Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

prof Ghosh’i vestlusest

Juuresolejatest ei räägita otse:

Jayati Ghosh.  Riigid peaks püüdlema parema elustiili, mitte tingimata majanduskasvu poole.

 http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1549%3Ariigid-peaks-pueuedlema-parema-elustiili-mitte-tingimata-majanduskasvu-poole&catid=102%3A2011-juuni&Itemid=53

Jawaharlal Nehru Ülikooli majandusprofessor, kes on ka Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse külalisprofessor. Tänavu pidas ta ka Maailmapäeva raames Tallinnas avaliku loengu. Hariduse saanud Delhi Ülikoolis, Jawaharlal Nehru Ülikoolis ja Cambridge’i Ülikoolis.

***************************************************************

Olles olnud pikka aega Cambridge’i juurtega Euroopa Evolutsioonilise Poliit-Ökonoomika Ühingu aktiivne liige – loen siinkohal enda kohuseks kinnitada et see prof Ghosh’a vestlus vastab evolutsioonilise poliit-ökonoomika parimatele traditsioonidele – ja seega ilmselt vastukarva meil võimkonna hulgas domineerivale – võiks öelda „barbaar-populist-poliitilisele rikkurriigi doktriinile”.

Selge et külalise ei sobi otse meie nendest probleemidest rääkida mis otseselt tulenevad poliitikute/võimurite majandusteaduslikust vaegteadmusest, kuid kes saab aru see saab aru et mitte juhuslikult ei ole teksti eksinud laused vihjetega et „mõningad fiskaalkärped on lausa majanduskuriteod” ning „lauslollus on sellise kvaliteediga majanduskasvude sihistamised mis eeskätt palkasid ei tõsta vaid ainult suurkorporatsioonide kasumeid ja eksporti” jne jne.

Võib arvata, et selles kaliibris tsiviliseeritud majandusteooria asjatundjale meie statistikast lausa karjub näkku nt et kuigi meil mullu kodumaise majanduse tõus oli märgatav – siis ikkagi meie kodumajapidamiste tarbimine langes koos reaalpalkadega – mis muidugi vägevat tõusis oli eksport ning ilmselt vohas edasi investeeringute/kasumite riigist väljakantimine ilma maksustamata – teistesse riikidesse töökohti looma jne jne.

Nagu näete ei lasku professor ka mitte barbaar-populistlikesse PPS pc GDP võrdlustesse, ning delikaatselt jätab märkimata (mida ta kindlasti märkas) et kolm-neli aastakest on Eesti majanduslikult kolgastunud euroliidu kontekstis väga mitmete indikaatorit põhjal (üks nendest on tööjõu väljavool, teine investeeringute väljavool, kolmas et keskmiselt meie  elanike reaaltulud järjest rohkem jäävad maha euroliidu keskmistest jne) ja et lähiaastatel see kahetsusväärne divergents võib süveneda veelgi – praeguse evolutsiooniliselt vaegteadmusliku majanduspoliitika jätkumisel.

Advertisements

June 25, 2011 - Posted by | Uncategorized

1 Comment »

  1. Komme ÄPee 25.VI 11:

    Mõningaid noppeid:
    Jayati Ghosh. “Riigid peaks püüdlema parema elustiili, mitte tingimata majanduskasvu poole.”
    “Parem elustiil” on kellegi jaoks “tagasi taludesse” või “tagasi puu otsa”, teiste jaoks aga “kolm korda suurem palk”. Ilma ühiskonnas valitsevate väärtushinnangutega arvestamata ei tähenda see sõnapaar midagi. Väärtushinnangute muutmine aga pole nii lihtne – “kommunismiehitaja kasvatamine” ju ei õnnestunud, kuigi jõupingutusi tehti.
    „mõningad fiskaalkärped on lausa majanduskuriteod”
    Kärbitigi erinevalt, tulemus selgub tagantjärele. Ma ei ole kusagil kohanud kõikehõlmavat “kärpimisteooriat”. Seni tundub hästi minevat, kuigi pole välistatud “veel paremini” – ikka tagantjäreletarkusena.
    „lauslollus on sellise kvaliteediga majanduskasvude sihistamised mis eeskätt palkasid ei tõsta vaid ainult suurkorporatsioonide kasumeid ja eksporti”
    Valitsus pole eriti majanduskasvu/langust mõjutanud – eksporditoetused ja käibemaksu/aktsiisitõstmiste mõju on olnud marginaalne. Ettevõtete kasumid langesid masuajal oluliselt. Aga kui tahad poest banaani osta, siis tuleb banaanikasvatajale ka midagi müüa/eksportida. Eesti tarbimine sõltub vägagi impordist ja küllap nii ka jääb. Palkade tõstmine oleks võimalik läbi devalveerimise, aga sellest võimalusest loobusime 1992.-l
    “kuigi meil mullu kodumaise majanduse tõus oli märgatav – siis ikkagi meie kodumajapidamiste tarbimine langes”
    Inimesed reageerivad makromajanduslikele muutustele alati hiljem – tihti ka liiga hilja, nagu laenubuumi järel juhtus.
    “vohas edasi investeeringute/kasumite riigist väljakantimine ilma maksustamata”
    Investeeringud kajastuvad siinsete ettevõtete aktivas ja kindlasti tehti need lootuses tulevikus kasumit teenida. Maksustamata kasum on siiani sealsamas passivapoolel osas “omakapital”. Sissemakstud aktsiakapitali vähendamisest vabanenud raha maksustamine oleks absurd ja ega muid maksustamata kapitali väljaviimise viise polegi (v.a. kriminaalsed). Laenuandmine emaettevõttele on reguleeritud siirdehindadega, kuid siin on seos kasumiga vägagi kaudne.
    “üks nendest on tööjõu väljavool, teine investeeringute väljavool, kolmas et keskmiselt meie elanike reaaltulud järjest rohkem jäävad maha euroliidu keskmistest”
    Tööjõu väljavoolu kohta saame täpselt teada peale järgmist rahvaloendust. Seni Stat.Ameti numrid midagi katastroofilist ei näita – inimesed ikka liiguvad, kuni okastraati ja kuulipildujat ees ei ole. Investeeringud jäävad varana siinsete ettevõtete bilanssi ja neid tehakse lootuses nende pealt teenida – vaevalt peaks riik sellesse sekkuma. Reaaltulud on võrreldes aastatega 2007-2008 tõesti langenud, kuid kasvõi viimase kümne aasta lõikes on need EL keskmisele lähenenud (kui ka elimineerime BG ja RO liitumise mõju keskmisele).
    “lähiaastatel see kahetsusväärne divergents võib süveneda veelgi – praeguse evolutsiooniliselt vaegteadmusliku majanduspoliitika jätkumisel.”
    Tulla võib ka veeuputus, maavärin või asteroid. Momendi trende arvestades on tõenäoline, et lähiaastatel majandusolukord paraneb. Ma ei ole tegelikult aru saanud, milline oleks üe poolt eelistatav majanduspoliitika (aga tema kommentaare olen lugenud tüdimuseni).
    ~Vanaonu [25.06.2011, 14:53]
    “barbaar-populistlikesse PPS pc GDP võrdlustesse”
    See on üks tuhandetest statistilistest agregaatnäitajatest, mida on võimalik konstrueerida. Ükski statistiline näitaja ei kirjelda maailma kogu tema mitmekesisuses, kuid selle näitaja sisu on siiski enamusele arusaadav.
    üe võiks pigem keskenduda selgitustele, mida see näitaja EI NÄITA – nt majanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas, üksikisiku tulude osatähtsust SKT’s, üksikisiku maksukoormust jne.
    Üksikule statistikanäitajale sildi kleepimine pole just kõrge tase. Pigem võiks keskenduda publiku harimisele statistikanäitajate interpreteerimisel – kommentaare lugedes on see masendavalt madal (kas õige on Stat.Ameti või MTA keskmine palk, mida tähendab registreeritud ja statistiline töötus jne jne).
    ~Vanaonu [25.06.2011, 15:15]
    Miks ma peaksin külalisprofessori käest küsima asju, millest ma ise aru saan? Väitsin, et enamus publikust ei saa statistilistest näitajatest aru. Üksikutest saavad rohkem, enamusest üldse mitte. Kas vedas sind (või TEID) lugemisoskus alt või tahtsid vastu vaielda?
    “Cambridge’liku elukvaliteedi” kohta ei oska ma midagi arvata, kuni seda pole täpselt defineeritud. Mingi uus “maailmakord”? Aga ka siis on sel mõtet vaid juhul, kui see enamuse väärtushinnangutega haakub – vastasel juhul tuleks ju vägivalda rakendada. Aga vaevalt “Cambridge’i armeel” selleks jõudu jätkub – isegi Lenin, Trotski ja Stalin ei saanud hakkama. Utoopiaid on ajaloos olnud piisavalt, elujõuliseid ma nende hulgast ei tea.
    ~Vanaonu [25.06.2011, 16:10]
    Vanaonu, kui ma su kommentaaridest õieti aru sain, siis väidad, et välisettevõtted ei viia Eestist oma kasumit maksuvabalt välja? Kui palju makse on Rootsi pangad Eesti riigikassasse maksnud?
    ELi seadustega ei saa 2 riiki ühte ja samat ettevõttet korraga maksustada. Minu teada viivad Rootsi pangad oma kasumi Eestist maksuvabalt välja ning maksavad maksud hoopis Rootsile. Arvestades sellega kui suured on pankade kasumid, siis on see Eestile päris suur kaotus.
    Kui suur on Eestist väljarännanute täpne arv, ei ole tõesti teada-vahel kirjutatakse 120 000, vahel 150 000 inimesest. Arvestades meie rahva väikest arvu, siis seda on liiga palju ja lahkuvad ikkagi paremad töötajad, ega joodikut taha välismaal ka keegi. Nii jäävad Eesti omad ettevõtjad väljaõppinud oskustöölistest ilma, kuigi väljarännanu on oma hariduse ja väljaõppe saanud Eesti maksumaksja kulul.
    Reaalpalga langus mõjutab läbi ostujõu langemise siseturule tootvaid ettevõtteid. Miinimumpalka tuleks tõsta 400€, sest väiksem tõus ei tõsta tarbimist kuna inflatsioon on kõrge olnud. Teine võimalus oleks tõsta tulumaksuvaba alampiiri, et väiksemate sissetulekutega inimestele jääks tarbimiseks rohkem raha kätte. Mida rohkem tarbitakse, seda rohkem tuleb ka toota ning tootmise suurenemine loob töökohti juurde. Maksukoormus on Eestis liiga suur, kuid niikaua kui avalikus sektoris ei ole toimunud reforme, ei saa ka maksukoormust vähendada-maksukoormuse vähendamise korral ei jagu riigikassas ametnike palkadeks raha.
    ~galita [25.06.2011, 17:23]
    to: galita [25.06.2011, 17:23]
    Said õigesti aru. Kuni teenitud kasum on ettevõtte bilansireal “jaotamata kasum”, nii kaua on see MAKSUSTATAV (praegu määraga 21/79=26,6%). Eesti tulumaksuseadus lükkab edasi vaid maksustamise momendi. Ka see on tõsi, et emafirma asukohariik maksustab konsolideeritud kasumit, kuid vähendab maksu siis, kui Eesti väljavõetud kasumit maksustab. Vahe on vaid ajastuses, pikemal perioodil vahet polegi.
    Väljarännanute arvu saame teada peale järgmist rahvaloendust (ja lisaks veel palju detaile). Seni opereerib Stat.Amet rahvastikuarvuga 1,34 miljonit ja seda usaldan ma mingi kommentaatori “kõhutundest” rohkem.
    Minimumpalk 400 eur tähendaks ilmselt osa töökohtade kadu või üleviimist osatööajale. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine tuleks kõne alla, kui eelarved (eelkõige KOV tasemel) selle välja kannatavad. “Mida rohkem tarbitakse, seda rohkem tuleb ka toota” – tegelikult suures osas importida. Kui keegi tahab poest nt banaani (loetle ise edasi igasuguseid kaupu) osta, siis peab keegi banaanikasvatajale midagi eksportima.
    Avaliku sektori reformimisega ma üldiselt nõustun, kuid siingi on piir. Soomlasi on ca 3 korda rohkem, kuid mõningaid teenuseid ei saa me proportsionaalselt odavamalt osutada. Saksasamaast ma ei räägigi – seal on paljud linnad inimeste arvult Eestist suuremad, kuid kõiki avaliku sektori teenuseid nad ei osuta (kaitse, välisteenistus jne).
    ~Vanaonu [25.06.2011, 18:14]
    hinda
    1
    2
    3
    4
    5
    sobimatu

    vastus

    ei tia miks Vanaonu külalis-professori käest ei küsi oma hiigla kõrgetasemelisi arusaamatusi nt alates registreeritud ja vaatlusliku töötuse statistikast,rääkimata Cambridge’liku elukvaliteedi mõttetusest jne? vastus
    ~üe [25.06.2011, 15:43]
    “hiigla kõrgetasemelisi arusaamatusi”
    See sisaldab kahte väidet. Arusaamatusi mul eriti pole ja siia ma neid postitama ei hakkaks. “Kõrgetasemelesi” olgu pigem lugejate hinnata.
    Kui ma aga tahaksin vastata kõigile üe ebaloogilistele arvamustele, siis saaks sellest kogupäevatöö.
    Vastuse ülejäänule postitasin kogemata vastusena eelmisele kommentaarile.
    ~Vanaonu [25.06.2011, 16:38]
    hinda
    1
    2
    3
    4
    5
    sobimatu

    vastus

    Vanaonu: statistikaamet kasutab oma analüüsides juba ammu väiksemat elanike arvu kui 1,34 – see arv on Vanaonudele tarbimiseks vastus
    ~üe [25.06.2011, 19:09]
    hinda
    1
    2
    3
    4
    5
    sobimatu

    vastus

    Comment by Ülo Ennuste | June 25, 2011 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: