Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

„Millal viimaks ometi hakkab paremaks minema – parem juba on olnud”

 28.IV 09

Nii rääkis Grzegorz W. Kolodko* hilja-aegu Madridis, võiks öelda, et ka seoses Poola esimese ELis viisastaku tulemuste hindamisega. Muidugi, ta esmalt rõhutas, et euroliidus on Poola majandustase absoluutselt kahtlemata tõusnud, kuid seda mitte suhteliselt, eriti võrdluses „vanade” liikmesriikidega. Ja ta prognoosis, et nii mõnedki uued liikmesriigid ongi määratud jääma rikka euroliidu tagasihoidlikeks marginaalseteks ääremaadeks – eeskätt tõenäoliselt need uued liikmesriigid, mis absoluutselt tasemelt selle esimese viisaastaku jooksul oleks võinud saavutada palju paremaid tulemusi  –  optimaalse makroökonoomilise juhtimise rakendamisel.

Kas ei tule tuttav ette? Kas ka Eesti majandusolukord ei oleks võinud olla esimese euroliidus oldud viisaastaku lõpuks absoluutselt palju tugevamas seisus? Nt kui ei oleks olnud vähemalt taolisi täiesti kahetsusväärseid nuripoliitikaid nagu: 2005 suhkru spekulatsiooni tõkestamise nuriseadus  mis ligi miljardilise trahvi rahvale kaela tõi, sest oli ilmselt ikka veel koostatud kolhoosikorralises  vassimise vaimus; 2005 ja 2006 algul magati maha võimalus täita küpsele turumajandusele omased Maastrichti kriteeriumid et 2007 usaldusväärsemale euro-alale siirduda, seda EPlt tellitud hällilaulude saatel (pooltosinat eurole kiire ülemineku projekti+ eurovahetuse lossike) – täpsemalt öeldes valiti partokraatliku hämamise mängudes vastutustundetult ja asjatundmatult anti-friedmanistlik inflatsioonilisele rahaillusioonile põhinev poliitika: kümnete miljarditega laastavate tagajärgedega nii majanduse konkurentsivõime hävitamisega kui ka välisvõlgnevuse hulluse kultiveerimisega jne ; 2008 kevadel kehtestati absurdne „avansilise tulumaksu seadus” mis küll hilissügisel enne jõustumist tühistati, kuid selle vaatamata kahjustas  see seik riigi institutsionaalse infrastruktuuri usaldusväärsust, eriti välisinvestorite silmis, kes kiiruga hakkasid nt siinsetes firmades omakapitali kärpima ning agaramalt investeeringuid Eestist välja suunama, seda muidugi Eestis maksustamata kapitaliga: ilmselt oli seaduse tagamõtteks paari aastaga ligi nelja miljardi kantimine riigieelarvest eeskätt hargmaistele pankadele kingituseks dividendimaksude kärbetena; jne.

Vaatamata Eesti sisemajandustegevuse absoluutmahtude tõusust (eriti arvestades, et mis oleks olnud kui Eesti oleks jäänud viis aastat tagasi ELi ukse taha), siiski nõrgenes kogu perioodi jooksul Eesti üldine majanduspositsioon võrreldes „vanade” liikmesriikidega. Nt kogu selle perioodi jooksul suurenes vahe elaniku kohta toodetud makrotuludes nt Soomega, samuti läksime nendest „ette” välisvõlgnevuse poolest, taandasime tugevalt Eesti rahvusvahelist investeerimispositsiooni, rääkimata sellest, et praeguseks oleme euroliidus kriisi sügavuse ja vist ka kestuse poolest euroliidus kindlalt „esirühmas”.

Vist ka viimased kriisist väljumise järjekorras, sest teatavasti on meil selleks valitud pro-tsükliline tee eeskätt nn „tööturu regulatsioonide” ja sisenõudluse kärpimise kaudu, teiste sõnadega töötuse suurendamise ja seega makromajandusliku potentsiaali kängustamise abil.

Seda kõiki suure suurustlemise saatel kiirest eurole üleminekust, mis nii EK kui ka OECD hinnangul on väga vähetõenäone. Uhkustamise saatel, et eesti majandus väljuvat kriisist esimesena ja tugevamana kui enne.

 

Moraal

Jääb siiski loota, et mõned mõtlevad majandusajaloolased tosina aasta pärast või nii mõikavad märkida, et see oli Eestile makromajanduslikult kuldne aeg: toimus edukalt Eesti majandussiirde teisene laine – harmoniseerimine   tsiviliseeritud euroopaliku turumajandussüsteemiga ja vene-vandalistlike ärikatelike elementide ning mentaliteedi edasine väljasurumine (nt kremlistidega seotud firmade plahvatusohtlikud ešelonid Toompea jalamilt ja öisest Nõmmest pressiti välja); paljud oligarhid, plutokraadid ja partokraadid ning muud võimurid ja peamehed hakkasid aru saama, et efektiivne moodne turumajandus  ja finantssüsteem nõuab tugevat demokraatlikku riiklikku reguleerimist ja kontrolli ning majanduse  kvaliteetsemaks reguleerimiseks totaalse partokraatlik-ärikaliku avaliku hämamise ja vassimise talitsemist** (nt ilmselt saab märgitud et 2009 aprillis Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves ise otseslt manitses EPd prognoosides enesepettusest loobuma).

Kahjuks ei suutnud nad siiski veel enamikus aru saada neid parajasti ümbritseva majandusliku ebavõrdsuse ja töötuse vohamise oodatavatest traagilistest tagajärgedest.

Aga mis ajalooliselt muidugi kõige tähtsam öelda: majandus tugevnes ELi toetusel viie aastaga niivõrd, et lõpuks osutus poliitiliselt võimalikuks , vastu paljude veneärikate ning kremlimeelste minoriteetide survele, nii Pronkssõduri paigutamine väärikasse kohta ning isegi Vabadussõja Võidusamba karkassi püstitamine.

 

*Poola  eminentne majanduspoliitik ja -Põhiseaduse N 10 kohaselt on Eesti sotsiaalne õigusriik. teoreetik: www.tiger.edu.pl ja www.alk.edu.pl

**Väide põhineb uurimusel: https://uloennuste.wordpress.com/2008/10/31/synthetic-conceptions-of-implementing-mechanisms-design-for-public-socio-economic-information-structure-illustrative-estonian-examples/

Advertisements

April 28, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: