Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

 

Üks kriisi süvamõistmise seisukohalt „õpetlik” uurimus:

Karsten Staehr – „Tulukoonduvus ning inflatsioon Kesk- ja Ida-Euroopas: kas päikesetõus on alati idast?” Eesti Pank  “Working Papers” 2/2010 (ingl)

Ilmselt tuleks selle äsjailmunud makro-ökonoomilise uurimuse alapealkirja mõista küsimusena „kas rahvuslike tulude kasvuga käib alati paratamatult kaasas inflatsiooni tõus?“

Nagu Staehr ise väidab, siis peavoolu majandusteooriad otseselt sellist seost ei sisalda ja just seega temal tekkis (arvatavasti 2005 paiku) „vastupandamatu” huvi taolisi seoseid uute liikmesriikide statistikate alusel ökonoomeetriliselt tuvastada.

Töö lugejal muidugi kerkib küsimus, et kas ei ole siiski liialt riski statistikast midagi otsima hakata ilma teoreetilise mõistmiseta – lihtsalt võib nii mõningate mõjurite arvestamine nii ununeda – nt võib ununeda suurte välislaenude sissevoolu mõju hindamine kodumaistele hindadele, või nt ununeda arvestada hindu moonutavate maksudega (aktsiisid, käibemaksud, müügimaksud, ressursimaksud jne) manipuleerimine valitsuse poolt vms (muide, just need ongi autoril „välja jäänud“ ning seega uurimuse tulemused ei oma loomulikult mingitki sisulist usaldusväärsust ja nende peale ei maksaks kellelgi tähelepanu raisata peale teadusmetodoloogide).

Veelgi huvitavam ning vastamist vajav küsimus kerkib lugejal aga järgmiseks: miks siis taolist väga huvitavat uurimust ei ole korraldatud mõne teise uue liikmesriigi poolt, eriti nende poolt kellel tohutult suuremad uurimisressursid ja potentsiaalid ning seega ka võimalused ning kompetents piisavalt olulisi faktoreid arvesse võtta.

Üks hüpotees viimasele küsimusele vastamiseks võiks olla järgmine. Nimelt oli EPle ilmselt 2005 lõpuks täiesti selge (vt nt vastavaid EP hämavaid publikatsioone 2005 lõpust), et Eestile on 2007 euroalale pääs valitsuse poolt maha mängitud, seda eeskätt  inflatsiooni tõstmise poliitikale orienteerumisega (nt alustades 2004 elektri ning põlevkivi-kütteõli hindade tõstmisega jne kui hõlpsa vahendiga riigieelarve täitmiseks ja tasakalust väljas tulumaksusüsteemi vaeguste leevendamiseks). Seega, seda Maastrichti kriteeriumi räiget  rikkumist valitsuse poolt tuli ka EPl jõudu mööda omalt poolt teoreetiliselt lakeerida ja nii tuli maa peale „vastupandamatu huvi“ koostada näiliselt vastav hämav tõsiteaduslik uurimus, mis raske ökonomeetrilise aparatuuri varjus tõestaks kõrge inflatsiooni paratamatust koos SKT kõrge kasvutempoga. Seega osaliselt näidata, et Maastrichti kriteeriumid on uutele liikmesriikidele arengut pärssivad ning, järelikult, tillu Eesti tuleb euro-alasse sisse lasta kõrgele inflatsioonile vaatamata: vaatamata sellele et teooria põhja suhteliselt kõrge inflatsioon hävitab euroala riigi konkurentsivõime, ja varem või hiljem selle poliitika jätkamine viib rahvusliku majanduse esmalt suurde töötusesse ja hiljem tõenäoliselt täielikku kokkukukkumisse.

Moraal: kui meil oleks 2005 alustatud ausalt uurimusi kõrge inflatsiooni/ rahamaksu ning suurte välislaenude sissevoolu poliitika  võimalikest tagajärgedest ning saastast, siis oleks ilmselt meie endogeenne kriis saanud kulgeda olulisel kergemalt ning reguleeritumalt, ka üldise globaalse finantskriisi eksogeensed mõjud oleks jäänud vähemlaastavateks – miljonid mis kulusid sellele uurimusele, sellel kujul, oleks võinud säästa rahvuslikult miljardeid kui neid miljoneid oleks kasutatud teoreetiliselt põhjendatult ja mitte poliitika  lakeerimiseks.

Advertisements

February 25, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: