Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Üks majandusmehhanismi algetega tahvlimudel

Juku ja Juhani kodu- ja välja-maiste investeeringute poliitika dilemmast

 Oletagem et kuum ärimees Juku saaks riigimees Juhani käendusel investeerimiseks miljardi jagu või nii, ja seda tingimusega et Jukule tuleb preemiaks osa realiseeritava projekti positiivsest toogist/kasumist/dividendist, ning alternatiividega et kas investeerida välismaale (A) või kodumaale (B) ning seda Juhaniga kooskõlastatult.

 (A)   puhul oleks Jukul hiilgav projekt valmis (nt a la*) mis tema uskumuses kõiki riske arvestades annaks olulise tagasitoodava aasta-kasumi ootuse ehk seega GNI (rahvuslik kogutulu mis arvestab välismaiseid ülekandeid erinevalt GDPst) positiivse muudu ning Jukule endale prisked preemiad selle baasil vastavalt

(B)   puhul ehk kodumaiseks jäädes tuleks Juku arvates leppida projektidega mille puhul kasumiootused tühised

            Elementaarne et Juku individuaalselt mängiks ainult (A) peale.

 Juhani arvates on Juku riski-ootused küll enam-vähem ok kuid Juhanil riigimehena see üsna raskeltmõistevav rahvamajanduslik küsimus ja poliitvastutus kaelas riigieelarve positsiooni seisukohalt, et antud juhul kasumivaese projekti (B) puhul:

 tuleks siiski paratamatult tuhandeid kodumaises majanduses parajasti heitunuid hõivata ja seega justkui poleks vaja enam neile (a) maksumaksjate rahast eelarve kaudu ehk GNIst enam toetusi maksta ja seega justkui arvestuslikult GNI tõuseks (mingi lisakoormus kaoks ja seega avaneks nt täiendav investeerimisvõimalus),

lisaks (b) taashõivatud hakkaks kodumaiselt nii tulumaksu ja isegi teisi makse täiendavalt maksma  mis kokku (a+b) teeks kindla peale GNI tõusu arvestuslikult suuremaks kui (A) puhul ning (B) rahvuslikult optimaalseks ning Juhanile ainuõigeks valikuks.

Kui nii, siis muidugi Juku peaks suu preemiast puhtaks pühkima  – ja seda juba ei ole loota ning mäng läheks lõhki ning mingit lisatulu pole kummalegi üldse lootagi.

       Kui nii, siis pole sugugi võimatu et Juku-Juhani dilemma võib laheneda rahvusliku majanduse seisukohast sub-optimaalse poliitikaga ehk variandi (A) finantseerimisega.

      Kuidas ikkagi mängu meta-optimeerida nii et sellest Arrow tüüpi dilemmast vabaneda: äkki Juku preemiamehhanismis Juhan peaks poliitikat muutma ja kasumi asemele rakendama baasina nt summat (a+b) või sellest veel lahutama kogumaisest majandusest väljaviidava investeeringu või midagi taolist (nt taastama kasumimaksu mille puudumine ilmselt õlitab kapiali väljavoolu vms)?  Äkki valitsus ei ole nii õhuke ja habras et ei suudaks vastavaid reforme Juhani ettepankul teha, kusjuures mitte unustades et need peaks harmoneeruma eeskätt eurotsoonis käsilolevate vastavate reformidega nt Euroopa Semestri vormis?

 PS:

Vt ka Mati Pallasma „Arvamus“  PM 30.III 11* ja arvesta et EP maksebilansi andmetel** nt 2009-10 tehti Eestist välja ilmselt suure riskiga välisinvesteeringuid (otse-, portfelli- ja muid-) miljardites-miljardites eurodes ja üldse toimus välisinvesteeringute alal midagi tsunami taolist eriti investeeringute väljavoolu osas ja seda nii rahvuslikust kui ka väliskapitalist; samas veel 2010 hõive langes kindlalt aastakeskmiselt mitmekümne tuhande ulatuses ning tööjõudu voolas riigist välja arvatavasti tuhandetes ja tuhandetes; ilmselt jätkas langust kodumaiste investeerinute reaalmaht – sõnaga, kui nii, siis eeskätt ebakvaliteetse institutsionaalse majandusmehhanismi tagajärjel suures osas kaotati aastaga kodumaise kogutulu (GDP) potentsiaali miljardi ligiduses mis tähendab ka hõive taastamise potentsiaali langust keskmise-ajaliselt, kaotati jätkusuutlikkuse tõenäosust – ometi on vaegus suuresti ainult teadmuspõhises reformide küsimuses, sh ka rahvusvaheliste kapitalivoogude reguleerimises, muide ka Eestis kapitalitulude maksustamise opaaksetes eripärades võrreldes teiste liikmesriikidega nii eurotsoonis kui ka ELis üldse.

Muidugi on instituutide mudelid kordades keerukamad tahvlinäidedetest, kus antud juhul kõige algelisemal kujul püüti näidata et mehhanismi tüüp on oluline. Seega siin ohverdati dünaamika ning tgasiside, kaudsed efektid, finantsmehhanismid, mitmed sotsiaalsed probleemid, inflatsioon kui maks jne jne. Ühe taoliseks instituudimudeli näiteks oleks:

Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn, 2265-279: http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

Taolise mudeli lahendamine ei ole võimalik enam verbaal-loogilise või narratiivse käsitlusega ehk stuudiokonversatsiooni formaadis, seega mingite toredate vestlusteooriatega a la “sisemine devalvatsioon”, “friedmanistlikult või keindistllikult” sest olulisi  seoseid on liialt palju et mahtuda seltskondliku konversatsiooni raamidesse. Küll see lahendamine ehk suure süsteemi koordineerimine 0n võimalik optimeerimisega ning seejuures isegi turumehhanismide abil ehk dekomponeeritult (optimeerimine otsustusteoorias tähendab et matemaatiliselt nn operatsioonanalüüsi või matemaatilise programmeerimise abil, mitte segi ajada selle termini nurgajuristikeelse vt slängilise kasutusega mis näib tähendavat nt seadusaukude ärakasutamist või nii ja meil kõrgemal pool kahetsusväärselt kasutusse läinud: nt lauses “Oleme teda (riiki, üe) kohati liiga palju optimeerinud.” on ilmselt segamini läinud riigimasina disaini liigse hapruse ja optimeerimise küsimused – “Ühegi toimiva masina, saati siis riigimasina töövõimsust ei saa kavandada ideaaltingimusi silmas pidades.”  – optimeerimine ei pruugi tähendada utopeerimist).

Muide, esitatud tahvlimudeli laiendamisel (mida on mitmed majandusasjatundjad soovitanud nt korralikult ikka kirjutada 10 lk või nii) tuleks vist esmalt mõelda ühe mittestandartse makronäitaja sissetoomisele: kodumaiselt kasutatav rahvuslik puhastulu (muide Eurostatis on rahvuslikud puhastulude NNI andmed olemas ja jääks ainult lahutada kodumaised  investeeringud välismaale) – muidugi on teisi laiendamise võimalusi sõltuvalt analüüside eesmärkidest.

***************************************************

 *http://www.e24.ee/?id=410933

**EP Statistika: Maksebilanss (mln EUR), lühike version

 Maksebilansi analüütiline esitus (kapitali- ja finantskonto ei sisalda reservvarasid)  
     2007  2008  2009  2010
           
 1.  Jooksevkonto  -2 721,0  -1 567,9  627,7  516,9
 1.1.    Kaubad ja teenused  -1 780,7  -900,8  785,7  1 096,6
 1.1.1.      Kaubad*  -2 730,1  -2 125,4  -559,8  -214,4
          kreedit (FOB)  8 141,5  8 538,6  6 536,1  8 818,8
          deebet (FOB)  -10 871,6  -10 664,0  -7 096,0  -9 033,3
 1.1.2.      Teenused  949,4  1 224,6  1 345,5  1 311,0
          kreedit  3 194,2  3 512,4  3 158,6  3 403,3
          deebet  -2 244,7  -2 287,9  -1 813,2  -2 092,3
 1.2.    Tulu  -1 055,4  -860,7  -380,6  -777,3
        kreedit  1 222,0  1 169,0  673,9  728,8
        deebet  -2 277,4  -2 029,7  -1 054,5  -1 506,1
 1.3.    Jooksevülekanded  115,1  193,7  222,7  197,7
        kreedit  486,4  525,4  514,9  528,8
        deebet  -371,3  -331,8  -292,2  -331,2
 2.  Kapitali- ja finantskonto (reservvaradeta)  2 651,6  1 931,9  -526,0  -1 296,9
 2.1.    Kapitalikonto  163,7  167,3  384,1  475,0
 2.2.    Finantskonto  2 488,0  1 764,6  -910,1  -1 771,9
 2.2.1.      Otseinvesteeringud  715,5  419,8  99,8  905,7
 2.2.1.1.        Välismaal  -1 275,6  -759,8  -1 109,3  -290,8
 2.2.1.2.        Eestis  1 991,1  1 179,7  1 209,0  1 196,5
 2.2.2.      Portfelliinvesteeringud  -368,0  508,1  -1 442,0  -433,1
 2.2.2.1.        Nõuded  -552,2  680,5  -482,2  -284,2
 2.2.2.1.1.          Omandiväärtpaberid  -491,4  261,8  -47,8  -304,2
 2.2.2.1.2.          Võlaväärtpaberid  -60,8  418,8  -434,4  20,0
 2.2.2.2.        Kohustused  184,2  -172,4  -959,8  -148,9
 2.2.2.2.1.          Omandiväärtpaberid  225,8  -212,7  -92,3  10,5
 2.2.2.2.2.          Võlaväärtpaberid  -41,6  40,3  -867,6  -159,4
 2.2.3.      Tuletisinstrumendid  -51,0  52,9  12,5  31,7
 2.2.3.1.        Nõuded  -56,5  43,1  17,8  -1,8
 2.2.3.2.        Kohustused  5,5  9,8  -5,3  33,5
 2.2.4.      Muud investeeringud  2 191,5  783,7  419,6  -2 276,3
 2.2.4.1.        Nõuded  -1 425,3  -357,3  960,4  -1 210,8
 2.2.4.1.1.          Pikaajalised  -210,2  -17,7  -39,6  -316,6
 2.2.4.1.2.          Lühiajalised  -1 215,2  -339,7  1 000,1  -894,2
 2.2.4.2.        Kohustused  3 616,8  1 141,0  -540,8  -1 065,4
 2.2.4.2.1.          Pikaajalised  2 947,8  -615,4  390,0  -1 291,4
 2.2.4.2.2.          Lühiajalised  669,0  1 756,5  -930,9  226,0
 3.  Vead ja täpsustused  158,9  138,9  -99,7  -51,3
 4.  Üldbilanss  89,6  503,0  2,1  -831,3
 5.  Reservvarad  -89,6  -503,0  -2,1  831,3

 

Advertisements

April 6, 2011 - Posted by | Uncategorized

1 Comment »

  1. Andrese komm 9.IV 11:

    Tere, Ülo

    Ma lugesin jälle huviga, just selles mõttes, et kuidas professionaal oskab formuleerida.
    Sest kõik osamehhanismid on ju suhteliselt lihtsad.
    Ilmselt, kui Sa kirjutasid teadusprojekte, oli vaja asi ajada keeruliseks ja võõrsõnade peale.
    Kui Sa tahad jälle publikut harida või poliitikuid mõjutada, pead tõmbama tagasi nii lihtsaks kui võimalik, et ainult põhiline mõte alles jääb.
    Siis on parem mitte üldse rääkida suurtest võrrandisüsteemidest, parem öelda kuidagi niimoodi, et paari-kolme x suuruse balansid tuleb välja kirjurtada. See on nagu tudengitega – Sa pead ütlema, et paar väikest balanssi, mitte sadade tundmatutega võrrandisüsteem. Muidu ta ei viitsi üldse uurida. Einsteini põhimõte modelleerimises: tee nii lihtsaks kui võimalik, aga mitte lihtsamaks!
    Hawkingi mõte populariseerimises: kirjuta raamat ühe valemiga E=mc2, sest iga järgmine valem võtab ära x tuhat lugejat.
    Kuid Sa pead jätma mulje, et Sa oskad neid valemeid igal hetkel kirjutada.

    Kui ikka oskaks keegi täpsemalt välja arvutada, ja lihtsas inimkeeles (kõrgharidusega mittemajandusteadlasele arusaadavalt) formuleerida. kui palju raha Eestist välja voolas “targa” nullkasumimaksu poliitika toel, siis see oleks päris huvitav info.
    Pallasma artikkel jäi mulle ka silma kui hoiatus lähiaastatel tulevast järgmisest rahanduslikust afäärist.

    Parimatega,
    Andres

    Comment by Ülo Ennuste | April 9, 2011 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: