Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Mis tüüpi regulatsiooni-mudelid võiks eeloleval tsüklil moodi tulla: kas Friedman’i juurest Hayek’i poole või ehk Gucci-mudel osutub jätkusuutlikuks

Mis tüüpi makro-regulatsiooni mudelid võiks eeloleval tsüklil moodi tulla: kas Friedman’i  juurest Hayek’i poole või ehk Gucci-mudel osutub jätkusuutlikuks

 Neid küsimusi saaksime teadmuspõhisemalt arutleda küll alles mõne kuu pärast sest selleks ajaks on ehk Brüsselis Euroliidu uued Rampuy-Rehn’i majandusregulatsioonid ilmselt paika pandud – vähemalt euro-tsooni kohta – kuhu meie muide siis juba kuulume ja kus regulatsioonid Trichet-karmimad. Kuid soojenduseks võiksime ka juba praeguses udus oma ajusid selles suunas liigutama hakata, sest püüdes uuest aastast edasi euroliidus oma kodukootud majandusmehhanismiga vastutuult triiv ida (vt maksuseadusete osas nt V. Trasberg http://www.epl.ee/artikkel/585807) on meid eurotsooni liimema ees ootamas ridamisi “suhkrutrahvi” kaliibris sanktsioone.

Meie majandusmudeli kõpitsemise ehk regulatsioonide ning mehhanismide täiustamise arutluseks on kindlasti õpetlik järgmine seik:

“U.S. Representative Dick Armey, “[Estonian Prime Minister] Mart Laar came to my office the other day to recount his country’s remarkable transformation. He described a nation of people who are harder-working, more virtuous — yes, more virtuous, because the market punishes immorality — and more hopeful about the future than they’ve ever been in their history. I asked Mr. Laar where his government got the idea for these reforms. Do you know what he replied? He said, ‘We read Milton Friedman and F.A. Hayek’.”*

Heakene küll, kuid endise majandusprofessorina oleks Armey võinud ka imestuda et kuidas ikka nt üldsei  Keynes ega Samuelson ega Galbraith ega North jne ei kulu turu disainiks marjaks ära, ja kuidas ikka turg kohe esimestest päevadest peale kogu kõlvatuse minema pühib?

Tõpoolest: Milton’ilt oleks võinud/võiks veelgi tõesti palju õppida ja omaks võtta: meil praegu nt eriti tema ühest retseptist töötuse vähendamiseks – “negatiivne tulumaks” – muide hüper-progresseeruv, lisaks sellele tema diktumist et “rikastelt tuleb tulumaksu võtta niipalju kui nad veel üldse on veel nõus maksma” – selleks et riik lahedalt kindlustaks kõige väetimate heaolu, rahva hariduse (+ vautserid) ja tervishoiu ning rahvusliku julgeoleku jne, seda kõike ilma inflatsioonilisi makse rakendamata, sest viimased hävitavad konkurentsivõime, sest hinnamulli vältimine ongi tegelikult friedmanismi tuum, lõppude lõpuks. Kuid selleks kõigeks oleks küll vist pidanud Milton’ilt rohkem kui ühe raamatu mõttega läbi lugema ja mitte ainult temalt, ja mis veelgi olulisem – eeskujuks Põhjala maksusüsteemide poole eeskätt kiikama. Kahjuks praeguseks näib et meie võimurid on vist piirdunud ainult tema õpetuse kõige vulgaarsema interpretatsiooni rakendamisega: riik piirdugu saleduse nimel majanduse osas eeskätt vanglate ülalpidamisega.

Kahjuks Hayek’i lugemisega näib meie võimurite hulgas asi veelgi hullem olevat, mis veelgi hullem, seda ka Brüsselis. Nimelt Hayek’i õpetuse sügavaim tuum näib kokkuvõttes selles seisnevat et majanduse jaoks riik/võimkond peab eeskätt kindlustama avaliku sotsiaal-majandusliku informatsiooni tõesuse, läbipaistvuse,piisava põhjalikkuse ning tänapäevasele IT  ajastule omase kiiruse (seda probleemistikku vaata üksikasjalikumalt moodsas käsitluses nt**, muide Hiina makro-statistika on praegu kiirem meie omast, veelgi hullem et Kreeka lausa poolametlikult räigelt tohterdas oma rahvuslikke arveraamatuid otse Komisioni nina all veel 2oo9 alguses) ning et avalik tõerääkimine on eeltingimuseks et rahvusliku  majandusplaani liberaalne/spontaanne detsentraliseeritud koordinatsioon osutuks sootsiumile hüvanguks (sama probleemi tsentraalse koordineerimise tingimustes on matemaatiliselt käsitletud nt: Ennuste, Ü. 1978.  A Theory of Decomposed Optimal Planning. Valgus, Tallinn, 223 lk).

 Selge see et politikaanidele (ebapädevatele katjääri/kliki või  ideoloogia poliitikutele) on see Hayek’ilt täielikult naiivne retsept – see tõerääkimise korraldamise nõue: kuidas saaks politikaanid demokraatlikult tagasivalituks ilma populismi, häma, vassimise, varjamise ning manipuleerimisteta ning oma sõnade söömiseta – see on muide avalik saladus majandusteoorias ja mitte mingi naiivne uusavastus ning tänapäeval leiab kajastust eeskätt nn moraaliriski mudelite abil. Kahjuks seega Hayek’i õpetusest on meie majandusreeglistikus küll vähe, vast ainult väärib märkimist et Põhiseaduses on säte et maksuseadused ei kuulu rahvahääletusele, seda võib tõlgendada ka nii et nendes küsimustes (ka eelarveteooriates, majandusliku ebavõrdsuse teooriates vms) on sõnavabadus ainult sõltumatutel asjatundjatel . Kuid  nimetet sättest ei näi meil ka mitte keegi hoolivat – isegi Presidendi Kärajad mitte. Muide, Hayek’i järgi sellise sõnavabaduse piiramise tingib nõue et avalik teadustamine peab olema teadmuspõhine ja seega ei tohi uppuda asjatundmatu või  klikkide erapoolikult moonutava müra-kära voogude sse.

Seega, nii Friedman kui ka Hayek ei sobi kuidagi isegi mitte käilakujudeks/logideks meie praegusele mudelile. Ometi oleks igapäeva poliitikas taolisi poulaarseid logisid vaja nagu oli vanasti näiteks ungari “guljassi sotsilism”. Seega: näiteks meie mudelile äkki nt sobiks „Gräzini-täiendusega (eripäraks euroliidus ainulaadne 0-kasumimaks mille maaletooja olla väitnud et avastas selle idee ühest usa kolmandajärgu ajalehest, vist Friedman’i korteri lägedalt) Gucci kapitalism“. Gucci kohta Noreena Hertz ise kirjutab nii***:

 „I have named the past era of capitalism, Gucci Capitalism. It was an ideology born in the mid-1980s—the love child of Ronald Reagan and Margaret Thatcher, with Milton Friedman its fairy godfather and Bernard Madoff its poster boy. An era whose fundamental assumptions were markets should be left to self-regulate, governments should be laissez-faire, and human beings are nothing more than rational utility maximizers. A time when a conspiracy of marketers, credit-card companies, banks, and advertisers fueled a particular narrative—that it was less shameful to be in debt than not to have the latest pair of Nike sneakers or Gucci handbag.”

 Kerge näha, et teiseselt parim logo “Gucci” kõrval oleks “Reagan-Thatcher” , seega otseselt ei mingeid teadlaste nimesid ja seega meil nt “Laar-Gräzin” või nii?

Nii või teisiti: praegu on sakslased Brüsseis alles kahevahel et kas toetada “teravahambulise”  voliniku Rehn’i projekti euroliidu regulatsioonide/koordinatsioonide radikaalselt rangemaks ning automaatseks tegemise ning liikmesriikide tegevuse terasema monitooringu jõustamisega Hayek’i stiilis (nt Rehn nõuab ka Komisjonile volitust liikmesriikide statistikate auditeerimiseks) ja suunas või mitte – või asuda nt itaallaste poolele kes ei poolda nt mitte üleliia suure valitsusvõla trahvimist vaid eelistaksid üleliia suure kogu välisvõla  ainult pool-automaatset sanktsioonide alla panekut (itaallastel viimane võlg on mõõdukas, meil jälle liialt suur ja võiks minna trahvi alla, arvestades meie suhteliselt väga piiratud tagasi-maksuvõimet: http://www.economist.com/blogs/charlemagne/2010/10/governing_euro).

Igatahes, äsja PMis 15.X 10 lk 13, peaministri nõunik Kalev Kukk juba soovitas meie majandusteadlastel lähtuda majandustsüklite uurimisel just Hayek’ist aga mitte enam ei maininudki Friedman’i. Väga õige kah sest tegelikult Friedman on lausavalikult kuulutanud et majandusteoorias “tsükleid” sisuliselt tõsiselt võtta ei saa ning ristis termini “majandus-tsükkel” isegi libaterminiks. Tõepoolest: reguleeritavafele kompleksprotsessidele  nagu rahvuslik majandus ei ole mehhaanilised tsüklid üldiselt omased, eriti kui institutsionaalset struktuuri endogeniseerida: ratsionaalsem on makro-majanduse puhul (kus muide oluliseks aktiivseks osiseks reformitav institutsionaalne süsteem , North’i järgi) rääkida stohhastiliselt võnkuvast evolutsioonilisest protsessist  –  milles masudes nt Gucci mudel ei võngu mehhaaniliselt oma keskmise ümber vaid asendub tõenäoselt millegi  täiuslikumaga**.

Kui ikka üldse asendub, sest  just oli ÄPis teade et meie PM Ansip asub euroliidus kõigile raskustes olevatele Gucci’ tüüpi kapitalismidele toetust/laenu andma et nad suudaks just selle mudeliga masust välja tulla ja seda vapralt jätkusuutlikustada sest just see mudel Gräzini täiendusega on Eesti majandusele enneolematu edu toonud millest Laar tosin aastaid tagasi nii huvitavalt Dick Armey’le oli pajatanud*.

Kahjuks küll meil endil pole vist enam lootustki Gucci’ mudeliga jalgu uuesti põhja saada: (vt nt****) sest meie langus ostus ilmselt Gräzini täienduse tõttu eba- standardseks:  liilat kõvasti sai  tümitada kogu majanduspotentsiaal ja jätkusuutlikkus  et edasi taluda praeguse mudeli tõrkeid –  liialt langes hõive ning  investeeringud, liialt suurenes inim- ja investeerimiskapitali väljavool, liialt suureks on kasvanud kogu välisvõlg, liialt kõrgeks hinnatase, liialt taandunud rahvusvaheline investeerimispositsioon ja sellest tingitud kasumite väljavool, liialt barbaarseks muutunud majanduslik ebavõrdsus vähemalt Põhjala silmis jne.

Muide, on ka peale nõunik Kukk’e ilmutatud meil järsku kõrgemalt märke haiekliku tõerääkimise pöördumise poole: äsja Riigikontroll tegi Rahandusministeeriumile etteheiteid 2009 prognoosi ilustamise ja masu ilmingute kinnimätsimise eest, Eesti Panga kui juba euro- institutsiooni viimased prognoosid ilmselt lähevad juba natuke teist ja avameelsemat rada Valitsusega võrreles, mis kõige olulisem – Peaminister Ansip nõudis suuremat avalikku selgust ja läbipaistvust elektrihinna monopoolse tõstmise küsimuses jne. Kas see ei tähenda mitte et kõik majandusaegendid peaks oma kodulehtel selgemalt ja detaisemalt hakkama avalikustama nii toimuvat kui sihistatavat – et nii püüda koostööd  ja koordinatsiooni edendada ja rahvuslikku sotsiaalkapitali suurendada**? 

Kuid kajuks ikkagi ühisrindena  parteide platvormide meisterdajad näivad edasi maha vaikivat et ka 0-kasumimaksu poolt tekitatud rahvusliku heaolu kahjud (ilmselt kümnetes miljardites iga aasta nii otseslt kui kaudselt), ning rahvusvahelise usaldusväärsuse kaotused seoses kõlvatu konkurentsiga riski-investeeringute alal, tuleks eeskätt avalikustada, sest eeskätt ilma selle teaveta  on kasumimaksu taastamist ja seega töötuse talitsemist ning hõive edasise languse vältimist  valitsusel raske saavutada. 

Kuid, meie mudeli kõpietsejad ja parteide programmide ajutrustid peaks praegu eelkõige lähtuma euroliidu uuest strateegiast ühisturu stabiliseerimise mehhanismide reformimise alal, kogu turu rangema koordineerimise alal , liikmesriikide koostöö edendamiseks. Muide, selle strateegia esialgse kontepsiooni pani mai kuul kompaktselt kirja  prof Mario Monti: “A New Strategy for the Single Market” ja see on Komisjoni kodulehel: kontseptsioon on moodsalt heterodoksne ja ilmselt läheb ajalukku kui “Van Rompuy mudel” – kuid täpselt millise tüübina, seda näeme mõne kuu päras kui projekt on jõustatud Eoroparlamendi poolt, ja alles siis saaks sellele ristida populaarse logo (ja märkida muuseas ära tagaplaanil mõju avaldanud teoreetikutest haldjad ja muusad). Niikauks aga võiks  võiks aga aega viita mehhanismide teooria alusel (Nobel 2008)mudelite disainimise meetoditega eeskätt maksusüsteemide alal, vt nt –

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=MImg&_imagekey=B6V76-4YRPDMF-1-3&_cdi=5834&_user=2435048&_pii=S0047272710000265&_origin=browse&_coverDate=08%2F31%2F2010&_sk=999059992&view=c&wchp=dGLbVzW-zSkWb&md5=cf11f05cc9f1e4eb5811d4a0f86c79f9&ie=/sdarticle.pdf

___________________________

* Dick Armey, “Address at the Dedication of the Hayek Auditorium”, Cato Institution, Washington, D.C., May 9, 1995.

** Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39:  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

***Noreena Hertz : “Ettekanne EAEPE konverentsil 2009, kokkuvõtlikult avaldatud –  http://www.thedailybeast.com/blogs-and-stories/2009-02-23/the-new-co-op-capitalism/

 ****https://uloennuste.wordpress.com/2010/10/02/eesti-panga-prognoos-suvendab-tositeaduslikku-toenaosust-meie-praeguse-majandussusteemi-jatkusuutmatusest-euro-alal/

Advertisements

October 19, 2010 - Posted by | Uncategorized

15 Comments »

  1. Kogu see arutelu eurotsoonis on rajatud funfamentaalselt valele rahandussüsteemile, mida ei päästa mingid trahvid eelarve puudujäägi ettekirutuste ületajatele. Defitsiitne kulutamine on makromajanduslik vajadus, mitte patt nagu ajupestud meinstream ekslikult arvab.
    http://www.columbia.edu/dlc/wp/econ/vickrey.html

    Eurotsoon ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik
    http://finance.yahoo.com/tech-ticker/article/476698/Blame-Germany-for-Greek-Drama,-Galbraith-Says:-%22Extreme-Brinkmanship%22-Cripples-Europe

    Loe: http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2010/08/03/modern-monetary-theory1/

    Comment by Kristjan | October 22, 2010 | Reply

  2. Nt poeg Galbraith on tipptasemel asjatundja – kuid tegutseb ja esineb praegu eeskätt juhtiva opositsiooni-poliitikuna – rohkem polekski muud lisada et temale on täiesti käkitegu avalikkusele segeks teha et mistahes arutelu on rajatud “valele rahandussüsteemile” vms.

    Comment by Ülo Ennuste | October 22, 2010 | Reply

  3. Kõva tegija on ta jah Ülo. Ta on puhtalt MMT(Modern Monetary Theory), Chartalism on ehk sulle tuttavam nimi või State Theory og Money.
    Galbraithi poolt kullafondi kuuluv: http://www.newdeal20.org/wp-content/uploads/2010/06/deficitcommissionrv.pdf

    Comment by Kristjan | October 22, 2010 | Reply

    • nii kõva tegija dekompositsioon-amalüüsi alal küll et mõista super-regionaalsete käsitluste olulisust (nagu JG, tänan memo eest)kuid ise piirdun sub-regionaalsega – ei unusta Euroliidu Läänemere-Äärise ühte kolgast

      Comment by Ülo Ennuste | October 23, 2010 | Reply

  4. Midagi “siis sub-regionaalsuse” kandi pealt 🙂
    http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:BmpkEQk76FYJ:bilbo.economicoutlook.net/blog/%3Fp%3D7409+modern+monetary+theory+estonia&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee

    Mul tekivad sellega seoses kohe järgnevad küsimused: Kas Eestit tuleks edaspidi vaadelda kui ELi maakonda? Pean silmas just keskvalitsuse finantse. Need sarnanevad KOVi finantsidega, selle erandiga, et keskvalitsus on kohustatud enamuse sots. programme finantseerima ja EL ei ole föderatsioon. Kas üldse on enam mõtet rääkida Eesti makrost? Me ei räägi Tartu jooksevkonto defitsiidist, sest Tartu pole iseseisev majandus.
    Ma toon mõned näited: uuest aastast me ei saa enam rääkida päris täpselt “sularaha majanduses” definitsioonist. See defineeritakse siis vastavalt iikmesriigi kapitali osaluses ECBs, mis ei ole ju kindlasti täpne määratlus. See tegelikult pole ka väga oluline, sest sularaha osatähtsus on väga väike tänapeval meie majanduses.
    Hoopis enam teeb mulle muret, et poliitikud näiteks räägivad rahareservide moodustamisest. Kujutame ette, et kõik EMU riigid teevad eelarve ülejäägiga järgneval 20l aastal, moodustavad mingisugused reservid rahast, nüüd peale 20 aastat kukuvad kulutama. Sellel on täpselt sama mõju nagu raha trükkimisel-kõigepealt raha hävitati ja siis trükiti juurde-nii tuleb välja. Need pole ju mingisugused säästud. Tõelised säästud on ikka investeeringud, et säästud saaksid suureneda, selleks peab investeerima, seega uued hooned, uued tehased, uued masinad. Neid investeeringuid ei saa teha, sest üldsuse arvates on rahast moodustatud reservid säästud, aga ei ole. Majanduskriisi ajal oleks riik võinud vabalt tuumaelktrijaama ehitada Eestile. Kui sellise ideega lagedale tulla, siis on defitsiidi terroristid kohe sul kallal. See viivat maksevõimetuseni, OK kui viib maksevõimetuseni, siis trükkigu raha. See olevat hüperinflatsiooniline. Seega kasulikum on, et 100 000 inimest tööd ei tee ja rikkust ei loo. Kõik on korras siis, kui erasektor hakkab laenama jälle ja rahapakkumine kasvab, siis võib nii juhtuda, et saavutatakse täistööhõive, aga siis pole see hüperinflatsiooniline. Tuuakse selliseid näiteid nagu Weimari Saksamaa jne.
    Viga on süsteemis, tihti a selles, et süsteemist ei saada aru ja selle võimalusi ei kasutata ära.
    http://eon.businesswire.com/news/eon/20101022005599/en/Senate-Candidate-Bets-Congress-100-Million-U.S.

    Tänan tähelepanu eest!

    Comment by Kristjan | October 23, 2010 | Reply

    • a)kas Soome on “vaadeldav” ELi maakonnana? Olgu pealegi, kas Sloveenia on?
      b)kas tuumajaam on rajatav 2-3 aastaga ja seda enne eelnevat planeerimist 5-10 aastat?
      c)kas 100 000 regionaalselt konkurtentsivõimelist kõrgtehnoloogilist töökohta poleks saanud tosina aastaga enne masu püsti panna nende sadade miljardite eest mis eesti majandusest selle aja jooksul lasti nagu muusea välja voolata või siis saja miljardi eest mis kingiti välisilmale meie subregionaalselt kõlvatu lame-lünkliku tulumaksumudeliga, kingisaajad vene tansiidifirmad sh?

      Comment by Ülo Ennuste | October 23, 2010 | Reply

  5. Soome on suurema konkurentsivõimega riik. Me oleme NSVLust tulnud. Me ei oleks nendega ühel pulgal ükskõik millise maksusüsteemiga.
    Ma ei tea kui mitme aastaga on tuumajaam rajatav, see polegi minu jutu point. Neid projekte oleks võinud teisigi olla, Tartu Tallinna maantee 4 realiseks vms. Me arvasime, et kasulikum on, kui 100 000 inimest ei tööta mõned aastad, vähemasti Eestis mitte, nad loovad rikkust Soomes ja meie õnnitleme teineteist eduka kärpimise puhul. Soome jooksevkonto on olnud ülejäägiga.

    “kas 100 000 regionaalselt konkurtentsivõimelist kõrgtehnoloogilist töökohta poleks saanud tosina aastaga enne masu püsti panna nende sadade miljardite eest mis eesti majandusest selle aja jooksul lasti nagu muusea välja voolata või siis saja miljardi eest mis kingiti välisilmale meie subregionaalselt kõlvatu lame-lünkliku tulumaksumudeliga, kingisaajad vene tansiidifirmad sh?”

    Arvan, et ei oleks saanud. Seda 100t miljardit siin vaevalt üldse oleks olnud, kui sel poleks lubatud välja rännata. Ega ta nii väga välja ei räännanudki, tuli ikka kaarega tagasi ja investeeeris(ostis eestlaste varasid ära).
    Kui sa pole raha peremees omal maal, siis sa pole üldse peremees omal maal. Ma usun, et minu silmad näevad ära euroliidu lagunemise. Praegu on süsteem püsinud tänu poliitilisele tahtele seda lappida, see poliitiline tahe saab otsa, kui ühtede liikmesriikide teiste arvelt elamise paradoks saab laiadele massidele selgeks.

    Comment by Kristjan | October 24, 2010 | Reply

  6. “c)kas 100 000 regionaalselt konkurtentsivõimelist kõrgtehnoloogilist töökohta poleks saanud tosina aastaga enne masu püsti panna nende sadade miljardite eest mis eesti majandusest selle aja jooksul lasti nagu muusea välja voolata või siis saja miljardi eest mis kingiti välisilmale meie subregionaalselt kõlvatu lame-lünkliku tulumaksumudeliga, kingisaajad vene tansiidifirmad sh?”

    Idee siis selline, et maksustame erasektorit kõrgemalt ja loome kõrgtehnoloogilisi töökohti selle raha eest. Ärme erasektoril laseme neid töökohti luua, sest riik on tark ja erasektor on loll.

    Comment by Kristjan | October 25, 2010 | Reply

    • Tänud eksklusiivsete kommide eest tõepoolest:

      A)milline tore ütlemine

      “minu silmad näevad ära euroliidu lagunemise”

      ei ole kursis kaua nt börsikulid täiemõistuseliselt elavad, on olnud uurimusi et dirigendid on selle alal mihklid, mõni veel 90-dates tippus – nii või teisiti on teadmuspõhine tõenäsus euroliidu (laias mõistes) hävimise kohta lähema 70 aasta jooksul peaaegu null

      mis aga momendil kokku kukub on praegune Gucci’ tüüpi koordinatsioonimudel, õigemini toimub selle ümberdisainimine ja Monti’ järgi nii et uus tüüp sisaldaks ka liidulisuse poliitilise tahte jätkusuutlikkust

      Comment by Ülo Ennuste | October 25, 2010 | Reply

    • ….. mis euroliidu lagunemist kitsamas mõttes puudutab, siis peaks põialt hoidma et uuest disainist ei lasta allavett praegu veel vist võimalus rämpsriikide väljaviskamiseks: nt need kes häbitult rahvuslikke arveraamatuid tohterdavad, kes täiesti irratsionaalsete reeglistike ja majanduseadusseandlustega lasevad pankadel ja bõrsil kliente kõlvatult koorida, rakendavad liikmesriikide suhtes kõlvatuid 0-kasumimaksuseadusi ja tolistest oma enda võtetest rahvuslikke majandusi seljatavad ning kogu euroliidu reputatsiooni reostavad jne

      muide on sege et liikmesriikide valtisusvõlgade koordineerimisest ei piisa – vaja seda teha kogu välisvõlga

      B)mis veelgi uhkem öelda

      “meie arvasime, et parem kui 100 000 inimest ei tööta, mõned aastad,”

      “meie” all tuleb ilmselt mõista suures kaares: Indrek ise+kõlvatumad suurettevõtjad/pankurid+keskpankurid +lhv-d+börs+juhtreformarid+ lisaks muidu makro-ökonoomikas pooleharidusega asjapulgad/politikaanid-kaasasebijad kes kõik näivad uskuvat nt et “välisinvestorite poolt eesti kinnisvarade ostmine on meie jaoks justkui uusi töökohti koov investeering(sic! taevane arm)” et “meie investorite poolt kümnete ja kümnete miljardite maksustamata kujul väljalekitamine ning põletamine bulgaaria võsastikes ja dnepropetrovski mülgastes või jordaania kõrbedes vms on tegelt justkui kaval kaar või rada mis aitab rohkem välisinvesteeringuid eesti majandusse välisinvestorite kaudu tagasi tuua ja seda mitte ainult vanaraua-tagahoovidesse vaid isegi kõrgtehnoloogia arendusse, seda vaatamata sellele meie praeguse majndusmudeli järgi, eeskätt erasektori regressivse maksustamise tgajärjel, riik ei ole suuteline kõrgtehnoloogia käitamiseks absoluutselt tööjõudu koolitada, teadust arendada, isegi makroökonoomikat mitte õpetada teise astme tasemel ja et peame siin läbi ajama väljamaalt lünklikku haridust saanud äri-ökonomistidega või mehhanikainseneridega nt EP tipus, kes arvavad et mida rohkem ja absurdemalt me siit kapitali välja lekitame et seda libedamalt meelitame väljast riskiinvesteeringuid tagasi voolama ja seda rohkem ehk saame segastelt voogudelt füüri laskma hakata 🙂

      Comment by Ülo Ennuste | October 25, 2010 | Reply

  7. Vabandan, EMUt pidasin silmas, mitte euroliitu. Vabakaubandustsoon on iseenesest hea idee, teostus ehk lonkab mõnes aspektis, kuid idee pole fundamentaalselt vale.
    Liidulisuse poliitiline tahe rahaühenduse säilimiseks peab olema selline, et krimpsus nägu liikmesriigid teha ei tohi, kui vaesemad liikmesriigid rikkamate arvelt elavad.

    “meie” all tuleb ilmselt mõista suures kaares: Indrek ise+kõlvatumad suurettevõtjad/pankurid+keskpankurid +lhv-d+börs+juhtreformarid+ lisaks muidu makro-ökonoomikas pooleharidusega asjapulgad”

    Kõik defitsiidi terroristid on need “meie”, keda silmas pidasin. Need, kes arvavad, et IMFi suguseid organisatsioone võiks rohkem olla, need, kes arvavad, et majanduskriisis riigis võiks tööpuudus olla 20+% ja peaks kulusid kärpima (huvitav kas tarbimise põhine SKPe arvutamine on neile võõras, nad loodavad kärpides majanduskasvule).

    “muide on sege et liikmesriikide valtisusvõlgade koordineerimisest ei piisa – vaja seda teha kogu välisvõlga”

    Kuidas see välja näeks ja kuidas seda ära defineerida? Raha ise on võlg ja meil on ühine rahandussüsteem. Kujutame ette, et impordime rohkem, kui ekspordime. Tõeline maksmine impordi eest toimub ikka ekspordiga. Kui me oleme ELi maakond, siis toimub rahaga, aga ärme siis enam räägime Eesti makrost. See valitsuste võlg on põhjustatud justnimelt selle tasakaalutuse poolt, mida see rahandussüsteem põhjustab. Meil võib olla igasugu probleeme
    majanduses, aga kui see jääb, siis jääb vindumine. Ära me ei sure sellest, aga võiksime palju kiiremini areneda. Ei ole ühtegi põhjust miks meil 100 000 inimest ei tööta, ei ole ühtegi põhjust miks Hispaanias 20% töötuid peaks olema.
    Neiveltid ja LHVd teevad seda mida nad ikka teevad igal pool kõikides riikides. Aga riigil pole mune, me tahame hirmsasti kapitalistidele meeldida, selle asemel, et ise kapitalistid olla. Kapital otsib võimalusi ja kasumit ning siirdub sinna kust seda leida võib. Igasugu liberaalide jutt usaldusväärsusest jne ei kõlba karu p..se ka. Heaks näiteks on siin Argentiina, mis defaultis, adopteeris iseseisva rahandussüsteemi ja alustas riikliku töö garantii programmiga. Loomulikult libearaalid naersid sellise “sotsialistliku” programmi üle(muuseas 2 miljonit inimest töötas selles programmis, seda kõike finantseeriti defitsiitse kulutamisega) aga Argentiina majandus hakkas kasvama nagu pärmitaigen. Erasektor pakkus üle ja töölised siirdusid erasektorisse tööle hiljem. Oli usaldusväärsus ja tulid välismaised investeeringud.
    Igasugu neoliberaalidele selline jutt muidugi ei meeldi. IMFi programmi täites oleks Argentiina aastaid kannatanud.

    Comment by Kristjan | October 26, 2010 | Reply

    • Ah et jõudsime alles Argentiinasse, aga millal me tagasi jõuame vähemasti ELi mudeli praeguse reformi juurde, ja sealtkaudu Eesti praeguse irratsionaalse mudeli remondi juurde?

      Asi on selles et aeg ei oota millal Teie oma lõpmatud tarkused jõuate kõik meile ära seletada sest iga päevaga kipub siin järjest rohkem asi üha rohkem viltu vedavat nt:

      a) eile nt rahanduskomisjon lükkas barbaarselt tagasi ettepaneku mis oleks vähemalt osa meie vaesusriskis eraisikutest vabastanud sama kõrgest tulumaksu määrast kui meie miljonärid (vt nt Facebookist Laar’i ja Rõivas’e killuviskamisi)

      b)üle-eile Õiguskantsler (PM 26.X 10 lk 3)leidis et kehtivas maamaksu seaduses elamumaa maksuvabastus alla 200 ruutmetri puhul on Põhiseaduse vastane – taevane arm, ka need pisiomanikud tulevad maksu alla panna, ja seda isegi siis kui nt tegemist on süvavaesuses mummukestega.

      Mis kõige absurdsem on see et Õiguskantsler ei näi üldse jagavat et kogu praegune elamumaa maksustamise seadus on sisuliselt konfiskeeriv maksustamine ja seega üdini Põhiseaduse vaimu vastane – järelikult tuleb viivitamatult tühistada ja kogu mudel sellele vastavalt ümber häälestada.

      Comment by Ülo Ennuste | October 27, 2010 | Reply

  8. Nende tarkustega on nii, et kui fundamentaalsed probleemid jäävad, siis ükski asi ei aita. Kemplema jäämegi, et kas rikkaid maksusustada, vaeseid maksustada, aga Soomes on nii ja Rootsis on naa. Igaüks jääb enda maailmavaadet promoma, kusjuures mina olen apoliitiline. Härra Ülo Ennuste kahjuks mitte.

    Comment by Kristjan | October 27, 2010 | Reply

  9. Kahjuks ei saa ma ligi sinna.

    Comment by Kristjan | November 1, 2010 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: