid seoses valitud poliitikaga.

Makroökonoomiliste põhiteooriate alusel hoopiski näib, et suure tõenäosusega valitsuse poolt valitud strateegia mitte ei asu majandust tervendama vaid võib tõugata sügavamasse kriisi.

Nimelt nt näib, et rohkem kui langeb praegu sisemajanduslik kogutoodang, veelgi enam sellest võib langeda samal ajal kogutoodangu potentsiaal, piltlikult lagi. Viimane aga võib tähendab seda, et ei jäägi enam ruumi põhjast tõusmiseks, sest majanduse lagi on samuti põhja jõudnud. Teatavasti potentsiaali langust põhjustab kiire töötuse kasv koos töökäte pagemisega, samuti põhjustab potentsiaali langust suur tööstuse  mahu suur langus, tööhõive langus jne. Muide kõik need vaegused on seotud ka planeeritud eelarvekärbete kaalukusega.

Eelöeldu valgusel ka enam Maastrichti komplekskriteeriumite täimise lootused ei näi lähiaastatel enam olevat tõenäosed. Tõsi küll, jaanuaris langes inflatsioon 4% peale, kuid kriteerium on riukaline, on liikuv märklaud, samal ajal euroala inflatsioon langes 1% peale ja ilmselt „jaanuaris inflatsioonikriteerium oli kahe protsendi lähedal. Lihtne kompleksarvutus näitab, et peale kärbetestrateegiat kriteeriumite täitmise kompleksne tõenäosus oluliselt nt 2010  ei parane.

Mis kõige hullem makroökonoomilisest aspektist on see, et valitud kärbetestrateegia näib tulenevat selle poliitika äärmiselt nõrkadest informatsioonilistest alustest, ja näib neid aluseid õõnestavad veelgi edasi, nii et edaspidi on oodata veelgi äpardlikemate poliitikate teostamist.

Esiteks, ei ole õigesti hinnatud meie kriisi kogu tõsidust: oluline üldine rets-flatsioon koos rahvusliku ulatusega raske võlgnevus ning jooksevkonto kriisiga. Kuid valitsus piirdus olukorra hindamisel pelgalt väga robustse SKT indikaatori jälgimisega pluss väljavedu, üsna soiku jäeti aga üldse nt majandusliku ebavõrdsuse dünaamika alase informatsiooni kogumine, rääkimata analüüsimisest. Lihtsalt postuleeriti puuduliku statistika pealt, et seda asja polevat vaja üldse uurida, et see on sotsiaalne värk ja neid probleeme valitsus lahendab printsiibil „divide et imprea” palju efektiivsemalt kui mingid nn teadlased.

Ilmselt on makroökonoomiliselt väär ka hüpotees et kasumimaksud soodustavad otseinvesteeringute sissevoolu. See võib nii olla ainult lühiajaliselt ja mitte kõige usaldusväärsemate  investorite poolt, kuid pikaajaliselt selline poliitika laastab infrastruktuuri kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Kuid näib, et selles küsimuses populistlik poliitika sogab infole vett järjest juurde.

 Just sotsiaal-majandusliku avaliku teadmuse kvaliteedi tõstmise alal, avaliku tõepärase informeerimise mehhanismide täiustamise alal peab teadlaskond eeskätt kiiresti sekkuma.

Advertisements

February 12, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: