Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Hakka või uskuma makro-tõe Ülestõusmisse: vähemalt tänase Suure Neljapäeva ajalehtede põhjal?

Hakka või uskuma makro-tõe Ülestõusmisse: vähemalt tänase Suure Neljapäeva ajalehtede põhjal?

 Tõepoolest, nt PMis lk 14 lausa poliit-populistlikus tekstist torkab esmakordselt silma et vihjatakse et on olemas „majandusteadlaste eliit“, ja „eliidi“ vastandina selles kontekstis jääb kõlama „rämps-populist“. Võiks arvata et sisuliselt nt et viimased väidavad nt et meie kriisi peamine õppetund oli selles et „kõik majanduspoliitilised otsused mis tehti olid väga targad ning ilma igasugu populismita“ ning kontra et eliiti kuuluvad arvavad et „ei ole piisavaid tõendeid nagu ei oleks meie hüper-masus saanud kõike palju arukamalt korraldada, paljusid rahvuslikke kaotusi vältida, seda eriti tõerääkimise seisukohalt.“

Just viimaselt seisukohalt lõi tõesti tänases PMis üks nupp pahviks lk 8 – „… Eesti välisvõlg … 2010. aastal … SKTst moodustas … 114%. Eriti suur iroonia on nüüd selles, et just täna ajaleht „economist.com“ ühes tabelis märgib et Kreeka välisvõlg on 118% – ja seda vähemalt kaks korda suurema tagasimakse võime juures vähemalt meiega võrreldes. Veelgi suurem iroonia et kuni viimase ajani on meie eliit-poliitikud püüdnud seda rahvuslikult kurba tõika olematuks vaikida.

 Muide, eliitmajandusteadlaste hulgas oli see ammu teda et meie kodumaise majanduse justkui olematu välisvõla hägus suurus oli üks suurmaid populist-poliitilise hämamise ja tõe kahetsusväärse mahavaikimise vusserdusi, eriti viimatiste bravuurikate võimuklikede valimisplatvormides. Seda sageli kõrvuti laimuga meid lahkelt toetavate edukamate liikmesriikide aadressil, ja seda kohe meie kõige kõrgemate eliit-riigimeeste poolt (nt: poolakad valetavad et neil majanduslangust ei olnud, skandinaavlastel pole kunagi heaolumajandust olnud ega saagi kunagi tulema nagu meil tuleb jne), varjati igati, nt PPS valuutaga manipuleerides et nt soomlased lähevad reaalselt meist majanduslikult järjest kaugemale eest ära, et 2009-10 toimus meilt arutu kasumite väljavedu maksustamata kujul jättes siia uudsetest töökohtadest tüki lagendikku, et 0-kasumimaks ei ole mitte olnud ainult kõlvatu rahvusvahelises konkurentsis vaid ka meie endi sootsiumi suhtes, seda eriti munitsipaalrahastamise suhtes, et valitsus/keskpank ei saa mitte kui midagi teha hargmaiste pankade laiamisele (liiga õhuke et vastavaid regulatsioone jõustada) jne.

 Eliit-teaduste (tõenduspõhiste nagu matemaatika, seega ka matemaatiline makro-ökonoomika jne) võidu toetuseks astus tänases EPLis välja tänuväärselt ka teoloog Toomas Paul, seda eeskätt jumalikkuse formaliseeritud dimensiooni sissetoomisega võrranditesse eeskätt lõpmatuse mõiste kaudu:

„Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Sellele, mis tingimusetult puudutab, mida sa ilma mingite põiklemisteta võtad tõsiselt. Igavene on seesama mis Jumal.“

 Siin jääb ainult lisada et eliit-matemaatika ei saa läbi ka veel nt ilma imaginaarsuse (olematuse) mõisteta mis lõpmatusest veelgi kaugemale näikse sügavusele minevat – kuid, kahjuks Gödel’i teoreemi (1931) järgi sellest ikka veel ei piisa täiuslikkuse saavutamiseks.

 Teadusliku tõenduspõhisuse tähtsusest veelgi laiemalt – tänapäeva eliit-sotsiaalteadustes kõige laiemas mõistes – paneb aga krooni pähe tänase FT’ üks lugejakiri (http://www.ft.com/cms/s/0/e2386a6e-6bbe-11e0-93f8-00144feab49a.html#ixzz1K8eRJ2iL) millest üks väike fragment:

„There is no evidence that Jesus was crucified on a Friday

From Mr Colin Nevin.

Sir, For most people the real remembrance of Easter begins with the advent of Good Friday, which this year falls tomorrow, April 22. However, there is no evidence from the Gospel accounts in the New Testament that Jesus was crucified on a Friday. Friday is not mentioned once, so from where do we get this tradition?….”

Aga eliit-politoloog rahvusvahelises massimeedias on kindlasti meie armas estofiil E.L. kes The Economist’is ka selles Ülestõusmispühade väljaandes (http://news.economist.com/cgi-bin1/DM/t/eCZUF0ZTV2q0Mo0VzcP0EL)

ei jäta riivamisi kiitmata Eestit, kuigi pühendub kelmikalt katoliiklike Poola –Leedu konfliktile ja seda leedu- poolakate kiusamises Leedu valitsuse poolt nende lemmiktähe „w“ keelustamisega leedukeelsetes ametlikes tekstides, mõned killud:

Eastern approaches

Poland-Lithuania

Easter greetings

by E.L.

…. Meanwhile one of Poland’s largest Catholic weeklys (link in English–not “the largest” as I mistakenly wrote in the first version of this post) accuses its government of acquiescing in “humiliation” of the Lithuanian Poles, and highlights the international lobbying efforts being made by the diaspora in North America on their behalf. And Lithuania’s justice minister [link in Lithuanian] says he has no plans to bring legislation before the Seimas immediately to change the country’s spelling rules (which prohibit the use of some “foreign” letters such as W, common in Polish, in some official contexts). The spelling issue is being considered in European courts as claimants say it may infringe on the free movement of people or the right to a family life. …

A few thoughts before I head off for the Easter weekend. …

• Politicians are not responsible for silly things that the media writes. It is unfair to demand that Lithuanian politicians condemn each and every anti-Polish utterance reported in the media.

• Lithuania needs to separate the questions of principle from those of practicality. Raising the level of Lithuanian language competence in minority secondary schools is a matter of national importance. The education reform may have its flaws, but the basic idea of improving the quality and quantity of Lithuanian-language teaching is not discriminatory and is worth pursuing. But fighting international legal and political battles against the letter “w” drains time, money, credibility and outsiders’ patience.” …

 Suure Neljapäeva Sirp aga on õndsalt sõna andnud kohe meie päris-eliit avaliku ökonoomika professorile:

„Ettevõtte tulumaksu mõju majandusele

Alari Purju 21.04.2011

Tavaliselt lõpevad uurimused osaga, mida nimetatakse akadeemiliseks diskussiooniks ja kus tuuakse esile vaieldavad asjaolud. Selle uurimuse kokkuvõte mõjub aga poliitilise tekstina.

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majanduskasvule. Lõppraport. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE , poliitikauuringute keskus Praxis, advokaadibüroo GLIMSTEDT , Tartu-Tallinn 2010.

Juriidilise isiku või suupärasemalt ettevõtte tulumaksustamise teemad on seotud kasumilt võetava maksu ulatuse ja viisiga. Riigi rahastamise seisukohalt on ettevõtete tulumaks üks mitmest tuluallikast. Majanduse toimimise seisukohalt avaldub selle maksu mõju ettevõtetele valikutes, millest ühed olulisemad on investeerimist puudutavad otsused. Võrreldes teiste maksudega, on ettevõtte tulumaks suhteliselt palju vaidlusi tekitanud, sest just selle maksu puhul avaldub kõige rohkem majanduse rahvusvahelistumise ja sellega kaasneva maksukonkurentsi mõju. Eestis on ettevõtte tulumaksustamise viisi peetud üheks siinse majandusmudeli originaalsemaks osaks. Selle mõju hindamiseks tellis EAS uuringu, mille teostasid Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, poliitikauuringute keskus Praxis ja advokaadibüroo GLIMSTEDT (edaspidi uuring). Uuringu tulemused tekitasid ajakirjanduses diskussiooni (eelkõige avaldas arvamusi Eesti Päevaleht). Järgnevalt probleemi taustast, puudutan ka mõningaid uuringu põhilisi tulemusi ja peatun diskussiooni põhjustanud teemadel. …“

 Nagu näete Purju jaotab analüüsitava uurimuse kaheks osaks: tõepõhiseks-uurimuslikuks ning tellitud-poliitiliseks – nii nagu tegelikult on ja vastavalt sellele teaduspõhiselt analüüsib nii kogu uurimuse usaldusväärsust kui ka adekvaatsust.

Purju arvamusele jääks lisada vast ainule mõni vihje:

 a) Praegust meie seda mehhanismi on peetud rahvusvahelise konkurentsi mõttes euroliidus kah kõlvatuks (nt vihjeliselt Vanhanen FT June 17 09)

b) Samuti samas oma võttest enda selili tõmbamiseks (nt ii ja eriti võiks aimata et hazaklikud säästud läksid kriisis väljamaadesse riskiinvesteeringuteks, seega viisid minema siit paljud uudsed töökohad – 2009-10 suur investeeringute väljavool – kordades suurem toetustest

c) Võiks ikka märkida et mis hirmus jama tekkib kui ühtne korporatsioonide tulubaas hakkab kehtima, eriti arvestades et eesti rahandusseadust alusel ei olevat eesti ametitel õigust hargmaiste firmade nt üleande hindade kohta päringuid teha jne

d) i puhul tuleks märkida et ökonoomeetriline osa põhineb vananenud buumiaegsel statistikal – seega eba-adekvaatne praegu sellest 2,9% rääkidagi, sama eba-adekvaatne kui kahtlase usaldusväärsusega valikuliselt ettevõtete küsitlust uurimuseks nimetada (naad muidugi ütlevad et tellimus oli selline)

e) riigil on mitte ainult oma tarkus vaid teised ülesanded kui kasumite jahtimine – praegu näiteks oleks arukas nt investeeringute väljavedu maksustada, sest kui selle väljaveoga tuleb jamasid siis peab riigil olema nende klattimiseks vahendeid (nt riigil peab jääma võimalus endal kodumaiseid töökohti luua jne)

f) maksude „optimeerimine“ lk 2 ehk manipuleerimine

g) maksundusküsimustes juriidiline isik ja ettevõte ei ole päris sama lk 1

h) lk 2 sulgudes „infrastruktuur“ võiks olla täpsemalt lahtikirjutatud, kuidas ikka on kui plahvatusohtlikke ešelone veetakse suure kasumlikkusega välisfirmale ja kui kärakas käib siis peab kohalik maksumaksja kõik kinni taguma?

Advertisements

April 21, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: