Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Kört-Pärteli monetaar-särkidest

Eesti Panga prognoosid nagu Kört-Pärteli särgid
************************************************
Majandusteoreetiliselt tõepoolest nii, nt:
1) majandusteoreetiliselt rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse oluliseks mõjuriks peetakse netorahvatulu osakaalu sisemajanduse kogutulus, seda põhitõde arvestab muide ka eurostart. Et see näitaja sõltub aga oluliselt maksebilansi statistikast, siis on obligatoorne et keskpank peab eeskätt selle näitaja dünaamikat prognoosima, kui vastava statistika salvestaja – sellest prognoosimisest meie keskpank aga hiilib mööda.
2) veelgi hullem, EP ei näi prognoosivat isegi maksebilanssi, mis kriisi tingimustes ning eeskätt vähegi ratsionaalsete eelarvekärbete poliitika kujundamise seisukohalt ülioluline. Nt EP propageerib küll kõvasti et mullu jooksevkonto positsioon paranes, kuid see et samas kapitalikonto positsioon taandus tunduvalt rohkem, see tõik kaob justkui mingi kantseliitliku häma sisse täiest ära. Muide, mullu näis eriti intensiivistuvat Eestist otseinvesteeringute väljavool, muidugi siin maksustamata kujul (ligemale 17 miljardit). Mida selle trendi jätkumine tähendab Eesti rahvusliku majanduse jätkusuutmatuse süvenemisele, sellest EP ei näikse vist kuuldagi midagi tahtvat.
3) eriti naljakas on see, et samas EP kirjutab oma prognoosidesse neid makromajanduslikke näitajaid, millede kohta teistel ametkondadel või instituutidel palju suurem kompetents võiks olla, ja see juures näib tuginevat just vist mitte kõige kobedamatele institutsioonidele: nt ei respekteeri The Economist iganädal värskendatavaid prognoose üleüldse, vaid nt eelistab selle asemel nn „The Estonian Institute of Economic Research“ raporteid, millede sõltumatuses ja kvaliteedis avalikkuses suuri kahtlusi näikse olevat kogunenud.
4) nt ka inflatsiooni prognoosid võiks jääda eeskätt RM pärusmaaks, sest inflatsiooni statistika pärineb SAlt ja seda mõjutav poliitika valitsuselt. Teab ju RM paremini mis apsud meil selles statistikas on (nt suure osa kinnisvara hinnatõuse meil ei vist siiani arvestata inflatsiooni sisse jne) ja kuidas prognoosimisel nende apsude otsa mitte komistada, samuti millist inflatsiooni valitsus sihistab vms. Samuti töötuse prognoosimise prerogatiiv peaks kuuluma nt majandusministeeriumile ja mitte EPle. Lisaks MKM võiks vaevuda ka majanduspotentsiaali dünaamikat komplekselt prognoosima, primitiivsel tasemel saab lihtsate mudelitega hakkama ka kogemustega keskharituse tasemel – ega majandusteadus polevat ju raketiteadus (tegelt võrratult keerukam, :-).
5) lõpetuseks oleks selles viimatises EP prognoosis majandusteoreetiliselt olnud obligatoorne prognoosida eurole ülemineku järjekordse takerdumisega seotud riskistsenaariume. Teab ju EP väga hästi, et kriis tingimustes Maastrichti kriteeriumid ei tööta ratsionaalselt, need on suisa puudulikud (nt ei arvesta kogumajanduse välisvõla kaalukust, pikaajalise töötuse rahvuslikult destabiliseerivat mõju jne) ning seega jääb praegu põhiliseks kriteeriumiks euroliidu poliitiline suva, mida muide Maastrichti kriteeriumite rakendamisel on ka juba täiseti korrektselt kasutatud: nn mittearvuliste kriteeriumite najal.

Advertisements

April 29, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: