Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Eesti Panga prognoos* süvendab tõsiteaduslikku tõenäosust meie praeguse majandussüsteemi jätkusuutmatusest euro-alal

Eesti Panga prognoos* süvendab tõsiteaduslikku tõenäosust meie praeguse majandussüsteemi jätkusuutmatusest euro-alal

Ah et kuskohalt selline tõenäosus üldse maapeale võis saada, väga lihtsalt, kui mõneks hetkekski mõttega vaadata Eurostatist nn jätkusuutlikkuse indikaatorite rubriiki**, siis seal eesti näidud, eriti euro-ala liikmesriikide keskmistega võrreldes, on nõrgakesed ja järjest nõrgakestemaks näivad praegu divergeeruvat (võrreldes euro-alaga: elanikkonna vaesusrisk suureneb, viimase paari aasta jooksul rahvatulude vahe elaniku kohta laienenud, rahvatulu väljavool suhteliselt suurenenud  jne) .

Kohe tuleb  muidugi juurde märkida, et kuna Eurostat on EL Komisjoni amet siis kõiki prospektiivseid näite tuleb käsitleda eeskätt kui projektsioonilisi/sihistatuid; ning et suures ulatuses need prognoosid tuginevad suures osas Komisjoni uurimustele liikmesriikide rahvuslike majanduste tulupotentsiaalide edaspidiste arengute hinnangutele; ning et need on Komisjoni poolt prognoositud eeldusest „praeguse majanduspoliitika püsimisel“, kuigi Komisjon ise uuest aastast liikmesriikide majanduspoliitikate koordineerimist kardinaalselt reformib (vt Komisjoni memosid septembri lõpust).

EP’ vaadeldavas prognoosis on küll oluliselt juttu meie rahvusliku majanduse potentsiaali analüüsimisest ja modelleerimisest, kuid mida sealt ei leia, õieti, mis sealt on välja jäetud on kõige olulisem- potentsiaali prognoos. Samuti on välja jäetud potentsiaali kujunemise mitmed olulised näitajad, eeskätt: kapitali ja tööjõu väljavool, konkurentsivõime trendid, majandusmehhanismi reformide prognoos (eriti oluline selles oleks jätkusuutlikkuse seisukohalt maksusüsteemi struktuurne reform majandusmehhanismi heaolumajandusele kohandamiseks, eeskätt: regressiivselt progresseeruvale koos lünkade tasakaalustamatuste kõrvaldamisega), sotsiaalkapitali arengut mõjutavad olulised indikaatorid nagu: majanduslik ebavõrdsus, elanike gruppide vaesusriskide edasine oletatav käekäik, elatustaseme edasine kujunemine võrreldes EL’i  Läänemere-Äärise regiooniga jne.

Tõsi küll, paar väga olulist jätkusuutlikkuse indikaatorit EP näitab, kuid sedagi väga kahetsusväärselt ainult kaheks aastaks ette: need on töötus ja hõive ning  kogu välisvõlg. Mis tööturuga seotud prognoos-diagrammidest silma hakkab on see et EP järgi ilmselt lähematel aastatel töötute arv väheneb rohkem kui suureneb hõivatute arv – aga, kuhu kaob vahe? Mis veelgi olulisem on see et EP järgi ilmselt päris kindlasti lähematel aastatel meil hõive masu-eelne tase oluliselt ei taastu, ja kahjuks prognoosijad on jätnud lugeja otsustada et kas meie masu, mis oli kordades räigem nt euro-ala keskmisest, jättis üldse meile võimalust selle praeguse ebakvaliteetse majandusmehhanismi ning kah EP poolt kehkendava majanduspoliitika tingimustes (meie tuleme kriisist välja kiiremini ja tugevamalt kui vanad euroriigid! meile oli masu kasulik!!), üldse võimalust hõivet taastada jätkusuutlikule tasemele üldse niipea? Kõige hullem et eurotsoonis võidakse tulevaastast “teravate hammastega” tuntud volinik Rehn’i poolt veel alahõive eest trahve euroala riikidele kaela väänama hakata maksujõuetuse ennetamiseks vms.

Kogu välisvõlg jääb lähiaastatel endiselt suhteliselt kõrgeks, seda nii kui arvestada meie madalat majandustaset (Eurostati järgi SKT p.c. 2009 reaalhindades oli meil  6500 eurot aga eurotsooni keskmine oli 24400, seega vahe ligemale 18000 ja vist edasi kärisemas laiemaks) ning seega selliselt tasemelt võla teenindamine oluliselt kahandab rahvuslikku netotulu.

On EP’l ka inflatsiooni prognoosid antud, kuid paraku ka need vihjavad jätkusuutmatuse süvenemisele, eeskätt konkurentsivõime edasisele minnalaskmisele: teatavasti euro-alal loetakse  inflatsiooni kriitiliseks piiriks 2% – seda piiri kavatsetakse meil juba tänavusest alates rikkuma hakata, samas euro-alal keskmiselt jääb alla seda piiri (muide, nn kelneriökonoomikul on siiski oma point – hinnad peavadki tõusma – kuid seejuurses inflatsioon ei tohi ülemäära tõusta: st kvaliteedi/innovatsiooni põhine hinnatõus peabki olema, kuid inflatsioonipõhine ainult väga piiratult või muidu on jätkusuutlikkuse risk käes).

Õiendada tuleb ka EP poolt kasutatud/arendatud matemaatilise potentsiaali-mudeli asjus: kas see pole mitte aastakümneid teadusest mahajäänud ühemõõtmeline funktsionaalne reaal-tootmismudel – nn musta kasti meetodil kvantifitseeritav: et kui sisendid on sellised siis väljundid on taolised. Selles ei ole isegi mingeid finants- ega kapitalivoogusid, ei inflatsiooni ilmutatud kujul, ei kogu välisvõlga jne, tegureid mis tänapäeval keskpankade mudelitele arenenud maailmas omased. Tänapäeva mudelid on struktuursed paljumõõtmelised stohhastilised tasakaalumudelid  heterogeensete toimijatega institutsionaalses raamistikus kus reaalvoogude näitajate kõrval võrdõiguslikult finantsnäitajad nii voogudena kui olemitena, loomulikult ka institutsionaalsed elemendid nii mehhanismide kui organisatsioonidena*** (muide, ainult taoliste mudelitega suudeti kriisi usaldusväärselt prognoosida). Jääb ainult vaesel eesti rahval loota et pistrikuline ECB president J.C. Trichet taoliste ühemöötmeliste mudelite kasutajatele rahvastele hiidtrahve kaela ei hakka väänama nagu ühe tubli moosisööja rahvaga tseremoonitsematult tehti :-). 

____________________________________________________________

*http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/ylevaade/_2010_02/_3_210.pdf

**http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators

***Institutsionaalsete elementidega mudeli üks näide: http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

Advertisements

October 2, 2010 - Posted by | Uncategorized

7 Comments »

  1. http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF
    kus on selles töös lubatud mudel, mingi primitiivne tühi SWOT tüüpi tabel on keset jutumulli ja eneseimetlust

    Comment by dfsdf | October 2, 2010 | Reply

  2. http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

    kas keegi on seda paberit ka retsenseerinud väljaspool vanadekodu ttü-s, see on ju mingi parateadus – defineeritakse maatrikseid, kalibreeritakse, aga kus on arvutuskäik ja tuletused, järeldused? migi nii jaburat ei ole ammu lugenud…

    Comment by dfsdf | October 2, 2010 | Reply

    • rahvusvahelistes teadusfondides salvestatud “paberite” kohta niimoodi ei küsita

      Comment by Ülo Ennuste | October 3, 2010 | Reply

  3. […]  https://uloennuste.wordpress.com/2010/10/02/eesti-panga-prognoos-suvendab-tositeaduslikku-toenaosust-… […]

    Pingback by Ülo Ennuste Economics | October 5, 2010 | Reply

  4. […] Eesti Panga prognoos* süvendab tõsiteaduslikku tõenäosust meie praeguse majandussüsteemi jätku… […]

    Pingback by Mis regulatsiooni-mudelid võiks eeloleval tsüklil moodi tulla: kas Friedman’i juurest Hayek’i poole või ehk Gucci-mudel osutub jätkusuutlikuks « Ülo Ennuste Economics | October 19, 2010 | Reply

  5. […] Eesti Panga prognoos* süvendab tõsiteaduslikku tõenäosust meie praeguse majandussüsteemi jätku… […]

    Pingback by Mis tüüpi regulatsiooni-mudelid võiks eeloleval tsüklil moodi tulla: kas Friedman’i juurest Hayek’i poole või ehk Gucci-mudel osutub jätkusuutlikuks « Ülo Ennuste Economics | October 25, 2010 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: