Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Sõnavõtu tekst (TTÜ professuurile 19. II 09)

Teoreem: Rahvusliku sõltumatu akadeemilise kogu vaegosalemine avaliku teadmusruumi kujundamisel ja rahvuslikes otsustusprotseduurides siirdab partokraatliku demokraatia ning võrgustumise tingimustes suure tõenäosusega kogu sootsiumi infolõksu/negentroopiakriisi, kus ratsionaalsel Bayes’likul otsustajal kaob võimalus määramatust hinnata või enda jaoks vähendada.

Tõestus: Heuristilise tõestuse tarbeks põhilised tarvilikud ning piisavad lemmad võib leida nt  järgmise teaviku (ka võrgus) viidetest: Ennuste, Ülo. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. In: Kirch, Aksel, et al. (eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim. Institute for European Studies, International University Audentes, Tallinn School of Economics and Business Administration, 2008, 9-39.

Järeldus: Rahvusliku erapooletul/mitteparteistatud õpetlaskonna mitteametlikel heategevuslikel kogudel on moraalne kohustus tasuta ratsionaalselt osaleda/sekkuda rahvuslikesse otsustusprotseduuridesse, eriti kui partokraatlikud dogmatiseeringud ähvardavad tekitada sootsiumi jätkusuutliku arendamise seisukohalt pöördumatuid otsustussüsteemi kahjustusi (populistlikult – sotsiaalne Alzheimeri tõbi).

Näide: 2009 Riigieelarve veebruari kiir-rekalibreerimisel osales mitteametlik nelik prof Varblane’ juhtimisel (tasuta, vabast ajast), kuid ilmselt liialt vähese teadusliku potentsiaaliga nii keeruka ning kiire ülesande jaoks, võimalik et ka liialt vähese sõltumatusega.

Tõepoolest, tagantjärgi Urmas Varblane intervjuus pajatab  („Kärpimine on alles algus” EE 12. II 09):

„Kas valitsus on hakanud teaduspõhiselt riiki juhtima?
Ei. Mingit tohutu suurt muutust ei ole toimunud.”

„Sisuliselt kärpis eelarvet suvaline seltskond?
Niisuguse kiirustamise puhul, nagu kärped kokku pandi, on lähenemisviis kaugel teaduslikust põhimõttest.
Meie soovitasime koostada tabel (õigem oleks vist mitte „tabel” vaid „mudel”, kuigi vist staatiline ehk ühe aasta raames, soovitus ilmselt anti EP mõningatele teaduritele, üe) ja panna sinna täistööajaga töötajad, valitsusametnikud, põllumehed, pensionärid, lapsed ning vaadata, kuidas kärped kedagi neist puudutavad. Et tekiks tasakaalustatud pilt.

Ja selline tabel tehti?
No kellel siis aega oli?
Kuid õige vastus on, et ma ei tea. Võibolla õhtul tehti… “

Teaduspõhine järeldus eelöeldust on (kui see on tõsi), et selline mudel tuleb viivitamatult koostada ja dünaamilisena, + riskidega, et vähegi usaldusväärseid kvantitatiivseid süsteemseid hinnanguid saada, soovitav koos võrdlustega arenenud majandustega. Muide, näib et prof Varblane’ hinnangul on sellise arvmudeli koostamine rudimentaalsel kujul võimalik nt EPs paari tunniga. 

Edasi intervjuust:

„Mida töötute armeega teha?:
Siin ei ole imelahendust. Kevadel tuleb hakata inimestele pakkuma hädaabitöid.
… Aga siin on vaja praegu ideid koguda, milleks saab kasutada seda suurt töötute hulka.
Kuid on ilmne, et Eesti ettevõtlus ei suuda kõiki neid inimesi rakendada. Ja võimalus välismaal tööd otsida, mis oli varem puhver, ei toimi enam nii hästi.”

Taevane arm -nelikusse kuulus prof Eamets (EP Nõukogu liige), kes aastake tagasi oli Riikliku Teaduspreemia nominee ja seda just tööturu alal – ja ikka lükati rühma poolt rahvuslikult ühe kõige kriitilisema indikaatoriga seotud komplementaarsete meetmete üle mõtisklemine kevade peale edasi.

Tuleb lisada, et arenenud riikides peetakse siiski konsensust sõltumatute akadeemiliste teadlaste ja ametnik/partokraatlik teadlaste vahel võimalikuks:

 Consensus economics does exist. The Obama administration and the Federal Reserve are trying to apply it. The economics professoriate has an obligation to criticise and improve those policies. But if politics is allowed to split the discipline, and communication across that divide continues to break down, the science of economics will forfeit what little respect it still commands. (C. Crook “Politics is damaging the credibilty of economics” FT 8.II 09).

ÜKS KOMM

Tere
 
Eks see nii on, et EP nõukogu liikmed asepresidendi juhtimisel midagi radikaalset ja huvitavat ja valitsuse juhtivate jõudude ideoloogiaga ehk vastuollu minevat ei ütle ega mõteldagi julge.
 
Seda komplementaarsust ehk eelarve/maksumuudatuste mõju inflatsioonile, töötusele/hõivele, tulu/tarbimisjaotusele…ja selle kõige mõjule majanduskasvule… olen üritanud meelde tuletada siin majas eelmisest suvest alates, aga vähese eduga. Eesti riigil on üks eesmärk korraga ja praegu on see eelarvekärbe/tasakaal ja sellega tegelesid puhtalt võimupoliitikud.
 
Ülikoolides ei leidu, kuna pole nõudlust sedasorti analüüsi järele. EPs on ilmselt sedasorti kompetentsi ka rohkem, aga ühe mudeli ehitamine võtab sealgi aastaid. Ma ei oska hinnata, mida sellise eelarvemudeli tegemine tähendab, aga ilmselt ei jõua eelarvearuteludega nii kaua oodata.
 
Kompetentset ja poliitiliselt neutraalset kogu oleks vaja küll, aga kust neid võtta…
 
Madis
Advertisements

February 15, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: