Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Mäng mullidega

 

Mäng mullidega: Erik Terk „Tulevikuga tegelemisest: raske mäng kolme palliga” EPL 19.XI 09

 Terk maalib ühe “raske” võimaliku tulevikumängu näite järgmise „pallina“:

„Näiteks kliima soojenemise tõttu võivad mitte väga kauges tulevikus kontinentidevahelised veoseid teenindavad laevad hakata sõitma Põhja-Jäämerel, ja suured kaubavood võivad hakata liikuma lõunasse Soome kaudu. Eestil võib osutuda perspektiivseks hakata rajama otseraudteed Tallinnast Pärnu kaudu Kesk-Euroopasse.”

Kuid kuidas selle asjaga ikka teaduspõhiselt on: 1) vist suure tõenäosusega kaasneks Põhja-Jäämere ülesse sulatamise korral „mitte väga kauges tulevikus” eesti ala vee alla vajumine,  ja 2) kas teaduspõhiselt Eesti (suure  tähega) kui sõltumatu riik (mis ise nt otsustab hakata siin rajama midagi perspektiivset) ei kao meie praeguse mull-majanduspoliitika jätkumisel juba mitte üsna nähtavas tulevikus, sest mitmed rahvuslikud majanduskatastroofid irvitavad avalikult Eesti Kodu akendest ja ustest juba ammu sisse.

Terk väga õigesti vihjab meie praeguse majandus-poliitika ühele suuremale mullile: „Kui näiteks omal ajal püstitas juhtiv valitsuspartei loosungi viia Eesti Euroopa viie jõukama riigi hulka, siis ei häirinud selle juures mitte niivõrd ambitsioonikus, vaid see, et sellist juttu aeti jätkusuutlikuks kasvuks kõlbmatu majandusstruktuuri ja buumi-aegse strateegiavaba majanduspoliitika raames.”

Terk on siin muidugi ka kõvasti roosat värvi peale tõmmanud: 1) nt „omal ajal” juhtiv valitsuspartei 2) „loosungi” aga mitte platvormi nimetamisega ning 3) „strateegiavaba” ei olnud see midagi ja see raudne ebakompetentne katastroofide strateegia töötab siiani ning 4) mitte pelgalt majanduspoliitika vaid kogu majandussüsteem vajab kiiret reguleerimist.

Kuid mis oleks mõttekad pallid ja mänguväljakud, seda tõsiteaduslikult, Eesti jätkusuutlikuks kasvuks praegu põletavalt tähtsad: 1) nii Keynes’i kui Friedman’i järgi ning nendele järgnenud kümnete majandusnobelistide järgi eriti – üle keskmisest/normaalsest kõrgema töötuse probleem on raudselt riigi esmane probleem, on rahvusliku jätkusuutmatuse indikaator ja seda eriti meil praegu (räige etnilise lõhestatuse, spetsialistide pagemise, tohutu välisvõlgnevuse  tingimustes jne) 2) teaduse seisukohalt jätkusuutmatu maksusüsteem, täielikult tasakaalutu (kapitalitulud praktilisel maksustamata) ei ole mitte ainult „häiriv” (Terk) vaid rahvuslikult traagiline (nt regressiivsusega kaasneva majandusliku ebavõrdsuse suurendamisega, seda eriti kõrge töötuse puhul –  rahvuslik koostöökapital haihtub) ning 3) kõlvatu poliitmäng mistahes haisulise väliskapitali ligimeelitamisele maksumaksja arvel, samal ajal kui rahvuslik kapital lekib siit maksustamata kujul kaduma kahtlastes riikides jne,  muudab Eesti peatselt pooletera riigiks ning edasi lumpen- sulaseks.

Need on nt kolm esmalt põletavat palli – teaduspõhiselt. Muide, Eurostatis on mõnekümne öko-sotsio-eko indikaatoriline riikidevaheline jätkusuutlikkuse/suutmatuse statistika – esmalt see kurb pilt tuleks meil kõigepealt taolistes analüüsides ette võtta, ja analüüsides seda suurte kalibreeritud kaasaegsete tasakaalumudelite abil, mitte vananenud meetodiliste fragmentaarsete stsenaariumiteketega populistlikult heietades ning õblukese kvaliteedilist  rahvuslikku teadmusruumi veelgi enam saastates – muidu Eesti tulevikule hüvasti.

Advertisements

November 19, 2009 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: