Mis tüüpi regulatsiooni-mudelid võiks eeloleval tsüklil moodi tulla: kas Friedman’i juurest Hayek’i poole või ehk Gucci-mudel osutub jätkusuutlikuks

Mis tüüpi makro-regulatsiooni mudelid võiks eeloleval tsüklil moodi tulla: kas Friedman’i  juurest Hayek’i poole või ehk Gucci-mudel osutub jätkusuutlikuks

 Neid küsimusi saaksime teadmuspõhisemalt arutleda küll alles mõne kuu pärast sest selleks ajaks on ehk Brüsselis Euroliidu uued Rampuy-Rehn’i majandusregulatsioonid ilmselt paika pandud – vähemalt euro-tsooni kohta – kuhu meie muide siis juba kuulume ja kus regulatsioonid Trichet-karmimad. Kuid soojenduseks võiksime ka juba praeguses udus oma ajusid selles suunas liigutama hakata, sest püüdes uuest aastast edasi euroliidus oma kodukootud majandusmehhanismiga vastutuult triiv ida (vt maksuseadusete osas nt V. Trasberg http://www.epl.ee/artikkel/585807) on meid eurotsooni liimema ees ootamas ridamisi “suhkrutrahvi” kaliibris sanktsioone.

Meie majandusmudeli kõpitsemise ehk regulatsioonide ning mehhanismide täiustamise arutluseks on kindlasti õpetlik järgmine seik:

“U.S. Representative Dick Armey, “[Estonian Prime Minister] Mart Laar came to my office the other day to recount his country’s remarkable transformation. He described a nation of people who are harder-working, more virtuous — yes, more virtuous, because the market punishes immorality — and more hopeful about the future than they’ve ever been in their history. I asked Mr. Laar where his government got the idea for these reforms. Do you know what he replied? He said, ‘We read Milton Friedman and F.A. Hayek’.”*

Heakene küll, kuid endise majandusprofessorina oleks Armey võinud ka imestuda et kuidas ikka nt üldsei  Keynes ega Samuelson ega Galbraith ega North jne ei kulu turu disainiks marjaks ära, ja kuidas ikka turg kohe esimestest päevadest peale kogu kõlvatuse minema pühib?

Tõpoolest: Milton’ilt oleks võinud/võiks veelgi tõesti palju õppida ja omaks võtta: meil praegu nt eriti tema ühest retseptist töötuse vähendamiseks – “negatiivne tulumaks” – muide hüper-progresseeruv, lisaks sellele tema diktumist et “rikastelt tuleb tulumaksu võtta niipalju kui nad veel üldse on veel nõus maksma” – selleks et riik lahedalt kindlustaks kõige väetimate heaolu, rahva hariduse (+ vautserid) ja tervishoiu ning rahvusliku julgeoleku jne, seda kõike ilma inflatsioonilisi makse rakendamata, sest viimased hävitavad konkurentsivõime, sest hinnamulli vältimine ongi tegelikult friedmanismi tuum, lõppude lõpuks. Kuid selleks kõigeks oleks küll vist pidanud Milton’ilt rohkem kui ühe raamatu mõttega läbi lugema ja mitte ainult temalt, ja mis veelgi olulisem – eeskujuks Põhjala maksusüsteemide poole eeskätt kiikama. Kahjuks praeguseks näib et meie võimurid on vist piirdunud ainult tema õpetuse kõige vulgaarsema interpretatsiooni rakendamisega: riik piirdugu saleduse nimel majanduse osas eeskätt vanglate ülalpidamisega.

Kahjuks Hayek’i lugemisega näib meie võimurite hulgas asi veelgi hullem olevat, mis veelgi hullem, seda ka Brüsselis. Nimelt Hayek’i õpetuse sügavaim tuum näib kokkuvõttes selles seisnevat et majanduse jaoks riik/võimkond peab eeskätt kindlustama avaliku sotsiaal-majandusliku informatsiooni tõesuse, läbipaistvuse,piisava põhjalikkuse ning tänapäevasele IT  ajastule omase kiiruse (seda probleemistikku vaata üksikasjalikumalt moodsas käsitluses nt**, muide Hiina makro-statistika on praegu kiirem meie omast, veelgi hullem et Kreeka lausa poolametlikult räigelt tohterdas oma rahvuslikke arveraamatuid otse Komisioni nina all veel 2oo9 alguses) ning et avalik tõerääkimine on eeltingimuseks et rahvusliku  majandusplaani liberaalne/spontaanne detsentraliseeritud koordinatsioon osutuks sootsiumile hüvanguks (sama probleemi tsentraalse koordineerimise tingimustes on matemaatiliselt käsitletud nt: Ennuste, Ü. 1978.  A Theory of Decomposed Optimal Planning. Valgus, Tallinn, 223 lk).

 Selge see et politikaanidele (ebapädevatele katjääri/kliki või  ideoloogia poliitikutele) on see Hayek’ilt täielikult naiivne retsept – see tõerääkimise korraldamise nõue: kuidas saaks politikaanid demokraatlikult tagasivalituks ilma populismi, häma, vassimise, varjamise ning manipuleerimisteta ning oma sõnade söömiseta – see on muide avalik saladus majandusteoorias ja mitte mingi naiivne uusavastus ning tänapäeval leiab kajastust eeskätt nn moraaliriski mudelite abil. Kahjuks seega Hayek’i õpetusest on meie majandusreeglistikus küll vähe, vast ainult väärib märkimist et Põhiseaduses on säte et maksuseadused ei kuulu rahvahääletusele, seda võib tõlgendada ka nii et nendes küsimustes (ka eelarveteooriates, majandusliku ebavõrdsuse teooriates vms) on sõnavabadus ainult sõltumatutel asjatundjatel . Kuid  nimetet sättest ei näi meil ka mitte keegi hoolivat – isegi Presidendi Kärajad mitte. Muide, Hayek’i järgi sellise sõnavabaduse piiramise tingib nõue et avalik teadustamine peab olema teadmuspõhine ja seega ei tohi uppuda asjatundmatu või  klikkide erapoolikult moonutava müra-kära voogude sse.

Seega, nii Friedman kui ka Hayek ei sobi kuidagi isegi mitte käilakujudeks/logideks meie praegusele mudelile. Ometi oleks igapäeva poliitikas taolisi poulaarseid logisid vaja nagu oli vanasti näiteks ungari “guljassi sotsilism”. Seega: näiteks meie mudelile äkki nt sobiks „Gräzini-täiendusega (eripäraks euroliidus ainulaadne 0-kasumimaks mille maaletooja olla väitnud et avastas selle idee ühest usa kolmandajärgu ajalehest, vist Friedman’i korteri lägedalt) Gucci kapitalism“. Gucci kohta Noreena Hertz ise kirjutab nii***:

 „I have named the past era of capitalism, Gucci Capitalism. It was an ideology born in the mid-1980s—the love child of Ronald Reagan and Margaret Thatcher, with Milton Friedman its fairy godfather and Bernard Madoff its poster boy. An era whose fundamental assumptions were markets should be left to self-regulate, governments should be laissez-faire, and human beings are nothing more than rational utility maximizers. A time when a conspiracy of marketers, credit-card companies, banks, and advertisers fueled a particular narrative—that it was less shameful to be in debt than not to have the latest pair of Nike sneakers or Gucci handbag.”

 Kerge näha, et teiseselt parim logo “Gucci” kõrval oleks “Reagan-Thatcher” , seega otseselt ei mingeid teadlaste nimesid ja seega meil nt “Laar-Gräzin” või nii?

Nii või teisiti: praegu on sakslased Brüsseis alles kahevahel et kas toetada “teravahambulise”  voliniku Rehn’i projekti euroliidu regulatsioonide/koordinatsioonide radikaalselt rangemaks ning automaatseks tegemise ning liikmesriikide tegevuse terasema monitooringu jõustamisega Hayek’i stiilis (nt Rehn nõuab ka Komisjonile volitust liikmesriikide statistikate auditeerimiseks) ja suunas või mitte – või asuda nt itaallaste poolele kes ei poolda nt mitte üleliia suure valitsusvõla trahvimist vaid eelistaksid üleliia suure kogu välisvõla  ainult pool-automaatset sanktsioonide alla panekut (itaallastel viimane võlg on mõõdukas, meil jälle liialt suur ja võiks minna trahvi alla, arvestades meie suhteliselt väga piiratud tagasi-maksuvõimet: http://www.economist.com/blogs/charlemagne/2010/10/governing_euro).

Igatahes, äsja PMis 15.X 10 lk 13, peaministri nõunik Kalev Kukk juba soovitas meie majandusteadlastel lähtuda majandustsüklite uurimisel just Hayek’ist aga mitte enam ei maininudki Friedman’i. Väga õige kah sest tegelikult Friedman on lausavalikult kuulutanud et majandusteoorias “tsükleid” sisuliselt tõsiselt võtta ei saa ning ristis termini “majandus-tsükkel” isegi libaterminiks. Tõepoolest: reguleeritavafele kompleksprotsessidele  nagu rahvuslik majandus ei ole mehhaanilised tsüklid üldiselt omased, eriti kui institutsionaalset struktuuri endogeniseerida: ratsionaalsem on makro-majanduse puhul (kus muide oluliseks aktiivseks osiseks reformitav institutsionaalne süsteem , North’i järgi) rääkida stohhastiliselt võnkuvast evolutsioonilisest protsessist  –  milles masudes nt Gucci mudel ei võngu mehhaaniliselt oma keskmise ümber vaid asendub tõenäoselt millegi  täiuslikumaga**.

Kui ikka üldse asendub, sest  just oli ÄPis teade et meie PM Ansip asub euroliidus kõigile raskustes olevatele Gucci’ tüüpi kapitalismidele toetust/laenu andma et nad suudaks just selle mudeliga masust välja tulla ja seda vapralt jätkusuutlikustada sest just see mudel Gräzini täiendusega on Eesti majandusele enneolematu edu toonud millest Laar tosin aastaid tagasi nii huvitavalt Dick Armey’le oli pajatanud*.

Kahjuks küll meil endil pole vist enam lootustki Gucci’ mudeliga jalgu uuesti põhja saada: (vt nt****) sest meie langus ostus ilmselt Gräzini täienduse tõttu eba- standardseks:  liilat kõvasti sai  tümitada kogu majanduspotentsiaal ja jätkusuutlikkus  et edasi taluda praeguse mudeli tõrkeid –  liialt langes hõive ning  investeeringud, liialt suurenes inim- ja investeerimiskapitali väljavool, liialt suureks on kasvanud kogu välisvõlg, liialt kõrgeks hinnatase, liialt taandunud rahvusvaheline investeerimispositsioon ja sellest tingitud kasumite väljavool, liialt barbaarseks muutunud majanduslik ebavõrdsus vähemalt Põhjala silmis jne.

Muide, on ka peale nõunik Kukk’e ilmutatud meil järsku kõrgemalt märke haiekliku tõerääkimise pöördumise poole: äsja Riigikontroll tegi Rahandusministeeriumile etteheiteid 2009 prognoosi ilustamise ja masu ilmingute kinnimätsimise eest, Eesti Panga kui juba euro- institutsiooni viimased prognoosid ilmselt lähevad juba natuke teist ja avameelsemat rada Valitsusega võrreles, mis kõige olulisem – Peaminister Ansip nõudis suuremat avalikku selgust ja läbipaistvust elektrihinna monopoolse tõstmise küsimuses jne. Kas see ei tähenda mitte et kõik majandusaegendid peaks oma kodulehtel selgemalt ja detaisemalt hakkama avalikustama nii toimuvat kui sihistatavat – et nii püüda koostööd  ja koordinatsiooni edendada ja rahvuslikku sotsiaalkapitali suurendada**? 

Kuid kajuks ikkagi ühisrindena  parteide platvormide meisterdajad näivad edasi maha vaikivat et ka 0-kasumimaksu poolt tekitatud rahvusliku heaolu kahjud (ilmselt kümnetes miljardites iga aasta nii otseslt kui kaudselt), ning rahvusvahelise usaldusväärsuse kaotused seoses kõlvatu konkurentsiga riski-investeeringute alal, tuleks eeskätt avalikustada, sest eeskätt ilma selle teaveta  on kasumimaksu taastamist ja seega töötuse talitsemist ning hõive edasise languse vältimist  valitsusel raske saavutada. 

Kuid, meie mudeli kõpietsejad ja parteide programmide ajutrustid peaks praegu eelkõige lähtuma euroliidu uuest strateegiast ühisturu stabiliseerimise mehhanismide reformimise alal, kogu turu rangema koordineerimise alal , liikmesriikide koostöö edendamiseks. Muide, selle strateegia esialgse kontepsiooni pani mai kuul kompaktselt kirja  prof Mario Monti: “A New Strategy for the Single Market” ja see on Komisjoni kodulehel: kontseptsioon on moodsalt heterodoksne ja ilmselt läheb ajalukku kui “Van Rompuy mudel” – kuid täpselt millise tüübina, seda näeme mõne kuu päras kui projekt on jõustatud Eoroparlamendi poolt, ja alles siis saaks sellele ristida populaarse logo (ja märkida muuseas ära tagaplaanil mõju avaldanud teoreetikutest haldjad ja muusad). Niikauks aga võiks  võiks aga aega viita mehhanismide teooria alusel (Nobel 2008)mudelite disainimise meetoditega eeskätt maksusüsteemide alal, vt nt –

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=MImg&_imagekey=B6V76-4YRPDMF-1-3&_cdi=5834&_user=2435048&_pii=S0047272710000265&_origin=browse&_coverDate=08%2F31%2F2010&_sk=999059992&view=c&wchp=dGLbVzW-zSkWb&md5=cf11f05cc9f1e4eb5811d4a0f86c79f9&ie=/sdarticle.pdf

___________________________

* Dick Armey, “Address at the Dedication of the Hayek Auditorium”, Cato Institution, Washington, D.C., May 9, 1995.

** Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39:  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

***Noreena Hertz : “Ettekanne EAEPE konverentsil 2009, kokkuvõtlikult avaldatud –  http://www.thedailybeast.com/blogs-and-stories/2009-02-23/the-new-co-op-capitalism/

 ****https://uloennuste.wordpress.com/2010/10/02/eesti-panga-prognoos-suvendab-tositeaduslikku-toenaosust-meie-praeguse-majandussusteemi-jatkusuutmatusest-euro-alal/