Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Füüsika kadestamine versus animal spirit: ökonoomikaevolutsiooniline

dilemma

 HM the Queen külastas novembris LSE-d, kus esitas majandusteaduslooliselt eminentse küsimuse: „Miks mitte keegi ei näinud kriisi ette?” (http://media.ft.com/cms/3e3b6ca8-7a08-11de-b86f-00144feabdc0.pdf)

 Selle asemel et ausalt LSE professorite staffi poolt vastata, nt: Madam, nii mitmedki majandusteadlased, eriti evolutsioonökonoomika ja institutsionaalökonoomika alal,  ka Teie alandlike alamate hulgast, nägid seda kriisi ette ja ka selle leevendamisvõimalusi. Kuid nad tehti, ka Teie alamatest, arvukate plutokraatide ja oligarhide ja nende poolt kinnimakstud analüütikute poolt naeruväärseteks, marginaalseks ning paniköörideks jne ning  nad mängiti välja laiemast avaliku häälitsemise võimalusest, sest see oleks istuvate plutokraatide ja oligarhide majanduspoliitikate eba- kompetnsust ja vastutundetuste ning ahnust lagedale toonud täies hiilguses ja nende võimupositsioone ohustanud.

Selle asemel vastati: Madam, meie asume tänuväärselt seda originaalset ja huvitavat küsimust innuga uurima ja anname Teile peatselt teada oma saavutustest. See vastus anti üle 26. juulil BA egiidi all ja hägusest kontekstist ning kokkuvõttes võib jääda lugejale mulje, et kriisi ei nähtud piisava täpsusega ette sellepärast et majandusteadus on ikkagi mitte päristeadus ehk äpardteadus:

 „So in summary, Your Majesty, the failure to foresee the timing, extent and severity of the crisis and to head it off, while it had many causes, was principally a failure of the collective imagination of many bright people, both in this country and internationally, to understand the risks to the system as a whole.”

 Novembrist juulini on palju vett merre voolanud ja ka majandusteaduse kriitikute seisukohti muutnud. Kui mullu peeti kriitikute pealiini poolt majandusteaduste peahädaks seda, et see on tipptasemel see muutunud matemaatika üheks haruks – seda pelgalt füüsika kui täppisteaduse kadestamisest, siis nüüd on peamiseks etteheiteks et majandusteadus ei ole piisavalt arvestanud sellist nähtust nagu animal spirit, sest seda ei saa matemaatiliselt teha.

Muide, ka viimane väide on täielikult ekslik, sest biheivioristlik ökonoomika, moraalse riski mudelid, majandusmehhanismide teooria tõerääkimise haru jne on seda fenomeni ikka arvestanud küll ja küll ning isegi rangelt, eeskätt stohhastiliste dünaamiliste matemaatiliste mänguteoreetiliste mudelite abil.

Kuid tõesti, animal spirit on riukaline värk. Just selle olemasolu näib tekitavat veelahkme „animaalsete teaduste” kui mitte öelda seksuaalseid algeid sisaldavate süsteemide ja „mitteanimaalsete” süsteemide teaduste nagu füüsika vms vahel – mitte see kuivõrd rohkem või vähem matematiseeritud mingi ala teadused on.

 Kuuldavasti olla nii Keynes kui ka Friedman enne lahkumist kahjatsenud, et neil ei jätkunud aega oma teooriate edasiarendamiseks, et olulisemalt arvesse võtta toimijate ja osaliste korruptsiooni, nende piiratud ratsionaalsust ning teadmust, nende egoistliku strateegilise manipuleeriva käitumise olulisust jne.

 Kuid, nagu ka mehhanismide teooriast on juba möödunud sajandil selgunud, on majandustoimijatel ka positiivseid meelelisi omadusi nagu moraal, usaldusväärsus, respekt, reputatsioon, millede abil on võimalik majandusagentide koostööd stimuleerida ja tõhustada –mille uurimine Friedman’i järgi ongi majandusteaduse põhiülesanne, või teisiti öeldes majandusteadus peaks olema majanduse selline aru mis töötab välja ning adapteerib optimaalseid turumajandusliku sotsiaalsüsteemi mudeleid. Seega mitte niivõrd aineliste majandus-struktuuride prognoosimise, sest need arengud sõltuvad eeskätt poliitikute suvast ja nende tagatubades positud  strateegiatest.

Muide, paavst Benedictus XVI oma hiljutises entsüklikas „Caritas in Veritate” eriti rõhutas jumaliku/inimliku ligimese-armastuse ning tõearmastuse olemasolu arvestamist turumajanduse stimuleerimise mehhanismide täiustamise ning kriisist kiiremaks väljatrügimisel:

Development, social well-being, the search for a satisfactory solution to the grave socio-economic problems besetting humanity, all need this truth. What they need even more is that this truth should be loved and demonstrated. Without truth, without trust and love for what is true, there is no social conscience and responsibility, and social action ends up serving private interests and the logic of power, resulting in social fragmentation, especially in a globalized society at difficult times like the present.” (http://www.vatican.va/holy_father/benedict_xvi/encyclicals/documents/hf_ben-xvi_enc_20090629_caritas-in-veritate_en.html)

Väärt sõnad – eriti meie võimurite tarbeks – või ma ajasin midagi segamini?

Advertisements

July 29, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: