Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Majandus-memo kõrgliteraatidele

 Mihkel Mutt mäletab kindla peale et Marx ütles umbes nii et „raha kohta on rohkem lollusi kirjutet kui armastuse kohta”. Nüüd, peale üllitist „Majanduskasv kui puuslik” (PM 6.VII 10 lk 12) võib seda ütlust modifitseerida nii et „majanduse kohta on rohkem lollusi kirjutet kui üldse millegi muu kohta”.

 Tõepoolest: mida muud kui lollus on vihje et arvestades „nn elutervet kümneprotsendilist töötust”. – Taevane arm, majandusteooriast on hästi teda et see eluterve määr sõltub lokaalselt tuhandetest seikadest ja on nt Koplis erinev Nõmmest vms. Mis veelgi hullem, isegi aferistajakirjanikud ei suutnud Friedman’ist kunagi selle määra kaliibrit välja pressida.

 Ja muide, meie literaatidel ei peaks üldse enam ajast ja arust muret olema et kuidas oleks meil õigem eelarvedefitsiidiga toime tulla, kas kärbetega ja töötuse suurendamisega või tulumaksude progresseerimisega. Nimelt, alates tulevast aastast kus me oleme euro-alas hakkavad meile kehtima rangemad kriteeriumid kui Maastrichti omad ja seda nn Euroopa Semestri mehhanismiga stimuleeritud ehk nn stimuleeritud koordineerimisega. Viimane seisneb nt järgmises – kas vastavalt Brüsseli koordineerivale soovitustele reformida meie praegune regresseeruv maksusüsteem (mis majandusteoreetiliselt tekitab meie majandusele tohutuid kaotusi ja on barbaarsuselt (majnduslikku ebavõrdsust suurendavalt jne häbiplekiks ning nakkuse allikaks kogu rahaliidule) ümber progresseeruvaks või kui ei siis tuleb meil riskida euroliidu toetustest ilmajäämisega vist kuni 20 miljardi ulatuses aastas.

 Lisan literaatidele siia ühe hiljutise EL Komisjoni pressiteate Euroopa Semestri installeerimise asjus ja seda kiiruse mõttes Goole’i poolt tõlgituna, kuid kõrgintellektuaalidele sellest arusaamine on kindlasti kuke pea..

Lisa 
EL Komisjon: MEMO/10/288

Brüssel, 30. juuni 2010, EL Pressiteade (Google’ tõlge inglise keelest)

Töövahendid tugevamaks majandushalduseks Euroopas

Teatis täna heaks kiitis komisjon tugineb põhimõtetele esitles 12. mail, et tugevdada majanduse juhtimine Euroopa Liidus (vt MEM0/10/204). Selles esitatakse tööriistade komplekt tõhusalt tugevdada ennetavaid ja parandusmeetmeid stabiilsuse ja kasvu pakti, laiendada järelevalvet makromajandusliku tasakaalustamatuse ja jõustada tõhusalt majanduslikku järelevalvet asjakohaste sanktsioonide ja stiimulitega. Loodav “Euroopa Semester” alates jaanuarist 2011 paneb nurgakivi majanduspoliitika koordineerimisele. Kooskõlastades seoses ajastamise uurimisel riiklike eelarvete ja reformikavade parem ex ante majanduspoliitika kooskõlastamist tagatakse, ettepanekud käesolevas teatises kõik on kokku lepitud tingimuste kohaselt Lissaboni lepingus ja on mõeldud 27 liikmesriigiga ELis, kuigi nõudlikumalt eeskirju tuleb kohaldada euroala liikmesriikides.

1. Lähtepunkt: omastatud eeskirjadega, kuid mittevastavusest

Hiljutistes kriisides ja ohus stabiilsusele euroalal on rõhutanud et vastastikkune sõltuvus ELi majanduses lahtiste haavatavate liikmesriikidega, on eelkõige euroalal. Kuid eelarvedistsipliin, konkurentsivõime puudujäägid ning erasektori tasakaalustamatuse küsimuste tähtsust Euroopa Liidule tervikuna on vaja arvestada, seega on selge vajadus majanduspoliitika kooskõlastamiseks ELis ja euroalal.

Eeskirju ja menetlusi majanduspoliitika koordineerimiseks, mis on usaldusväärsed, ei ole piisavalt kinni peetud. Peer’ide (võrdväärsete, üe) survel puudusid hambad, headel aegadel ei kasutatud vähendada riigivõlga piisavalt. Peale kogunenud makromajanduslikku tasakaalustamatust ei olnud sobivalt lahendust, kuigi komisjon oli hoiatanud mõnda aega. Paljudes liikmesriikides on see tinginud suure jooksevkonto puudujäägi, suure välisvõla (NB: meil ca 150%, üe) ja suure riigivõla tasemele, mis on selgelt üle 60% (NB: meil on siin maha magatud suur potentsiaal masu talitsemiseks, üe) sätestatud asutamislepingus. Finantsstabiilsust euroalal tervikuna on ohus.

Komisjoni teatises 12. mail kutsus tugevdama majanduslikku juhtimist, et suurendada vastavust eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on sätestatud asutamislepingus ja paktis, eriti euroalal ja kehtestavad ametliku korra, et talitseda makromajanduslikku tasakaalustamatust. Komisjon tugines oma lähenemisel kolmele sambale:

tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti

suunata efektiivselt liikmesriikide makromajandusliku tasakaalustamist ja ühtlustada nende konkurentsivõimet

luua püsiv ja tugev raamistik kriisireguleerimiseks.

Tänane teatis arendab edasi poliitilisi ideid sätestatud komisjoni teatises 12. mai 2010 ja põhineb suundadel kokku lepitud 17. juunil 2010 Euroopa Ülemkogus kajastades rakkerühma loomist majandushalduseks. See kutsub Euroopa Ülemkogu töökonna ja Euroopa Komisjoni üles arendama oma suundi edasi ning muuta need  toimivaks. Selles esitatakse esimene pakett nende eesmärkide saavutamiseks. Sellele järgneb ametlik jada ettepanekuid septembris ja oktoobris. Samas loodab komisjon, et majandus-ja rahandusministrite nõukogu 13. juuli saab juba kinnitada, käivitada Euroopa Semestri 2011.

2. Euroopa Semester

Silmas pidades saavutada ühtsem järelevalve majanduspoliitikast, tehti ettepanek vastavalt Euroopa 2020 algatusele sünkroonida hinnangumehhanism eelarve-ja struktuuripoliitikale ELi liikmesriikidele nn Euroopa Semester. See peaks võimaldama liikmesriikidel kasu ex-ante koordineerimist Euroopa tasandil, kui nad koostavad oma riiklikke eelarveid ja riiklikke reformikavu. Teatises täpsustatakse, kuidas uus järelevalve tsükkel toimib ka praktikas.

Tsükkel algab jaanuaris Annual Growth Survey’ga (AGS) Euroopa Komisjoni poolt, vaadates iga majanduse väljakutseid ELi ja eurotsooni kohta. AGS esitatakse Euroopa Parlamendile. Liikmesriigid esitavad oma stabiilsus-ja lähenemisprogrammide ja oma riiklike reformiprogrammid aprillis, nii et komisjon saaks hinnata neid üheaegselt. Siis Nõukogu, tuginedes Komisjoni hinnanguil, võib välja anda vastavale riigile poliitilisi suuniseid juuli alguses. Siis, teine osa aastast on liikmesriikidel vaja välja töötada oma eelarved.

Liikmesriigid ei peaks esitama täieulatuslikud eelarved ELiga enne kui nad esitavad need oma riigi parlamenti. Pigem edastatavad teabed peaksid võimaldama sisukaid arutelusid maksupoliitikaks (NB: meil eriti kriitiline värk, üe). See nõuaks: (i) ajakohastada eelarve kavad  eelarveprojekti aastaks (I) makromajandusliku stsenaariumi aluseks tarvilikud eelarveprognoosid, (kii) konkreetsete tähiste plaanidest järgmise eelarve; (V) kirjelduse kavandatud poliitikatest; ja keskmise tähtajaga eelarveliste prognooside jaoks peamised valitsuse suunised.

3. Makromajanduse järelevalve

Tuginedes põhimõtteile teatises 12. maist, teeb Komisjon ettepaneku töötada välja uus struktureeritud mehhanismi avastamaks ja ennetamaks makromajanduslikke tasakaalustamatusi, sealhulgas konkurentsivõimete lahknevusi. Et paremini avastada tasakaalustamatust, loob komisjon tulemustabeli mis koosneb majandus-ja finantsnäitajatest. Komisjon viib läbi põhjaliku riigi-analüüsi ja annab konkreetsetele riikidele suunatud soovitused lahendamaks tasakaalustamatus siis, kui vaja. Kui tasakaalustamatusi peetakse tõsist laadi, korrigeeriva osa  paneb liikmesriigi  “ülemäärase tasakaalustamatuse positsiooni”. See tooks kaasa üksikasjalikud poliitilised soovitused ja korrapärastaks liikmesriigi aruandlust majandus-ja rahandusministrite nõukogu ja eurorühmaga.

4. Järelevalve struktuurireformidele

Et tõhus- järelevalvata struktuurireforme on oluline leida kitsaskohad, et saavutada Euroopa 2020 eesmärgid ja viis peamist eesmärki (tööhõive, sotsiaalne kaasatus, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus, energia ja kliimamuutused (muide meil kõik kriitilised, üe)).

Tuginedes riiklike reformikavadele liikmesriigiti, hindab Komisjon, et iga riik liiguks suunas täita oma riiklikud eesmärgid vastavalt Euroopa 2020 agendale. Kui piisavalt edu, riigipõhised soovitused võiks välja anda. Kuid Komisjon võib ka vahetult aadress-hoiatused asjaomasele liikmesriigile esitada.

5. Eelarve järelevalve: ennetada, avastada, korrigeerida

Riigid,  koormatud suure võlga on tõsiselt tabatud fallouts’ist majandus-ja finantskriisist. Eelarvepoliitika järelevalve peaks paremini vaadatama riigivõla arengule ning käivitama võla kriteeriumide kohaldamise stabiilsuse ja kasvu paktiga nii oma ennetavaid ja parandusmeetmelisi mõõtmeid. Teisisõnu, soovituste täitmata jätmise juhul haldusvahendeid kohaldatakse.
Majanduslikult headel aegadel liikmesriigid suure riigivõla eesmärk peaks olema nõudlikumad eesmärgid, mis moodustavad keskmise tähtajaga eelarve-eesmärke. Osana korrigeeriva osa stabiilsuse ja kasvu pakti liikmesriikide suhtes tuleks olemasolevat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusse haarata, kui võla vähenemise kiirus ei ole rahuldav. See oleks otsustatud vastavuse alusel numbrilises kontrollnäitajaga täiendatud mõistlikku majanduslikku hinnangut.

ELi maksujärelevalve paraneks, kui eelarve-eeskirjade ja usaldusväärse täitmise mehhanismi on juba hästi sisse viidud siseriiklikud õigusnormid ja institutsioonid. Riigi eelarvepoliitiline raamistikku on sätestatud elemente, mis moodustavad aluse riiklike maksuhaldus, st riigi spetsiifilise institutsioonilise poliitika kujundamisele, mis kujundab eelarvepoliitika siseriiklikul tasandil. Need siseriiklikud maksuseadused peaksid tagama suhtes asutamislepingu kontrollväärtusest puudujäägi ja võla ja olema kooskõlas keskmise tähtajaga eelarve-eesmärke. Riiklik fiskaalraamistike peaks ka ette kaasamine toimima kõikidel valitsuse tasanditel, et tagada selge ja tõhus koormuse jagamine, eriti liikmesriikides kus tugevad kohalikud omavalitsused. Komisjoni tehtud ettepanekud miinimumnõuetena on tagatud ja on kooskõlas asutamislepingust tulenevate kohustustega.

6. Sanktsioonid ja stiimulid

Komisjon teeb ettepaneku enamate sanktsioonide ja stiimulite rakendamiseks, tugevdamaks usaldusväärsust ELi eelarvepoliitilisele raamistikule. Neid tuleks samuti kasutada ennetavalt ja see peab algama varasemas etapis.

Sest euroala liikmesriigid, intressivaba tagatise võib ajutiselt kehtestada riikidele, kes piisavalt edu koos eelarve konsolideerimise ..

Seoses korrigeeriv osa, ELi eelarvet tuleks kasutada täiendavat mõju tagamaks seoses stabiilsuse ja kasvu paktiga. See hõlmab ühtekuuluvuspoliitika seotud kulude, põllumajanduse kulutused (EAGF) või kalandusfondi (EKF).

Kui mittevastavus eeskirjad, kaks sammu on ette nähtud, lisaks kohaldatakse artikli 126 (11). Esiteks, avastamiseks ülemäärase eelarvepuudujäägi tulemusena peaks peatamine või olla ümbersuunamine seotud lubadustest mitmeaastaste programmidega. See ei mõjuta kohe maksete ning võimaldaks õigeaegselt korrigeerimise. Teiseks, juhul mittetäitmise soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks, tähendaks see, tühistamise eelarveliste kulukohustuste ja lõpliku kaotuse maksed asjaomase riigi vahel.

End-toetust ELi fondidest abisaajatele (nt põllumehed ja kalurid) ei mõjuta. Liikmesriikidel oleks jätkuvalt maksta põllumajandustoetusi, ilma et hüvitada ELi eelarvest.

Advertisements

July 6, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: