Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Kõigepealt algas teabekriis

 4.VI 09

Moodsa institutsionaalökonoomika järgi turg ei saa kunagi olema absoluutselt perfektne, sest turu agendid ei saa kunagi omama täielikku informatsiooni ja ei saa kunagi omama täielikku ratsionaalsust (nt http://www.qog.pol.gu.se/working_papers/2009_2_Rothstein.pdf ).

See muidugi ei vähenda vajadust täiustada nii turuosaliste kui ka üldse sotsiaalseid kommunikatsioonimehhanisme informatsioonistruktuuride optimeerimiseks.

 Nimetatud probleemidega tegeleb kõige rangemalt eeskätt moodne majandusmehhanismide teooria, mida võiks nimetada ka matemaatiliseks institutsionaalökonoomikakaks, koos oma kõigi matemaatilistele teadustele omaste vooruste ja pattudega. Selle suuna peaesindajad Hurwicz-Maskin-Myerson pärjati 2007 nobelistideks.

 Mehhanismide teooria vaateväljast näikse praeguse kriisi üheks oluliseks algallikaks olevat kriis /tõrked globaalses finants-majanduslikus informatsioonisüsteemis, mis edasi arenes reaal- ja sotsiaalmajanduslikuks ning praeguseks kohati ka poliitiliseks kriisiks, ikka suuresti seejuures järjest süveneva informatsioonikriisi pinnalt. Nagu nad ütlevad, ei ole vaja olla Nobelist, et taibata et üldkriisi talistemise üheks juureks peab saama sotsiaal-majanduslike infosüsteemide/mehhanismide täiustamine kõige laiemas mõttes.

 Mõningad meie finantskommunikatsiooni mehhanismide äpardlikemaid „täiustamisi” kriisi süvendamiseks võis täheldada juba aastakene tagasi. Jõustati nt EP seaduse parandus, mis võimaldas asuda juhtkonda määrama ilma vastava eriharidusega isikuid ja asuda laiemalt varjama keskpanga teavet, mis võiks avalikkuses paanikat esile kutsuda. Teiseks, võeti  vastu nn avansilise tulumaksu nuriseadus, mis mõne kuu pärast tunnistati juba enne jõustumist kehtetuks.

 Mõlemad partokraatlikud poliitilised üritused mitte ainult ei vähendanud meie majanduse usaldusväärsust vaid ka ähmastasid majanduse mudelit, vähendasid eeskätt turuosaliste teavet ning suurendasid nende määramatust koos vastava efektiivsuse langusega. Seda eriti nn avansilise maksuseaduse seigaga, kuna seadus oli äärmiselt segaselt ja tänapäeva infotehnoloogia ajastu mõistes puudulikult formaliseeritud ning vastuoksuslikult formuleeritud. On selge, et olukorra parandamiseks on vaja ka ülalnimetatud asjatundmatu EP seadusparandus kehtetuks tunnistada.

 Omaette raske kommunikatsiooniprobleem on meil valimiskampaaniatega, nende käigus saastatakse tohutult maia avalikku sotsiaal-majanduslikku teadmusstruktuuri, seda eeskätt täiesti teadustühiste vassingute ja hämade kaskaadidega. Sageli mässitakse need veel pseudoteaduslikesse looridesse a la majanandus on tsükliline (tegelikult reguleeritav), maksudega ei mängita (tegelikult just seda tehakse), justkui eelarvekärped ei võimendaks töötust jne.

Ega siin ei aita vist enam miski muu, kui tuleb meil kiirkorras jõustada Tõe Seadus: seadus, mis pühalikult kohustab avalikkusele teavitama ainult tõde ning kogu tõde, umbes nagu börsifirmad on kohustatud vastava seaduse alusel seda tegema, aga millest neil ilmselt lubatakse kahjuks sageli mööda hiilida. Muide, Londonis on kavas börsiseaduste taolisi seadusi rakendada laiemalt majanduse kohta:

David Walker: “Guidelines for Disclosure and Transparency in Private Equity” 20 Nov 2007, http://walkerworkinggroup.com/?section=10366

Advertisements

June 4, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: