Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Arvustusartikli arvustus

Hiirte ja inimeste abil majandusreformide optimaalsuse B-proovidest

Lagerspetz’i artikli* viimases lõigus hiirte mainimine annab mugava võtme kogu probleemistiku paika panekuks – eriti veel Steinbeck’i** kontekstis (hiired ei saa oma eluga ise hakkama):

majandussüsteemide reformide kvaliteedi/optimaalsuse analüüsiks ei hiirtega empiiriline modelleerimine ega inimeste elementaarsed sotsiaalküsitlused ei ole adekvaatsed asendamaks moodsat makro-poliit-ökonoomikat, eriti selle raames arendatud matemaatilise majandusmehhanismide optimeerimise teooriat (vt nt***).

Tõepoolest, esimeseks nimetatud käsitluse puhul tuleb ikka nii rangusest peaaegu igas lõigus puudu kui ka suurte süsteemide käsitluse puhul omasest väidete liigsest vastuoksusest ei pääse (vt Gödel’i teoreemi 1931).

Nt võtame lause artikli alguslõigust:

„Selles võrdluses (Eestiga, üe)  esindab teist  äärmust Sloveenia, kus reaalsotsialismile on järgnenud Mandri-Euroopale tüüpilise korporatiivse heaoluriigi loomine, aga mida samuti on saatnud majanduslik edu.”–

a)     taevane arm – see on puhtalt ansipistlikul ideoloogial konstrueeritud lause mis ekslikult vastandab heaolu ja majandusedu:  moodsa poliit-ökonoomika järgi heaolu komplementaarseks elemendiks on majandusedu ja  majanduslik edu eeldab omakorda majandusliku ebavõrdsuse hillitsetust just nii nagu Sloveenias ongi, seega „samuti” on täiesti kohatu

b)     muide, Sloveenias on majanduslik ebavõrdsus/kihistumine leebel euroopalikul tasemel, mis samuti heaolu tarvilik tingimus – samas Eestis on see näit  „tänu reformidele”  liikumas barbaarsuse poole****.

Või nt lause artikli lõpulõigust:

„Reformide tulemuseks … on (Eestis, üe) tekkinud paljudest Ida-Euroopa riikidest tuttav „sõltuv turumajandus”, mida iseloomustab lihtsal tehnoloogial põhinev tööjõuintensiivne tootmine … konkurentsieelisteks on tööjõu odavus ja vähene kaitstus, mis aga globaalse majanduse tingimustes end peagi eelistena ammendavad.” –

a)     asi ei ole nii hiirlihtne: eesti majandusmehhanismis on elementide kombinatsioon mis ei tule paljudest riikidest tuttav ette: 0-kasumimaks (ehk paradiis mis süvendab kaudselt ebavõrdsust), inflatsiooniline maksustamine (lõõb kõvemini vaeseid kui rikkaid), maksude üldine regressiivsus (süvendab ebavõrdsust) jne

b)    eelkirjeldatu aluse mitte ainult ei ammendu need eelised mida Lagerspetz märgib – vaid kuna siin on nt loodud kasumimaksu paradiis siis siit voolab palju kasumit maksustamata väljamaadesse jättes siin töökohad loomata ja koos sellega/tagajärjel voolab välismaale tööjõudu mis kokkuvõttes tähendab majanduspotentsiaali ammendumist ning kihistumise süvenemist.

Moraal: majandusreformide kvaliteedi analüüs nõuab suurt kompleksust ning arvukate seoste ning tagaside vastastikkust dünaamilist arvestamist (nt 0-kasumimaksu mõju kihistumisele ja selle dünaamiline tagasiside), mehhanismide komplementaarsuse mõistmist, süsteemi koordineerimise eripärade tundmist (nt etnilise lõhestatuse arvestamist), riskide ja määramatuste hindamist jne – see on võimalik ainult suurte moodsate makro-ökonoomiliste  matemaatiliste mudelite abil (sisaldavad ka finantsvooge, välisvõlgu jne) ja lahendada kas või lihtsate imiteerimise meetoditega.

**********************************************

*”Eesti majandusreformide B-proovi tulemused” – Mikko Lagerspetz. Sirp 13.05.2011

Lõike sellest arvustusartiklist

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 

Ellu Saar (toim), Towards a Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia. Peter Lang, Frankfurt a/M jne: 560 lk.         

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Eesti reformidele ja nende tagajärgedele on antud üpris erinevaid hinnanguid. Maailmapanga vaadetest lähtuvad kommenteerijad on hinnanud kõrgelt majandusuuenduste kiirust ja välismaiste otseinvesteeringute suurt  mahtu, samas kui ÜRO eksperdid on pööranud rohkem tähelepanu nendega kaasnenud kiirele kihistumisele ja sotsiaalsetele probleemidele, mida pidevalt võimul olnud parempoolsed valitsused ei ole soovinud või suutnud sotsiaalpoliitiliste meetmetega leevendada.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Raamatu viimases osas käsitletakse Eestis valitsevaid arvamusi ühiskondlikust ebavõrdsusest, selle ulatusest ja õigustatusest. Kolmes peatükis jõutakse samu andmebaase eri viisil  analüüsides sarnaste, omal moel paradoksaalsete tulemusteni. Euroopa ühe uusliberaalseima riigi elanikud on jätkuvalt kriitilised kasvava kihistumise ja ühiskondliku ebavõrdsuse suhtes. Samas tõuseb esile mõistatus: millega siis seletada parempoolsete parteide valimisedu, mis klassivahede kasvu nimelt soodustab? Nagu öeldud, ei ole poliitiline debatt raamatu teemade hulgas ja seetõttu jääb autorite vastus spekulatiivseks: rahvuslikke tundeid õhutav  identiteedipoliitika, sh hirmutamine vene ohuga on saanud etnilised eestlased toetama valitsusi, mille majanduspoliitilisi põhimõtteid nad tingimata heaks ei kiida. Venelaste poliitiline mõju aga on mh kodakondsuspoliitika tõttu jäänud marginaalseks. Mis mõttes aga tekkinud kihistumise süsteemi just „normaalseks” saab nimetada, on vastuseta jääv küsimus (selle püstitab eessõnas ka David Ost).

Raamatu autoriteks on sotsiaalteaduste professionaalid ja see on selgesti suunatud lugejatele, kes on ise samasugused. Peatükid järgivad üsna ühesugust, sotsiaalteadusliku  artikli klassikalist ülesehitust. Esitletakse uurimisprobleemi ja kirjanduses leiduvaid teooriaid, millest järeldatakse hüpoteesid. Neid kõrvutatakse järgemööda 1990.-2000. aastatel sooritatud küsitluste andmetega ning need siis leiavad kinnitust või mitte. Lugeja võib sellise esitusviisi juures vahel ka kannatuse kaotada, eriti kui loeb mitut üksteisega sarnast artiklit järjest. Samas sobib see formaat teadlasele, kes tunneb huvi nimelt mõne üksikküsimuse vastu  ja naudib hoolega üles ehitatud detailset argumentatsiooni. Siia-sinna jäänud väiksed keelevead ei riku üldmuljet. Kahtlemata on köide vajalik kõigi Eestiga tegelevate sotsiaalteadlaste raamaturiiulis, aga avalikkuse ja poliitikutega suhtlemiseks võiks olla kasulik üllitada veel teine, vähem detailne ja teaduslik, rohkem üldistustele rõhku asetav raamat.

1997. aastal ilmunud „Return to the Western World” jättis veel üsna lahtiseks, millist üldhinnangut Eestis kui reformikatsete laboratooriumis sooritatud katsed teadlaste silmis  väärivad. Raamatus viidati erinevatele võimalustele, loodeti identiteedipoliitika peatset asendumist ratsionaalse poliitikaga ja arutleti Põhjamaade mõju ja põhjamaise sotsiaalpoliitilise mudeli võimaluste üle. Pärast toda, esimest proovi oli veel võimalik „uskuda Andrust” (s.t Ansipit, tema eellasi ja kaaslasi valitsusvõimu juures). Kogumikus „Towards a Normal Stratification Order” on välditud normatiivseid väljendeid, konstateeritud fakte, ollakse väga  ettevaatlik seal, kus kolleegist lugeja võiks juba kiiresti järelduste ja hinnanguteni tõtata. Nendeni jõutakse siiski eessõnas ja kokkuvõttes. Reformide tulemuseks ei ole innovatiivne, anglosaksi tüüpi liberaalse turumajandusega riik, nagu paljud soovisid. Selle asemel on tekkinud paljudest Ida-Euroopa riikidest tuttav „sõltuv turumajandus”, mida iseloomustab lihtsal tehnoloogial põhinev tööjõuintensiivne tootmine.

Selle peamisteks konkurentsieelisteks on tööjõu odavus ja vähene kaitstus, mis aga globaalse majanduse tingimustes end peagi eelistena ammendavad.  Mida võiks siis järeldada Eestis kui uusliberaalsete majandusreformide laboratooriumis saavutatud tulemuste B-proovist? Meelde tuleb nõukogudeaegne anekdoot: kuivõrd kommunism tahtis olla teaduslik majanduskorraldus, tulnuks seda esmalt laborihiirte peal katsetada.

**Google: Of Mice and Men was Steinbeck’s first attempt at writing in the form of novel-play termed a “play-novelette” by one critic. Structured in three acts of two chapters each, it is intended to be both a novella and a script for a play. He wanted to write a novel that could be played from its lines, or a play that could be read like a novel.

Steinbeck originally titled it Something That Happened, however, he changed the title after reading Robert Burns‘s poem, To a Mouse. Burns’s poem tells of the regret the narrator feels for having destroyed the home of a mouse while plowing his field.

Steinbeck wrote this book, along with The Grapes of Wrath, in what is now Monte Sereno, California. An early draft of the novel was eaten by Steinbeck’s dog.

***Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn, 2265-279:http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

****http://yloennuste.wordpress.com/2011/05/12/oiendusi/

Advertisements

May 13, 2011 - Posted by | Uncategorized

1 Comment »

  1. Lp. professor Ennuste,

    hilinenud tänud “arvustuse arvustuse” eest. Tore, et võtsite vaevaks Sirbis ilmunut lugu hoolikalt lugeda ja kommenteerida. Olen nõus, et teie osutatud sõnastused olid lihtsustatud ja kiirustades jäänud lõplikult läbi mõtlemata, tänan sellele osutamast. Igal juhul soovitan veel kord raamatut, milda arvustus tutvustab – kindlasti väärib see veelgi asjatundlikke, sh. majandusteaduslikke kommentaare.

    Tervitab
    Mikko Lagerspetz

    Comment by Mikko Lagerspetz | July 30, 2011 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: