Bakker-Guide tulemus

Bakker-Guide tulemus

 http://courses.essex.ac.uk/EC/EC330/lecture_presentations/wp10130–Bakker%20and%20Guide.pdf

 PS: toodud regressioonidest on kerge näha et ELi uusliikmete kontekstis 2009 oli Eesti suhtsuure majanduslanguse taga eeskätt suhtsuur kapitali/investeeringute väljavool – seega eeskätt majanduspoliitika viga.

 

Tõepoolest, kõige robustsemalt:

 Bakker-Guide järgi Uutes Euroopa Liikmesriikides (UEL) 2009 kehtis nt regressioon

y~0,7x+1,4 (~ keskmise punkthinnang)

 kus y – UEL liikme GDP juurdekasvutempo %

x – kodumaise nõudluse/kulutuse juurdekasvutempo %.

 Nt:

 Eesti puhul y ~ -15% (0,7(-25)+1,4), kus -25 on Eesti 2008-9 kodumaise kulutuse juurdekasvutempo %

Poola puhul y ~ 2,8% (0,7(2)+1,4), kus 2 on Poola näit vastavalt

 Õiendus:

 Bakker-Guide ei anna seost y~f(z), kus z on väliskapitali netovoo juurdekasvutempo, kuid ilmselt x ja z on tugevalt seotud (z oluliselt määrab x-i), seega ütleme vägagi ligikaudselt/heuristiliselt et  y~~ 0,7(dz)+1,4+e, kus d ja e kohandamistegurid ning ~~ tähistab kohandatud punkthinnangut.

 Nt: Poola puhul z=0, seega hindame et e=1,4; et Eesti puhul z=-20 siis

-15=0,7(-25d)+2,8 seega d on ligikaudu 1. Kui eeldame et Eestis ainult kapitali väljavool oluliselt muutus, siis võime kinnitada et oluliselt 2009 oli Eesti suhtsuure majanduslanguse peamiseks põhjustajaks investeeringute väljavool.

 Lisa:

Eesti investeeringute sisse- ja välja-voolu mahtu viimastel aastatel vt allolevast Eesti Panga statistika tabelist:

2. Maksebilanss (mln EUR), lühike versioon

Maksebilansi analüütiline esitus (kapitali- ja finantskonto ei sisalda reservvarasid)

2008  2009  2010            1.  Jooksevkonto  -1 567,9  627,7  516,9  1.1.    Kaubad ja teenused  -900,8  785,7  1 096,6  1.1.1.      Kaubad*  -2 125,4  -559,8  -214,4           kreedit (FOB)  8 538,6  6 536,1  8 818,8           deebet (FOB)  -10 664,0  -7 096,0  -9 033,3  1.1.2.      Teenused  1 224,6  1 345,5  1 311,0           kreedit  3 512,4  3 158,6  3 403,3           deebet  -2 287,9  -1 813,2  -2 092,3  1.2.    Tulu  -860,7  -380,6  -777,3         kreedit  1 169,0  673,9  728,8         deebet  -2 029,7  -1 054,5  -1 506,1  1.3.    Jooksevülekanded  193,7  222,7  197,7         kreedit  525,4  514,9  528,8         deebet  -331,8  -292,2  -331,2  2.  Kapitali- ja finantskonto (reservvaradeta)  1 931,9  -526,0  -1 296,9  2.1.    Kapitalikonto  167,3  384,1  475,0  2.2.    Finantskonto  1 764,6  -910,1  -1 771,9  2.2.1.      Otseinvesteeringud  419,8  99,8  905,7  2.2.1.1.        Välismaal  -759,8  -1 109,3  -290,8  2.2.1.2.        Eestis  1 179,7  1 209,0  1 196,5  2.2.2.      Portfelliinvesteeringud  508,1  -1 442,0  -433,1  2.2.2.1.        Nõuded  680,5  -482,2  -284,2  2.2.2.1.1.          Omandiväärtpaberid  261,8  -47,8  -304,2  2.2.2.1.2.          Võlaväärtpaberid  418,8  -434,4  20,0  2.2.2.2.        Kohustused  -172,4  -959,8  -148,9  2.2.2.2.1.          Omandiväärtpaberid  -212,7  -92,3  10,5  2.2.2.2.2.          Võlaväärtpaberid  40,3  -867,6  -159,4  2.2.3.      Tuletisinstrumendid  52,9  12,5  31,7  2.2.3.1.        Nõuded  43,1  17,8  -1,8  2.2.3.2.        Kohustused  9,8  -5,3  33,5  2.2.4.      Muud investeeringud  783,7  419,6  -2 276,3  2.2.4.1.        Nõuded  -357,3  960,4  -1 210,8  2.2.4.1.1.          Pikaajalised  -17,7  -39,6  -316,6  2.2.4.1.2.          Lühiajalised  -339,7  1 000,1  -894,2  2.2.4.2.        Kohustused  1 141,0  -540,8  -1 065,4  2.2.4.2.1.          Pikaajalised  -615,4  390,0  -1 291,4  2.2.4.2.2.          Lühiajalised  1 756,5  -930,9  226,0  3.  Vead ja täpsustused  138,9  -99,7  -51,3  4.  Üldbilanss  503,0  2,1  -831,3  5.  Reservvarad  -503,0  -2,1  831,3

Ümardamise tõttu ei võrdu arvude liitmise tulemus alati summaarse näitarvuga.
* Seoses Eesti ühinemisega ELiga 1. mail 2004 muutus põhjalikult kaupade liikumise arvestuse süsteem Eesti ja teiste liikmesriikide vahel,
mistõttu väliskaubanduse aegread enne ja pärast liitumist ei ole otseselt võrreldavad

Märkus (üe): Bakker-Guide on tänu oma IMF positsjoonile suutelised taoliste tabelite alusel tuletama riigiti võrreldavad neto-välisinvesteeringud, selles mõttes et riigiti ei pruugi tabeli ridade sisulised tähendused samased olla (nt tegelikult kasumi väljaviimist võidakse investeeringuks märkida jne)