Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Meie võimkondade subregionaalse komplekse makro-kompetentsi hindamisest

 

 Meie võimkondade subregionaalse komplekse makro-kompetentsi hindamisest

 

Euro-regiooni reputatsioonis tegutsedes on liikmesriigi võimkondadesse vaja valida piisavat ratsionaalset arusaama ning piisavat makro-kompetentsi omavaid seltskondi kes on suutelised rahvuslikult vastutustundelised mõistmaks nii rahvusliku majanduse positsiooni nii eurotsoonis kui ka euroliidu naaberriikide piirkonnas, kui ka prognoosimaks kodumaise majanduse edaspidiseid võimalikke arenguradasid selles kontekstis.

 Meie publikul on momendil eriti soodus moment nimetet kompetentside testimiseks sest: a) eeskätt parteid on praegu väga aldid selles vallas endi usaldusväärsusele punkte koguma ning lahkelt päringutele vastama b) veel enne valimisi avaldatakse ELi riikide poolt ametlikud statistikad 2010 makro-ökonoomika olulisema oleku kohta (praeguseks on seda ainult paar riiki teinud).

On kerge näha et publikul pruugiks praegu vaid võimkondade prognoose pärida 2010 seisundi kohta ja seda nii eurotsooni ning Läänemere-Äärise kontekstis: nt kui suur võis olla 2010 reaalne GDP juurdekasvu maht  elaniku kohta ning kuivõrd selles osas oli meie mahajäämust, kui oluline võis olla hõive ja aktiivse elanikkonna kahanemine ja kui suurt rolli selles mängis tööturu mehhanismide äpardlikkus, kui palju meie inflatsioon oli kõrgem ja konkurentsi kahjustavam oluliste partneritega võrreldes, kui palju kapitali voolas mullu meie rahvuslikust majandusest välja ning milline osa sellest siin maksustamata ja kuidas see näeb kõrvalt vaadates eetiliselt välja võrreldes Eestile antavate toetustega, kui palju tõusis meil vaesusrisk ning majanduslik ebavõrdsus, mis ulatuses võis olla aktiivse elanikkonna väljaränne jne, ja kõike seda ikka vastavate oluliste liikmesriikide võrdluses.

 Näitena võib lisada, et eeskätt Eurostat* ja The Economist** prognooside alusel on momendil võimalik üsana usaldusväärselt prognoosida et 2010 reaalselt* (püsihindades) Eestis GDP maht  statistilise elaniku kohta võis aastases võrdluses tõusta 0,2~0,3 tuhat eurot. Samas on ametlikult teada juba et Saksamaal oli see muut 1.0, poolametlikult et Rootsis 1,7 ning prognooside tasemel Soomes 0,7~1,0, jne. Tuleb juurde lisada et nt prognostiliselt reaalse kodumaise rahvusliku kogutulu vahe eestlase ja soomlase vahel mullu võis üsna kindlalt suureneda 0,4~08 tuhat eurot (seda soomlase kasuks, seega vaikselt (suures nn juurdekasvutempode populistlikus käras) meie kolgastumise süvendamiseks. Kahetsusväärselt see lõhe laieneb seda enam mida sügavamalt analüüsime: nt kui teeme seda neto rahvusliku tulu NNI* alusel, ilmselt veelgi enam kui sellest maha arvame rahvuslike kapitalide väljavoolu (muide, nn ostujõu pariteedi hindade PPS kasutamine euro-alal on teoreetiliselt mõttetu sest see meetod on eeskätt kursitõrgete silumiseks).

Huvitav – millist kompetentsi võiks meie võimkonnad taolise prognostika alal momendil ülesse näidata ja kuidas see hakkab nendel kokku klappima veel enne valimisi ilmutatava ametliku statistikaga?

 PS: Muidugi oleks vajada teste veel paljude majanduslike pahaolu näitude*** võimalusruumide ning poliitikakobarate komplektsete määramispiirkondade teadmuse kohta – mis kõik eriti olulised kriisiaugust väljarabelemiseks ja meie euroliidu mõistes kolgastumise pidurdamiseks. Seda samuti majandusmehhanismide disaini evolutsiooni alal: nt juba ilmunud FT memorandumites on olnud näpunäitamisi meie pihta (nt Vanhanen aasta tagasi) et ei ole eetiline majandusliidus toetusalusena partnerite suhtes rakendada nt väliskapitali meelitamise konkurentsis kõlvatuid maksustamisskeeme nagu 0-kasumimaks jne. Sõnaga, oleks vaja testida meie võimkondade prognostilist kompetentsi ka selles küsimuses – et milliseid etteheiteid meil on rahandusliidu partneritelt oodata: nt meie praeguse tasakaalustamata maksumehhanismi kohta (nt kasumimaks versus tööjõumaksud vms) mis käivad ilmselt kõlvatu konkurentsi alla ja milliste trahvideni võivad taolised seigad viia, sellele viitas ka A.A. Weber oma ettekandes EPs 7.II 11). Eriti oleks tarvis segitada et kas mõistetakse et on efektiivseid/jätkusuutlikke ja defektiivseid heaoluriike****, et on mõttekaid ja mõttetuid fiskaalkärpeid, et eelarve tasakaal ei tulene ainult kärbetest vaid ka progresseruvast maksusüsteemist, et ülemäätane inflatsioon (partneritega võrreldes) mitte ainult pärsi konkurentsi vaid on ka konfiskeeriv maksustamine, et oluline etniline lõhestatus võib sotsiaal-majanduslikku arengut tõkestada samaväärselt okupatsiooniga – eriti kui selles osas võimkonnad ja nende apostlid pead liiva alla peidavad nagu paljude muude makrovaegustegi osas.

******************************************************************************************************** 

* http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do;jsessionid=9ea7974b30dcae2cc139e82f4122a897a2bb6b808a65.e34SbxiPb3uSb40Lb34LaxqRb3eSe0?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=en

 ** http://www.economist.com/node/18070344/print

 *** https://uloennuste.wordpress.com/2010/09/15/selected-estonian-key-heterodox-macro-economic-retrospectiveprospective-indicators-sept-2010/

**** Efficient and Inefficient Welfare States

 URLhttp://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8229.asp

Author(s): Yann Algan, Pierre Cahuc, Marc Sangnier

Date of Publication: February 2011

Programme Area(s): PP

Keyword(s): civism, corruption, trust, Welfare state

Abstract: This paper shows that cross country differences in the generosity and the quality of the welfare state are associated with differences in the trustworthiness of their citizens. We show that generous, transparent and efficient welfare states in Scandinavian countries are based on the civicness of their citizens. In contrast, the generosity but low transparency of the Continental European welfare states survive thanks to the support of a large share of uncivic individuals who consider that it can be justifiable to misbehave with taxes and social benefits. We also explain why countries with an intermediate degree of trustworthiness of their citizens and of transparency of the government, like Anglo-Saxon countries, have small welfare states. Overall, this paper provides a rationale for the observed persistence of both efficient and inefficient welfare states, as a function of the civicness of the citizens.

Advertisements

February 7, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: