Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Tänukiri Finantsinspektsioonile

 (MITTE VIIDATA, mustand 30.IV 10)

Tänu Teie päringule seoses minu (edaspidi E) ühelt Nordea kontolt olulise summa maha kandmisega TEENUSTASUNA (31. 03.2010) ja kogu kaasuse Teiepoolse põhjaliku õigusliku analüüsiga (Teie 29.04.2010. nr 4.15-1/773-6) sain omapoolse interpretatsiooniga tänuväärselt ja täielikult rahustavalt  teavitatud et:

1)    Nordea Tartu kontoris (juhataja Rauno Kallas) sai 22.IX 09 ühe telleri poolt tehtud uskumatute eksimuste kompleks koos kliendiga keda nimetame M, ja see sai panga väitel teoks pelgalt „näpuvea“ tõttu, mitte mingit süsteemset vaegust panga tehinguprogrammides, panga juhtimise kvaliteedis vms ei olnud. Just ainult telleri näpukast olla tekkinud olukord, et kui 22.IX 09 üks isik M tuli Nordea Tartu kontorisse kavatsusega omaenda kontole sularaha sissemakset teha (edaspidi tehingu sümbol olgu „MM“-M, kus –M tähendab allkirjastamist M poolt), siis kontorist väljudes oli Mil taskus hoopiski veider väär maksekorraldus  –  „EE“-M, mis äraseletatult tähendab seda , et hoopis keegi isik E tegi oma kontole sissemakse – mille M  oma allkirjaga kinnitanud. (muide, sellise sündmuse oodatav ratsionaalne tõenäosus Põhjala panganduses peaks olema umbes samas suurusjärgus meteoriidi pähekukkumisega). Heakene küll, kuid enne Jõule hakati Nordeast minule helistama et maksku ma kohe vabatahtlikult 22.09.09 saadud summa tagasi (https://uloennuste.wordpress.com/2010/04/24/to-whom-it-may-concern/). Minu konto number olla sattunud mingisse ühe kliendi poolt (nime ei öeldud) tekitatud eksimusse. Nagu nüüd Nordea vastuses FI-le selgus: seisnes see selles, et M allkirjastas vale maksekorralduse, telleri poolt koostatud maksekordaluse „ EE“ ja teller krediteeris E kontot.

2)    FI põhjalikust juriidilisest analüüsist selgub, et antud kaasuse puhul telleri/M eksimistega seoses, Nordea poolt E-le tekitatud kahju ei kuulu aga vastavalt meie seadusandlusele õigusvastaste kilda, eriti võlaõigusseadusele tuginedes, ja seega kaasus ei kuulu FI seaduse paragraaf 2 lg 1 määrangule vastavalt FI kompetentsi. Otsesed rahalised Kahjud E-le olid aga suured: kohe 22.09.09 ta saatis Fleet Street suunas või nii tänukirja et on annetuse kätte saanud, sest just selles suunas nädala eest E oli sinna saatnud oma just selle kontonumbri mis telleri näpuka tõttu oli maksekorraldusse projetseerunud, edasi E kasutas kohe osa laekunud rahast ühe selle maksega seotud heategevusliku toetuse tarbeks jne. E tegi seda heausklikult, sest muidugi ei oleks ta kuidagi suutnud välja arvutada/prognoosida, et taoline segadus Nordeas on võimalik vähegi olulise tõenäsusega.

3)     Samuti sain tyargemaks, et ei näi FI kompetentsi kuuluvat, et siin tegutsev hargmaine pank kasutab panga kaas-eksimustel klientidele tekitatud kahjude omakasulikuks varjamiseks ja eitamiseks, ilmselt täiesti legaalselt, oma klientide varjatud/mittetuvastatavat teadustamist (telefonikõnesid, süütute klientide väljakutsumist viivitamatult panga Peakontorisse jne).

4)    Samuti sain tänuväärselt Teie kirjast teada, et kui ma ei ole rahul Nordea üldtingimuste punkti 13.2-ga (mille järgi näib Nordeal olevat õigus Nordea poolt ekslikult kliendi kontole kantud raha maha võtta nii suvalisel ajal kui ka  ette teatamata ning tuvastatavalt põhjendamata), siis ainult kohus on selles pangandusküsimuses pädev andma hinnangu, kõlbelise vist, sest kriminaalse hinnanguga tegelevat politsei.

5)    Kuid eriti väärtuslik ja sügavmõtteline oli Teie kirjas minu jaoks vihje et vastavalt Nordea üldtingimustele 13.3 on sätestatud, et kliendil on kohustus oma  „kontolt väljamakstavad summad vahetult peale kättesaamist üle lugeda“. – Juurdlesi kaua selle üle ja siis sain aru: kahetsusväärselt ma ei lugenud üle isegi oma kontodokumenti täie tähelepanuga. Nimelt: kui sissemakse E-le tegi E ise, siis järelikult E ise peab ka tegema vastava väljamakse selle sissemakse tarbeks, mis Nordeas kui inimsõbralikus keskkonnas võib nähtavasti toimuda teatava viivitava tõrkega, mis toimuski 31.III 10, järelikult sissemakse oli sub-prime/crime tüüpi ehk  reaalselt null/mull ja järelikult finants mikro-mullide teooria on sama keerukas kui makro-mullide oma. QED.

 Tänades, Ülo Ennuste

30.IV 09

Advertisements

May 1, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: