Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Märgukiri

Märgukiri: Majandusteaduse hüsteeriline diskrediteerimine tuleb meil viivitamatult lõpetada (5.III 10)

Ilmselt meie hüperkriisi põhjustest ning põhjustajatest tähelepanu kõrvale juhtimiseks on meie igat masti ja kaliibrit politikaanid, ärikad ja nende tellimusel tegelevad „majandusteadlased“, kes ise moodsast makro- ega evolutsioon-ökonoomikast ning ka nt dünaamilistest stohhastilistest mänguteoreetilistest tasakaalumudelitest jne midagi ei näi teadvat, asunud meie rahvuslikku sotsiaalmajanduslikku avalikku teadmusruumi hüsteeriliselt reostama majandusteaduse laimamisega ning asjatundmatute rahvamajanduslike liba-analüüsidega ning käpardlike prognoosidega ning ka kõlvatu spekuleerimisega nt börsi manipuleerimisel ja siseinfo varastamisega, ebakvaliteetsete majandusmehhanismide jõustamisega jne (vt kirjandust*). Selle hüsteeria ning majanduse kokkuvarisemise kumas on muidugi kogu meie massimeedia asunud käsi soendama ja igat laadi teabemoonutajaid nurgatohtreid kasumiga mahitama.

Eeskätt levitatakse nimetet seltskondade poolt selliseid ebaausaid valesid, vassinguid, hämasid jne nagu ei oleks suutnud moodne majandusteadus kriise prognoosida, ei oskaks leida nendest väljapääse ega kriiside ning tsüklite vältimiseks vajalikke regulatsioone disainida, nagu see teadus üldse ei kõlba sotsiaal-majandussüsteemide  reformimise käsitlemiseks, nagu oleks majandusteadus üldse piiratud ainult eeskätt kasumi maksimeerimise probleemiga, et see teadus ei tea midagi riskidest ega määramatusrest ning eriti moraaliriskidest, ja mis kõige hullem – olla muutunud viimastel aastakümnetel hoopiski matemaatika haruks, ja mida keerukamaid mudeleid kasutab seda kaugemale tegelikust elust läheb.

Üldse mitte vaidlustades, nagu öeldu ei kehtiks meil prevaleeriva ebakvaliteetse ning tõsiteaduslikult eba- kompetentse ning politikaan-partokraatlik  administratiivse  makro-ökonoomilise käsitluse kohta. Näiteid , viimase kohta on meil, nagu juba eelöeldust selgus,  lähiajast kuhjaga nt: meie ebateaduslik tasakaalustamata ebakvaliteetne  maksusüsteem (osaliselt selle tõttu voolas ainuüksi mullu Eestist välja 15-20 miljardit kr otseinvesteeringuid  mis oleks siin võinud luua kümneid tuhandeid töökohti), nt Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ligemale viiekordne rikkumine 2008 (hävitas ekspordi konkurentsivõime) mis eeskätt tulenes inflatsiooni (hoiustemaksu) poliitikast eesmärgiga täita eelarveauke  aga mitte teaduspõhisest keinslikust töötuse leevendamise printsiibist jne. Nt  praegusest poliitikast tingitud rahvusliku majandusliku jätkusuutlikkuse tõenäosuse vabalangus (eeskätt kapitali (maksustamata) ning tööjõu kasvava väljavooluga, pikaajaliste töötute olulise lahkumisega ressurssidest jne), prevaleerivalt absurdselt ekslikud/ebaausad administratiivsed prognoosid täiesti ebakompetentselt majandusmatemaatiliselt pinnalt, kogu rahvusliku majanduspoliitika fundamentaalne rajamine asjatundmatutele vananenud teooriate isepäistele karikatuuridele, nt 2008 produtseeriti nn ettemaksuline tulumaksu äpardseadus mis samal aastal tühistati sest oli eeskätt matemaatilise vaegmõtlemise sünnitis (modelleerimisvõhiklikkusest rääkimata) ja oleks jõustamisel rahvuslikke kahjusid toonud miljardites jne.

Moodsa majandusteaduse piisava kvaliteetse rakendamise puhul meie võimkonna poolt oleks praeguseks  meie olukord võrratult parem olnud, me poleks kindlasti olnud kriisi sügavuselt viimaste hulgas nii euroliidus kui laiemalt, ning seda koos suure välisvõlaga, koos väga nigela rahvusvahelise investeerimispositsiooniga (suur välisomandi osakaal sisemajandusest) ning lähitulevikus suurte kulutustega töötute armee elushoidmiseks ning suurtes majanduslikes ebavõrdsuse ohtudes (arvestades eriti meie etnilist lõhestatust ning demokraatia haprust, suure naabri määramatust jne).

Moodne makro-ökonoomika tegeleb väga tõsiste probleemidega nt : optimaalsete maksusüsteemide/mehhanismide  väljaarvutamine, optimaalsete makro-majanduslike reguleerimise sihistamise kriteeriumite (nt kitsendavad inflatsiooni tase, välisvõlgnevus jne) kalibreerimine, rahvusliku majanduse evolutsiooni (sh mehhanismide reformimise) prognoosimine tootmisfunktsioonidel põhinevate ning majandusliku potentsiaali optimaalse sihistamise abil – loomulikult suurte dünaamiliste ökonomeetrilise tasakaalumudelitega (vt lisaks nt **).

Mis veelgi tähtsam, arenenud riikide majandusteaduslikest uurimisrühmadest on juba kriisi algusest peale üllitatud küll kvaliteetseid teaduspõhiseid memorandumeid, küll initsiatiivikaid petitsioone kriisi raviks, seda nii struktuursete kui ka institutsionaalsete reformide alal. Kahjuks on aga hilinenud otsustavad reformid rahvuslike sotsiaalmajanduslike teadmusruumide kvaliteedi otsustavaks tõstmiseks –seda eeskätt printsiibil, et selle ruumi poliitmanipuleerimine  ja ekslik/ebaaus  mõjutamine on rahvuslik väärtegu,  ja  iga selles ruumis osaleja peab majandusteoreetiliselt kompetentselt suutma vastutada teavitamise kvaliteedi eest, olgu see ekslikult või moonutatult. Massimeedia võiks vähemalt taibata et Põhiseaduse  järgi maksuseadused  ei kuulu referendumite alla – seega ka vastutustundetu ebakompetentne (ilma vastava litsentsita – nt teine teaduskraad erialal) sõnavabadus nii sellele alale kui ka paljudele teistele  rahvuslikult olulistele majandusprobleemidele ei laine.

__________________________________________________________

* Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. In: Aksel Kirch et al.(Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39. http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

** Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In:  Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35. http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf

Advertisements

March 5, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: