Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Märkusi kodumaise kogutulu lõhe prognoosi erakordse oletuslikkuse ja ligikaudsuse kohta

Märkusi kodumaise kogutulu lõhe prognoosi erakordse oletuslikkuse ja ligikaudsuse kohta

SKT/SKP/KKT/GDP lõhe ulatuse hindamise ühe metoodika kohta vaata nt Lisa.

Sellest selgub et on tõsiseid küsitavusi eeskätt nii SKT potentsiaali enda reaalse prognoosimise metoodikaga kui ka vastavate statistiliste hinnangute hägususega, seda eriti kriisijärgsel perioodil. Karta on et üldiselt taoliste prognooside usaldusväärsus ilmsel kujuneb väga madalaks – eriti kui hinnangute koostajate puhul ei ole tegemist sõltumatute ja kõrgklassi spetsialistidega, sest:

a) nendes agregeeritud mudelites ilmselt ei saa otseselt oluliselt sisalduma oodatavate majandusreformide mõju sest mudelid vastavaid mõjusid ilmutatud kujul reeglina ei kirjelda (nt pangandusreeglite karmistamine, kriisjärgne maksuseadustiku tasakaalustav kohandamine jne)

b) nendes saavad väga oletuslikult sisalduma kriisist tingitud mõjud nii hõive, kapitalide kui ka tööviljakuse jne struktuuri muutudest sest vastavate seoste statistikad veel puuduvad (statistika tugineb domineerivalt kriisieelsele buumi perioodile ja ei sisalda struktuurimuute)

c) kapitalide osas on üldiselt taolistes mudelites otseselt kirjeldamata sotsiaalkapital mis kriisis ilmsel kõvasti kahjustub (eriti etnilise lõhenemise korral), seoses investeeringute kriisilangusega võib reaalselt langeda füüsiliste põhivarade maht mida on oletuslikult raske hinnata, eriti keerukas on inimkapitali reaalse muudu hindamine arvestades nii aktiivsete väljavoolu kodumaisest majandusest kui ka struktuurimuute aktiivsete kohalejääjate kooseisus jne.

Moraal: kuigi EL Komisjon on vihjanud et SKP lõhe saab Eoroopa Semestri raames olema üheks oluliseks indikaatoriks riikide finants-majandusliku poliitika kvaliteedi hindamisel – ei tohiks seda diktumit lokaalselt päris nii võtta. Asi on lisaks selle näidu hägususele ning ilmsele disaini manipuleeritavusele veel selles et SKP lõhe vähendamise meetmed/poliitikad võivad omakorda veel olla erineva efektiivsusega: nt kasvõi SKP jätkusuutlikkuse tõenäosuse muutmise mõttes (nt kas devalveerida välimiselt (vääringut) või nt sisemiselt (tööjõudu, infrastruktuuri jne), kas ja millises ulatuses rakendada inflatsioonilist maksustamist, kas rakendada konfiskeerivat maksustamist, kas reguleerida või mitte investeeringute voogusid riigist sisse ja välja, kas rakendada fiskaalset konsolideerimist või eskaleerimist, kas suurendada sotsiaalkapitali (nt. vähendada majanduslikku ebavõrdsust) jne.

Lisa

Mõningaid katkendlikke lõike Eesti Panga publikatsioonist „MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2010–2012” (Rahapoliitika ja Majandus 2/2010) SKP lõhe kohta

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

EESTI POTENTSIAALNE SKP JA SELLE KASV

Viimastel aastatel on statistikaamet SKP andmeid üsna sageli ning olulisel määral korrigeerinud.

Erinevused varem avaldatud SKP aegridade ning 08.09.2010 avaldatud aegrea vahel ulatuvad enam

kui 8%ni (vt joonis a). Süstemaatiline erinevus nii tasemetes kui ka kasvumäärades (vt joonis b) on

tinginud vajaduse ümber hinnata ka potentsiaalne SKP ning potentsiaalne kasv.

Potentsiaalse SKP paremaks mõistmiseks on selle tegurite detailsusastet varasemate meetoditega

võrreldes märgatavalt suurendatud. Kui aasta algul Eesti Panga toimetiste seerias avaldatud uuringus

oli potentsiaalset SKPd selgitatud nelja teguri kombinatsioonina1, siis järgnevalt esitatud edasiarendus

eristab 13 sisendmuutujat. Need jagunevad tööturu ning demograafiaga seotud indikaatoriteks, tootmiseks

vajaliku füüsilise kapitaliolemiga seotud näitajateks ning tootmistehnoloogiaks.

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Erasektori potentsiaalset SKPd kujundavad varasemate kapitalimahutustega seonduvalt majapidamiste

hooned ja rajatised (B), ettevõtete hooned ja rajatised (S), masinad ja seadmed (M), infotehnoloogiline

kapital (T) ja tootmisressursside hõivatuse tase tasakaaluseisundis (c*). Iga kapitaliliigi

osatähtsus seejuures on vastavalt φ = 0,18, τ = 0,37, μ = 0,02 ja κ = 0,02:

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Tööjõusisendit kujundab kõige laiemas plaanis rahvastiku hulk (N) ja tööealiste inimeste osakaal (η).

Teisalt avaldavad mõju peaasjalikult tööturuinstitutsioonide poolt kujundatud tasakaaluline tööjõus

osalemise määr (λ*) ning tasakaaluline tööpuuduse määr NAWRU2 (u*). Avaldis Nηλ*(1-u*) tervikuna

tähistab tasakaaluseisundile vastavat töötajate hulka terves majanduses. Kuna võrrand (2) väljendab

erasektori potentsiaalset SKPd, siis on töötajate koguhulgast lahutatud avaliku sektori hõive (Lg*).

Tegelik tööjõupanus saadakse erasektoris hõivatud isikute arvu korrutamisel ühe inimese töötatud

töötundide arvuga (Hp*). Seejuures on tööjõupanuse osakaal potentsiaalses SKPs 54,4% ning kapitali

panus vastavalt 45,6% (α=0,456).

Kõiki kirjeldatud andmeid võrrandisse sisestades on võimalik eristada iga üksiku komponendi panust

potentsiaalsesse kasvu. Enne kriisi, st kuni aastani 2007, varieerus potentsiaalne kasv 6–8% vahemikus,

millesse kõige enam panustasid masinad ja seadmed, keskmiselt 2,6 protsendipunkti. Olulisel

määral panustas ka tootmistehnoloogia, ligikaudu 2,4 protsendipunkti.3 Ettevõtete ning majapidamiste

hooned ja rajatised panustasid keskmiselt kokku 2,5 protsendipunkti, kusjuures hoonete ja

rajatiste osatähtsus suurenes märgatavalt pangalaenude kiire kasvu perioodil. Potentsiaalset kasvu

on suurendanud ka NAWRU alanemine ning tööealiste inimeste osakaalu suurenemine rahvastikus,

kuigi kogurahvastik on vähenenud ning panustanud negatiivselt (vt tabel a).

Globaalse kriisi ilmnedes vähenesid infotehnoloogilise kapitali ning masinate ja seadmete panused kiirelt,

kuna mõlemat liiki kapital amortiseerub suhteliselt kiiresti ning täiendavate kapitalimahutuste kokkutõmbumine alandas märgatavalt olemasoleva kapitalihulga kasvumäära. 2009. aasta lõpus võis täheldada isegi masinate ja seadmete kogumahu kahanemist ning potentsiaalset kasvu vähendavat toimet.

Avaliku sektori SKP kasv jäi eelmisel kümnendil madalamaks kui erasektori SKP kasv, mistõttu on

ka selle panus potentsiaalsesse SKPsse püsivalt negatiivne. Keskmiselt vähendas avaliku sektori

aeglasem SKP kasv potentsiaalset kasvu 0,9%. Tööjõus osalemise määr ning ressursside hõivatuse

tase on tasakaaluseisundis konstandid ning seega on nende panus potentsiaalsesse kasvu kogu

vaadeldaval perioodil null.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Tegeliku SKP ning arvutatud potentsiaalse SKP alusel leitud SKP lõhe on ajavahemikus 1998–2009

varieerunud üsna ulatuslikult. Oma tipptasemelt 8,1% 2007. aasta esimeses kvartalis langes lõhe

hinnanguline väärtus 2009. aastal –21%ni (vt joonis c).

Arvukad uuringud on samas tõestanud, et kriisisituatsioonid vähendavad riikide potentsiaalset SKPd

ning seega ka negatiivse SKP lõhe hinnangut. Sama võib uskuda ka viimati kogetud globaalse kriisi

mõju kohta. Paraku on iga konkreetse riigi puhul aset leidnud korrektsiooni potentsiaalses SKPs

võimalik hinnata üksnes tagasiulatuvalt ehk aastaid hiljem. Siiski on võimalik esialgseid järeldusi

teha varasemate uurimistööde põhjal. Cerra ja Saxena (2008) vaatlesid 190 riiki perioodil 1960–

2001 ning leidsid ulatusliku valimi alusel, et keskmisest jõukamad riigid kogesid pangandussektorit

puudutavate kriiside järel keskmiselt 12% langust potentsiaalses SKPs.4 Selle alusel oleks Eesti SKP

lõhe korrigeeritud hinnang aastal 2009 keskmiselt –8,3% ning majanduse langusfaas sümmeetriline

sellele eelnenud tõusufaasiga (vt joonis d). Ka Rahvusvahelise Valuutafondi5 ja Euroopa Komisjoni6

hinnangud Eesti 2009. aasta SKP lõhe kohta jäävad samasse suurusjärku, olles vastavalt umbes

–8% ja –10%. Viimane tsükli langusfaas on siiski ka korrigeeritult mõnevõrra sügavam kui Aasia ja

Vene kriiside järgne madalseis, mil lõhe oli ligikaudu –6%.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Advertisements

April 14, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: