Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Ääremärkusi habrasriigi arenguradadest: dilemmasid rohkem kui Anna Karenina’l

 Visand 8.III 11

Ääremärkusi habrasriigi arenguradadest: dilemmasid rohkem kui Anna Karenina’l

 

Ääremärkusi sellepärast et habrasriikide arenguprobleemid* olevat äärmiselt heterogeensed, seda eriti aneemilistel juhtudel ehk peale kriise/valimiskampaaniaid. Isegi nende määratlemine ja spetsifitseerimine on keerukas, seda eriti liitudesse kuulumisel. Kuid olulisemad märksõnad on: väike tingimisjõud rahvusvaheliselt, suur majanduslik ebavõrdsus nii sisemiselt kui ka subregionaalselt, poliitilise võimu erastamine ning turumajanduse seaduslik korrumpeerimine, poliitiline ja etniline lõhestatus, võimetus nt kapitalitulusid maksustada, võimetus pankade korruptsioonilist tegevust talitseda ning inim- ja ainelise kapitali väljavoolu riigist pidurdada, majanduspoliitika ei ole teaduspõhine jne.

 

Selge et sellises olukorras kerkib arvukalt ebameeldivaid dilemmasid – nii reaal- kui ka imaginaarsfääris, nii mõttekaid kui ka pseudo. 

 

Nt Ott Pärna (PM AK 5.III 10 lk 6-7) väitel ühe värske suure uuringu tulemusena olevat äsja selgunud et praegu Eesti majanduspoliitika koalitsioonileppe sünteesi puhul olevat lugu nii et „Kaalul ei ole rohkem ega vähem kui see, kas meie laeks on provintsiriigi staatus Euroopa Liidu äärealal või suudame ennast võrdse partnerina globaalsele pildile mängida.“

Nii et selle uurimuse järgi on kohe habras globaalne mäng kaalukeelel. Tegelikult on juba tosin aastat tagasi tõsiteaduslikult arvmudelitega tõestatud (vt nt ühte 2002 publitseeritud uurimustulemust**) et isegi siis kui meie habrast väikeriiki mõjutavad mitmedki suuremad ja väiksemad ning sisemised ja välimised riskid/mullid kõrvale jätta, siis pragmaatilises horisondis, põlvkonna jooksul või nii, toda konvergentsimängu ei ole meil mingit võimalust olulise tõenäosusega sisuliselt võita, ning kaotuse korral oleks kukkumine päris euro-ala perifeeria põhja. Seega tüüpiline pseudo ehk asendusprobleem.

Kuid tõsine dilemma on et kuidas väärikalt rahaliidu raames käitudes me oma positsiooni perifeerias suudaksime parandada – eeskätt haprust vähendada.

Kuid ka siin saab pseudodilemmasid püstitada: nt Mart Laar vist ütles TVs midagi taolist et tahaks justkui võimukoalitsiooniga ühined küll aga mitte loobuda kohesest tulumaksu langetamisest. Taevane arm – mõne nädala pärast on Helsingis ELi nõupidamine kus üheks küsimuseks on euro-alal korporatsioonide tulumaksubaaside ühtlustamine – seega meil kasumimaksu taastamine***. Muide ELis ei ole ammu enam moes Thatcher vaid Merkel.

Päevakohaselt femme fatale’i näitel tänases PMis Hardo Pajula järjekordselt püstitab hüpoteesi et majandusteooria ei fragiilse ELi puhul rakendatav kuna selles teoorias puudub feminiine alge ja et varsti on kogu fragiilne EL võrgutatud burkatari poolt. Et meid suudab päästa ainult see kui keeldume tunnistamast oma haprust ja häbistame oma robustsemaid ning meid toetavaid partnereid nt: ELi võrdkujuna pakume välja hoolekandealuse väikese habras-härra Friedmann’i, kehkenpüksitaime et hiilgavalt mittehabras Põhjala on heaolulõksus aga meie ei ole, et meie küll natukene kukkusime aga robustne Poola ikka kukkus nii kõvasti pole suutnud siiani üldse rohkem tõusma hakata – sõnaga niimoodi kehkenpüksitaimsega saame mängida endid hõlpsamini globaalsele plaanile kui teadmuspõhiselt – sest see nõuaks tüütut mittesilmapaistvat uurimist et kuidas matemaatilistes heaolumudelites on nt kadeduse ja vaegteadmuse alged võrranditesse disainitud.

 

 

*Timothy Besley and Torsten Persson. January 2011. Fragile States

And Development Policy. http://people.su.se/~tpers/papers/EEA110128.pdf

 

Abstract

It is widely recognized that fragile states are key symptoms of

under-development in many parts of the world. Such states are inca-

pable of delivering basic services to their citizens and political violence

is commonplace. As of yet, mainstream development economics has

not dealt in any systematic way with such concerns and the implica-

tions for development assistance. This paper puts forward a frame-

work for analyzing fragile states and applies it to a variety development

 

** Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227:  http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf ja
 
http://www.ist-world.com/ResultPublicationDetails.aspx?ResultPublicationId=3aa846e7dddd4cce94006c5d1d5c6f5b

 

***http://www.europesworld.org/NewEnglish/Home_old/CommunityPosts/tabid/809/language/en-US/Default.aspx?PostID=2273&CurrentPage=1&filter=4

Advertisements

March 8, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: