Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

 

Töö-õnnetus meie majandusteadmuslikus ruumis: „Kriis möödub, probleemid jäävad” (PM 9.VI 10, prof  Kaarel Kilvits’a arvamus, lk 12)

 1)     prof: „Majanduse struktuuri (eesti oma, üe) senist paranemist (praeguses masus, üe) näitab kas või tõsiasi, et töökohtade arv on vähenenud palju enam kui SKT,”– kahjuks vist isegi pea-aegu iga keskmine lehelugeja teab, et, vastupidiselt, hõive on meil praeguse masuga vähenenud seniks palju vähem kui SKT (vastavalt ca 10% ja ca 20%). Seega, majanduse struktuuri senist paranemist ei saa kindlalt väita. Seega on eksitavad ka autori kesksed laused nagu „Seetõttu on kindel, et pärast kriisi on Eesti majanduse struktuur varasemast efektiivsem –” ja kuidas sisuliselt saabki nii olla kui kriisi ajal on tootmis- uuenduslike investeeringute maht meie sisemajanduses oluliselt langenud ning samas otseinvesteeringute  väljavool meilt oluliselt suurenenud (sh eksootilistele rämpsprojektidele), spetsialistide väljavool suurenenud, majanduse potentsiaal langenud jne.

2)     „ … SKT … vaid mõõdab turu aktiivsust.” – eksitav väide, sest SKT mõõdab praegu lisaks turutegevusele nt olulises ulatuses ka kodumajapidamiste arvestuslikke turuväliseid tulusid/aktiivsust (nt ulualuste omanike poolt ulualuste arvestuslikku rentimist iseendile jne).

3)     „ … SKT ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel,” – taevane arm, kas prof arvab, et kellegi poolt nt majandusliku väär või moonutatud teabe levitamisega teenitud tulu, ühelt poolt, jääb tasakaalustamata sellest teabe kvaliteedi langusest tekitatud rahvusliku tulu kaotuste näol, teiselt poolt? Või et ka nt otseste majanduskuritegudega (nt maksuameti petmisega) seotud töökulud kantakse kuidagi SKT arvestusse ja tõstavad SKTd?

4)     „Tsüklilisus on vältimatu kaasnähtusena kuulunud turumajanduse juurde.” – tegelikult moodsa majandusteooria põhivoolu järgi turumajandus on reguleeritav ja selle võnked on eeskätt tingitud kas majanduspoliitikute ebakompetentsusest või turumehhanismide tõrgetest või mõlematest, ning tsüklilisuse rõhutamine tuleneb pelgalt poliitmugavusest.

5)     „ning Euroopa Liit on SRÜst siiski (sic! üe) kõvasti etem.” – „siiski” – kas see on profi  poolt mõeldud kui mingi uus ratsionaalne nüanss meie avaliku majandusteadmusruumi kvaliteedi tõstmisse?

6)     „Tööjõudu võib (meil praegu justkui üleliigset, üe) juurde nõuda vaid … igat sorti peente nimedega hulluarstid heast elust lolliks läinud inimeste turgutamiseks …  Kaalutakse (justkui suure hädaga, üe)… uute töökohtade loomist kolmandasse sektorisse” – taevane arm, oma parimatel aastatel autor väitis vähemalt seda, et õnneks meil on põllumajandust järgi kus igasugused saavat vabalt tööd ja turgutust, ja muide Mereste leksikoni (2003) järgi ka kolmandas sektoris ei ole isegi turumajanduslikult midagi häbiväärset (mittetulunduslik haridus, kunst, kultuur, tervishoid jne).

Advertisements

June 9, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: