Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

 

Ootuses on mõttekus

 18.IV 09

Kirirähk (ELP 18.IV 09): „Oskar Luts laseb „Suves” apteekril pajatada ilusa loo mehest, kellel oli ka üks plaan. Nimelt plaan sauna minna. Ta pani nuustiku ja seebi portfelli ning asus teele. Aga politseinik pidas mehe kinni ja küsis: „Kuhu sa lähed?” Mees vastas, et ta ei tea. „Sul on seep ja nuustik kotis, ju sa ikka sauna lähed,” arvas politseinik, aga mees vastas jälle, et ei tea. Siis politseinik vihastas ja viis mehe vangi.

„Näete nüüd, härra politseinik,” ütles mees, kui ta kongi lükati. „Kuidas ma võisin teada, kuhu ma lähen! Mul oli tõesti plaan sauna minna, aga sattusin hoopis vanglasse.” ”

Moraal:

  • a) mees tegi plaani ilma ratsionaalselt oodatavaid riske arvesse võtmata, lootuses, et politseinikku saunateel ei kohta ja et ta oma suuvärki suudab talitseda
  • b) seik näitab, et suutmatusel riske ratsionaalselt ette ja taha näha ja mõista ning lootuses, et neid ei ole vaja arvestada, jääd omaarust igal juhul kõigist targemaks, sest alti kindlalt tead, et kui ei ole lootust tulevikku täpselt ette näha, siis on planeerimine mõttetu.

Väga õpetlik lugu, sest nii a) kui b) viga tehakse meil suure vaegteabega ja pika horisondiga aladel nagu  poliitika+majandus+inimareng+energeetika+keskkonnakaitse+… lausa igal sammul: tingituna eeskätt väga suurest otsustusteoreetilisest harimatusest või siis ülemäärasest rafineerimata populismist.

Kuid juba ligemale sajand tagasi on otsustusteoreetilised õpetused (eeskätt majandusteooriad) tõestatud, et ratsionaalne otsustamine nõuab riskide/vaegteabe/määramatuse/jne arvestamist. Samuti on selge, et riskide mittearvestamisel igasugu toimijate poolt tehtavad otsustused ja järeldused on meie selles ilmas, kus riskid paratamatud, teadmuspõhiselt täiesti ebaadekvaatsed, kuid võivad samas näida pimedusega löödud või manipuleerivatele asjapulkadele endile ainuõigetena (muide, manipuleerijate tarbeks ka mittetõene väide võib olla õige).

Nt samas need vaed teeb Kivirähk ise, lahmab, et parem on kui teine pensionisammas ära koristatakse, sest kui on riskid, ja ei ole absoluutselt kindel et mis tulevik toob, siis ei ole üldse miskit mõtet tulevikku investeerida, üldse mitte enam kaaluda, et kui suured riskid on seotud samba likvideerimisega, kui palju saaks riske vähendada samba haldamiskulude optimeerimisega või midagi selles stiilis arutleda. Kuid, kui riskiteaduslikult seda samba küsimust kompleksselt analüüsida, siis võib vabalt selguda, et kriisi olukorras oleks meil hoopiski otstarbekas inimeste sissemaksed ajutiselt peatada, kusjuures riik kui riskikindlam partner omapoolsete osamaksete panustamist samal ajal jätkab. Miks riik riskikindlam kui üksikisik – nt riik saab oma tulusid suurendada kasvõi kasumimaksude taastamisega ja sellega probleeme lahendada – kuid sellest mõttest tuleb rahvas kõrvale juhtida kasvõi Lutsu abiga.

Väga suurt analoogilist viga tehakse meil praegu Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmise käsitlemisel. See on kindla peale riskiga seotud stohhastilise reguleerimise ülesande lahendamine ning selle räige lihtsustamine täpselt määratud ülesandeks annab vale lahenduse. Nt see mis determineeritult tähendab kriteeriumi täpset täitmist, see tähendab riskiarvutuslikult, et kriteeriumi täitmise tõenäosus on 50% koos sellest tulenevate võimalike tagajärgedega. Eeskätt suuremate riskidega mis võivad meid tabada järjekordselt euro-ala ukse taha jäämisel, ilmselt samas suurusjärgus  mis  riskid oleks võinud meid tabada euroliidu ukse taha jäämisel viis aastat tagasi, mis tagantjärgi tarkuse põhjal võiks hinnata triljonitesse kroonidesse.

Kuid miks ainult sotsiaal-poliitilistest probleemidest rääkida, näib nt et isegi meie energeetika probleemide lahendamisel ja sellega seotud kasvõi jääaegade prognoosimisel ei näikse ratsionaalsed riskiarvestused piisavalt arvesse tulevat. Samuti riigikaitseprobleemide käsitlemisel ei taibata adekvaatseid meetodeid rakendada: nt küsitakse, et kas NATO tuleb meile appi, kusjuures korrektne tõenäosusteoreetiline küsimus kõlaks, et kas NATOsse kuulumine aitab meile kallaletungimise tõenäosust vähendada – vaenlase heidutamise tõenäosust vähendada.

Advertisements

April 18, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: