Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi korrastamisest

Visand 12.XI 09.  ERK 19.XI 09 Memorandumi tarbeks

 

Avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi korrastamisest*

 Sotsiaal-majandusliku jätkusuutlikkuse teaduspõhine ootusväärtus sõltub oluliselt rahvusliku avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi kvaliteedist, seega teavitamismehhanismide kvaliteedist.

 Seejuures oluline on, et nimetatud sõltuvus on kompleksne: mistahes toimija mistahes kavatsusega/sihitusega teavitus avalikkusele võib erinevalt mõjutada rahvusliku jätkusuutlikkuse sotsiaalseid ning majanduslikke dimensioone, seda eriti oluliselt kaasaegse infotehnoloogia võimalusi kasutades. Nt mõne võimuka poliitlaagri enamuse seisukohalt (mitte teaduspoliitiliselt) poliitstabiilsuse tõenäosust suurendav teade (nt euro tuleb panna referendumile) võib kaasnevalt oluliselt riivata rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse tõenäosust, seda seoses majandusteaduslikult irratsionaalse otsustusprotsessi käivitamise üritamisega, olles majandusteaduslikult kas mõttetu või positiivselt falsifitseeritav.

 Teaduslikult on kohustuslik väita, et eesti praeguse avaliku sotsiaal-majandusliku teadmus- struktuuri kvaliteet teaduslikult on äärmiselt madal ja ilmselt jätkusuutlikkust ning ka kriisist väljapääsu pärssiv ning oli selle kriisi erandliku sügavuse üks põhjustajaid. Seega tingimata on kiiresti vaja jõustada mitmeid reforme avalike teadustusmehhanismide optimeerimiseks, nt**:

1)     Seada põhiseaduslikud kitsendused sõnavabaduse laienemisele poliitökonoomilist kompetentsi nõudvate probleemide avalikule käsitlemisele (nt keelata okupatsiooni eitamine, euroliidu ja sovjetiliidu võrdsustamine jne).

2)     Kommerts- massimeedias (alates entsüklopeediatest ning lõpetades võrgukommidega) lugeda seadusvastaseks teaduslikult mõttetute ning sotsiaal-majanduslikku arengut kahjustavate avalduste produtseerimine (nt „meie töötus/kriis on hea”, „pensionärid uluvad”, majandusteadulike teooriate asemel avalikkusele nendest karikatuuride pähemäärimine (nt nagu neoliberalism eeldaks õhukest valitsust) jne manipuleeringud ).

3)     Ametliku makro-statistika regulatsioone tuleb ajakohastada (avalikustamist vastavalt infotehnoloogia võimalustele kiirendada, andmebaase laiendada ja detailiseerida jne (nt ei teata kui palju meie spetsialiste on pagenud, milline on rahva varanduslik seis, milline on jooksvalt kuude lõikes majanduslik tõus ning ebavõrdsuse muut jne).

4)     Tuleb luua vähemalt mõned sõltumatud makro-majanduslikud teaduslike meetodiga töötavad keskused (maksusüsteemide, eelarvemetoodikate, pensionisüsteemide jne alal).

5)     Toimijate poolt avalikustatud sotsiaal-majanduslike makro-teadete teadusliku kvaliteedi (teaduspõhine tõe-rääkimine koos andmete usaldushinnangutega ja väidete tõepärahinnangutega, andmete küllaldane detailsus, läbipaistvus, esitamiskiirus jne) edendamiseks seadustada/rakendada pidevat monitooringut ja moraalset ning reaalset stimuleerimist/makseid teostavate institutsioonide süsteem. Seda nii ametkondlikult kui ka ühiskondlikult ning selleks vajaliku seadusliku kehtestamisega.

******************************************************************************** 

 *Põhineb eeskätt uurimusel: Ennuste, Ülo. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. In:  Aksel Kirch et al. (eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim.  Institute for European Studies, TSEBA, TUT, 9-39. http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

 ** Üksikasjalisemalt:

Guidelines to designer of public socio-economic knowledge/belief structure building mechanisms

 Idiosyncrasies of the design problem:

Information comes from heterogeneous strategic actors (political camps, business, stock market, macro- and microeconomic schools, internal and external etc) at different activities and with different rationalities, learnedness, and moralities etc, actors with multidimensional targets.

Quick announcements avalanches especially due to the modern information technology (possibly enabling quick contamination of national knowledge structures (possibly by speculative currency attics, foreign general cyber-attacks etc) especially in crisis situations.

Quality indicators of knowledge basis and announcements:

uncertainty indictors (neg-entrophy, confidents intervals, data dispersions, truthfulness assessments …) fullness of reports (proper fields, aspects, states, aggregates, disclosure in proper details …) transparency (logical rigour, contradictions …).

Synthesise hybrid (evolutionary experience and theoretical constructions) regulation (coordination and monitoring) mechanisms designs (by hierarchical state authorities (coalition and opposition), combined with competitive civil networks and complex coordination (e.g. economic and political sector).

 

Coordination objects/preferences and periods:

moral behavioural values and motives of the actors (reputation, credibility, rationality, …) permanently

material values of the actors permanently

 

Coordinative motivating instruments:

incentives (real side-payments and imaginary (e.g. decorations) possibly as complementary side payments and in properly sequentially …)

constraints (laws, directives, norms …)

consultation/mentoring (technological, strategically, statistical, educational …)

 

Knowledge basis and communications quality enhancements:

media data (quotations of sources, constraints for incompetent professional announcements and hoaxes …)

statistics (adequate speed, adequate dimensionality, in necessary detail, transparency, credibility metric: e.g. GDP statistics by monthly, Gini by quarterly …)

predictions (continuously adaptable, statistical characteristics of predictions: e.g. unemployment, national net and gross external debts …)

research (national teams on all nationally significant fields…).

 

Institutional:

amendments of constitutions (freedom of speech specifications, clauses of protection of national knowledge base, social and human capital, e.g. prohibition of the denial of the fact of occupation …)

laws (e.g. voluntary codes of data disclosure and transparency enhancements for corporations à la Sir David Walker initiative)

directives, norms, decision norms (formal and informal, mandatory and voluntary  …)

media institutional regulations (e.g. curtailing the meddling of political bosses and tycoons in the editorial work etc)

organizations, networks functioning quality (governmental and non-governmental e.g. permanent inspective and monitoring activity …).

 

Advertisements

November 12, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: