Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Visand 28.XI 10

Aastastest ja lühematest ning pikematest muutudest formaliseeritult aktiivsete tööturu terminites Eesti näitel

Rahvusliku majanduse  potentsiaali ning jätkusuutlikkuse prognoosimisel on lisaks hõivele ning töötusele oluline ka jälgida kodumaises majanduses aktiivsete inimeste arvu muute.

 t – aasta tähis (neli kvartalit)

q – kvartal

p – periood (sama suundumusega aastad)

a – aktiivsete inimeste arv tööturul,  a(t,q) – tähistagu aktiivseid inimesi aasta t kvartalis q jne, ning a(t) aktiivseid aastas t jne

e – hõivatud (palgalised+ca 10%)

u – töötud

a=e+u

 a(t+x,q+y)=a(t+x,q+y)-a(t,q) on aktiivsete muut:

>0 tõus, juurdekasv, hõlmav tööturg

=0 stabiilne

<0 langus, kahanemine, hülgav näht, kriis  

 

makroökonoomiliselt: tööturualane muut (q+1,q) on sisuliselt hooajaline, muut (t+1,t) on olekuline  ning perioodi muut on jätkusuutluslik

 Näide:

1)     ESA terminite definitsioonidel ning vastavatel arvnäitudel on tööturul aktiivsete arv perioodil – kolmas kvartal 2008 kuni kolmas kvartal 2010 – kahanenud ca 20 tuhande inimese võrra  – see on oluline (3%) langus majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt (arvestades ligikaudsuseks pluss/miinus paar-kolm tuhat) – samas hõivatute arv langes 80 tuhande ringis (13%) ning töötute arv suurenes 60 tuhande ringis.

2)     Hooajaliselt oli kolmandas kvartalis 2010 aktiivsete inimeste arvu langus ca 2 tuhat võrreldes eelmise kvartaliga – mis hooajaliselt selles kvartalis ei ole tüüpiline, kuid ligikaudsust arvestades ei luba see väike muut (alla ühe protsendi) teha mingeid suundumuslikke järeldusi (seda majandusteaduslikult, kuid populist-poliitiliselt muidugi lubab). Muide, tõõtute arv vähenes ca 20 tuhande võrra, kusjuures palgaliste arv suurenes ainult 12 tuhande võrra.

3)     Kuhu punktis 1) need 20 tuhat turult tõrjutut suundusid ei ole ESA poolt jälgitavad, seat puudub aktiivsete väljarännu/pendeldamise statistika; ajalehelugejana võib hinnata et eeskätt heitunuteks, siis kodumajapidamiste rüppe, välismaale ning palgasaaja pebsionäri staatusest passiivsek  pensipensinäriks ning mujale. Nii või teisti, see miinus 20 tuhat vähendab rahvusliku majanduse potentsiaali ning suurendab kulutusi sotsiaaltoetusteks oluliselt; seega kriis aktiivsete tööturul jätkus veel tänavu kolmandas kvatralis nii aastaselt kui kvartaliliselt, ning sesoonsust arvestades jätkub suure tõenäosusega ka neljandas kvartalis.

Advertisements

November 27, 2010 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: