Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

GDP pc ja PPS paradokse: kompleksarvuline mudel

Meie tänavukevadiste  retrospekt-prospekt poliit-ökonoomiliste analüüside paradokse:  reaal-imaginaar modelleerimise aspektist

Poliit-ökonoomikas modelleeritakse seostatult nii majanduslikke (ratsionaalseid otsustusteoreetilisi majandusheaolulisi) kui ka kogu lugupidamisega poliitilisi (populistlik politoloogilisi poliitheaolulisi ehk stabiilsuslikke) protsesse – ja seega vastavalt tegelikkuses mõõdetakse nimetatud protsesside indikaatoreid nii majanduslikest (majandusliku heaolu) kui poliitilistest (poliitilise stabiilsuse) aspektidest.

Nüüd eriti seoses meie värske kuulumisega euro-alale on meil praeguseks eriti esiplaanile kerkinud GDP pc näitude (kodumaine kogutoodang elanikule – statistiliselt mugav rahvusliku majandustegevuse intensiivsuse näitaja mida ekslikult/eksitavalt sageli tõlgendatakse ka rikkuse peegeldajaks mida see ei pruugi aga olla: nt viimatistel  aastatel on meie majanduses loodud kodumaisest kogutoodangust oluline osa välja voolanud investeeringute nime all jättes meile kodumaiselt kasutatava rahvusliku netotulu pc kiratsema ja meie võimurid sellest absoluutselt mööda vaatama). Võrdluseid tehakse EL liikmesriigiti ja nende rühmiti (nt EL16 ja Skandinaavia ala, PIIGS jne) ning eeskätt konvergentsi/divergentsi järgimiseks. Teatavasti nimetatud näite standardselt mõõdetakse euroliidus nii reaalselt püsihindades (majandusteoreetiliselt) kui ka poliitmugandatud PPS hindades ehk siinkohal ütleme „imaginaarselt” (politoloogiliselt): seda esimesel juhul praegu 2000. aasta eurodes püsihindades (turul üsna reaalselt mõõdetava inflatsiooni ehk puhta hinnatõusu elimineerimisega jooksevhindadest) ning teisel juhul modifitseeritud jooksevhindade PPS euro-valuutas.

Et PPS (nim ka lokaaldeflaatoriks) on abstraktne statistikaline konstruktsioon mida turul otseselt mõõta pole võimalik (see valuuta ei ole turul kasutusel),  ning mis ainult väga ligikaudselt arvestuslikult mõõdetav – siis võime tinglikult seda valuutat nimetada imaginaarseks. Kõige muu kõrval (nt elimineerib valuutakursside turuhälbeid ja milleks see algselt see näitaja juba sajandi eest kasutusele võeti) on PPS valuutal veel see omapärane omadus et selle rakendamine suurendab vaesemate riikide GDP mahtu ja vähendab rikaste oma (ilmselt jättes kaupade kvaliteedi- ning miljöö-väärtuse suures osas arvestamata) ning selle tõttu mitmed poliitilised rühmitused (eriti vaesemates riikides võimulolevad) võtavad omaks ainult selle näitaja statistika ning ainult selle alusel interpreteerivad oma majanduspoliitika efektiivsust (sest see aitab varjata nt majanduspoliitika äpardlikkust) ning vastava reaalnäitaja kasutamist peavad absurdseks (muide, vaatamata sellele et Eurostat PPSi ei soovita selle suure ligikaudsuse tõttu kasutada riikide järjestamiseks vaid ainult rühmitamiseks ja ka mitte dünaamilistes võrdlustes; euro-tsooni riikides aga kerkib PPS kasutamisega veel majandusteoreetiline paradoks seoses sellega et tsoonis ei eksisteeri valuutakursse mida oleks vaja õgvendada).

Huvitav on lisada et nt viimatise viie aasta jookusul perioodil 2005-10 reaalselt ehk 2000. püsihindades on Eurostat järgi GDP pc juurdekasv eurodes:

Eesti 0, kusjuures 2008-9 toimus oluline langus; EL27 keskmiselt ilma märgatava languseta perioodi sees +400; EL16 keskmiselt +300 ja ilma olulise languseta perioodi jooksul; Poola perioodi sees pideva tõusuga +1300; Läti -200; Leedu +300; Soome +1200 … .

Selge et nii Läti kui Eesti selle indikaatori järgi vaadeldaval perioodil divergeerusid kui mitte öelda et kolgastusid (nende kasvutempod olid madalamad keskmistest ja seega isegi nende majanduste osakaalud euroliidus vähenesid) – selge et taoline indikaator kuulub meie praeguste võimupoliitikute arvates meie avalikkusest likvideerimisele, kahjuks mitte aga ei suuda nad seda teha majandusteaduses.

Samas imaginaarne PPS pc indikaator näitab isegi perioodil 2005-9 meile lausa roosilist pilti – eeskätt meie kohta sest isegi nt 2008 olulist langust selle järgi justkui meil ei toimunudki: Eesti GDP pc PPSis +1200; EL27 keskmiselt +1100; EL16 keskmiselt +1000, Poola +2800; Läti +1300; Leedu +1000, Soome +900…

Ei mingit kolgastumist meil pole selle indikaatori järgi karta ja selge et taoliselt poliitiliselt väärt indikaatorit ei saa/tohi poliitikute/võimurite arsenalist poliitilise stabiilsuse/heaolu kindlustamisel välja visata (vt lisaks nt Ennuste, Ü. 2007 September. The speech: http://www.audentes.eu/public/Ennuste_Speech.pdf).

Kuigi kõik on selle PPS järgi meil siiani ilus aga mis ikka edasi toimuma hakkab? Naljakas asi on see et millegipärast euroliidus võimurid standardselt prospektiivseid projitseerimisi (prognoosi ja plaani hübriid – formaat mis peaks vastavalt Euroopa Semestri mehhanismile tänavusest kehtima hakkama – st et enam ei tohiks teha ametlikke prognoose kus peenkirjas juures et „praeguse majanduspoliitika jätkumisel”)  GDP PPS pc puhul ei harrastata: tehakse ainult GDP projitsioone püsi- ja jooksev-hindades.

Momendiks olemasolevate vastavate eesti ja euroliidu ametlike teavikute alusel näib aga et: lähiaastatel reaalselt GDP pc juurdekasvu alusel meie divergents näib õrnalt jätkuvat – seega rikkamad liikmesriigid lähevad meist veelgi rohkem ette ehk meie juurdekasvutempo lähiaastatel ei ületa küllaldaselt rikkamate liikmesriikide kasvutemposid (ca 3 korda) et nendega lähiaastatel sammu pidada (selleks peaks meie sihistama oma GDP juurdekasvutempo vähemalt 6-7% peale).

Kuna aga meie inflatsioon lähiaastatel näib olevat sihistatud lähiaastatel oluliselt kõrgemaks euroliidu ja ka euro-ala keskmisest siis ilmselt tulevaste PPS statistikate alusel meie edulugu ei lõppe ja mingit mahajäämust imaginaarselt justkui ei toimukski: PPS kaudu läheb ka puhas hinnatõstmine nt kaudsete maksude kaudu justkui GDP mahu tõstmiseks (iseasi et mis suhtkõrgem inflatsioon konkurentsivõimega teeb).

Muide, komplekselt on reaal-imaginaarsete konstruktsioonide efektiivsuse ehk võrdluse matemaatiline analüüs teostatav kompleksarvude jagamise reeglite alusel (tavaliste vektorite jagatist teatavasti ei defineerita, vt nt ibidem): nt kompleksefektiivsuse abil saame võrrelda institutsioonide (nt EP) kallutatust kas reaal- või imaginaarsihtide suunas, kallutatust kas majandusliku- või poliitilise stabiilsuse sepistamisele (muide, taolised kompleksanalüüsid võimaldaksid adekvaatsemaid sissevaateid nt isegi praegusesse EP juhtimiskriisi  

  Moraal: mida madalam rahvusliku avaliku poliit-ökonoomilise teadmuse tase seda tõenäolisemalt traditsiooniliste poliitiliste valimisprotsesside kaudu rahvuslik reaalne majanduspotentsiaal nõiaringis kängub ning poliitilise komponendi osakaal domineerib – kui ei toimu radikaalseid reforme eeskätt meie rahvusliku avaliku teadmusruumi ja selle mehhanismide kvaliteedi tõstmiseks (vt lisaks nt: Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim. Institute for European Studies at Tallinn University of Technology, 9 – 39:  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf). 


Advertisements

May 6, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: