Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Institutsionaalset tagantjärgi tarkust kahest kümnendist

Esimene kümnend oleks saanud palju-palju halvemini minna ja teine palju-palju paremini: makro-mehhanismiline evolutsioon-analüüs

Tõepoolest: Eesti majandussiirde esimesel sammul tuumaga umbes 1990-2000 – tsentraalselt plaanimajanduselt liberaalsele turumajandusele – puudusid meil absoluutselt rahvuslikud asjatundjad turumajanduse makrökonoomilise koordineerimise mehhanismi disainiMuuda alal, ja peab ütlema et see on väga-väga keerukas värk (vt nt (*) D) võrreldes nt vähemalt tsentraalse käsumajandusliku hierarhilise mehhanismiga ja seda eriti rahvusliku pikaajalise ehk jätkusuutlikkuse arengu koordineerimise osas kus eriti võivad ähmastuda koordineerijate eesmärgid ja moraalid (mitte ainult oma/gängi huvide eest seismine ja rahvuslikes huvides moraali stimuleerimise mehhanismid turumajanduses – (*).

Eesti makroökonoomilise mehhanismi evolutsiooni institutsionaalset lühianalüüsi perioodil 1987-2000 vt nt (**) ja sellest on kerge näha et õnneks võeti meie rahvuslike ajalooliste kogemuste põhjal (vaatamata suurele sovetimeelsele venekeelsele immigrantide kogukonnale (***)) kuulda paljude Lääne ekspertide nõuandeid (kellede hulgas oli õnneks piisavalt moraalseid) ning võeti kasulikku eeskuju eeskätt Kesk-Euroopa post-sotsialistlike riikide transitsiooni õppetundidest ning asuti teele ratsionaalse turumajandusliku mehhanismitüübi rajamise suunas (****)).

Eriti paistab silma pädevate välisekspertide nõuandel  – rahandustegelastest eeskätt Rudolf Jalakas Rootsist ja makroanalüütikutest prof Steve H. Hanke USAst (vt nt Google) ning meie enda ekspertide – eeskätt  prof Uno Mereste pädevusega rajatud valuutakomiteee oli sellel perioodil mõttekas (eeskätt võimaldas kohalikud ebapädevad politikaanid monetaar-poliitilisest susserdamistest nt devalveerimisest jne kõrvale hoida); samuti privatiseerimine (õnneks eeskätt Kesk-Euroopa Ida-Bloki riikide ning Ida-Saksa tarnsitsiooni mehhanismide kogemuste eeskujul: “”It is no coincidence that the Baltic states, annexed by the Soviet Union only in 1940, have followed a path closer to the central European model. They considered themselves not “Soviet republics but European countries, striving to restore democracy, not to build it anew”, says Mr Landsbergis.” FT 19.VIII 11) oli mõttekas (eeskätt kindlustas tööstuslikus suurtootmises tööhõive piisava stabiilsuse ning tõsise korterite privatiseerimise, oluliseks ebakohaks jäi siiski kolhooside varade laialitassimine juhtkondade poolt). Õnnestunud olid ka esimesed maksusüsteemide versioonid millede kontseptsioonide püstitamises ning koostamises olulist osa omasid mitmed USA professorid.

Tõepoolest, aga teisel perioodil 2001-10 oli Eesti makromehhanismi reformimisel/disainimisel palju ebakompetentsust ja isegi moraalilagedust:  vt nt (***** esimest artiklit):


Selgelt on näha positiivse ELiga liitumise kõrval et 0-kasumimaksu kehtestamine oli ebamoraalne nii rahvusvaheliselt (otse-investeeringute konkurentsis) kui ka rahvuslikult (kasumipesu maksustamisest) – tingides valitsuse konfiskeeriva ja konkurentsivõimet kängistava inflatsioonilise maksustamise intensiivistamist (2006 oli absoluutselt selge et kui inflatsiooni ei asuta talitsemas siis peatselt on oodata Eesti majanduse kriisi ja et EP on võimetu oma põhikirjalisi  ülesandeid täitma). Põhiliselt inflatsiooniline maksustamispoliitika koos 0-kasumimaksuga aga kahetsusväärselt viivitas vähemalt kahe-kolme  aasta võrra meie euro-alale pääsu ja praeguseks koos mitmete mõttetute eelarvekärbetega (NB: EL Komisjon ei ole Eesile toetusi ka kriisis kärpinud)  on muutnud Eesti reaalselt kõrge majandusliku ebavõrdsusega ning suure vaesusriskiga liikmesriigiks, tööhõive poolest suure tõenäosusega jätkusuutmatuks  (tööjõu ja investeeringute väljavool on mõttetult kõrge ja samas klassis Lätiga) kus ka NNI/GDP suhe suhthalveneb euroliidu kontekstis ning eriti halveneb kodumaises majanduses investeerimisvõime (vt nt Eurostati jätkusuutlikkuse rubriik: ttp://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators eriti tabeli http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tsdec100 teist poolt) mis oluliselt  tingitud ka suurest välisvõlgnevusest (ca 120%) ja liiast välisotseinvesteeringutest Eestisse ning nt reaalselt GDP pc järgi toimub praegu trendiliselt Eesti sigma-divergents euro-ala kontekstis, kriisis tööhõive languselt oleme euroliidus teisel kohal lätlaste järgi: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/employment_unemployment_lfs/data/main_tables  (taolise turutõrkelise poliitummiku analüüsimiseks vt nt ühte kõige värskemat tulemust: http://www.columbia.edu/cu/polisci/pdf-files/morelli_market_failure.pdf ).

Muidugi tegeleb eeskätt EP suitsukatteks potjomkinlikult Eestile heade reitingute ostmisega, meie väljaanded tegelevad hoolega meie partnerite majanduspositsioonide imaginaarse allatirimisega ning meie majandus poliitikute kompetentsusega kehkenpüksitamisega (ära märgitud ka The Economist poolt, muide isegi hõive languse ja tööjõu suure väljavoolu ajal meie mõned riigimehed kõlvatult kiitlesid/kiitlevad et nemad investeerivad välismaale – kõlvatult sellepärast et taoline investeerimine toimub maksustamata kasumitest), generatsioonide vahelise vaenu õhutamisega jne – sõnga, meie avaliku teadmusruumi hägustamisega (statistika nt viivitab tööjõu väljavoolu andmete ning Gini näitude avaldamisega jne) ja sellega kaasnevate makrohädade edasise katalüseerimisega (vt nt (*****):

Teises artiklis on selgitatud et praeguseks meie üheks peamiseks jätkusuutlikkuse riskiks on rahvusliku avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusstruktuuri madal kvaliteet – suuresti tingitud valimiskampaaniate populismist ja parteide kõlvatust kemplemisest omale Eesti edu arhidektide tiitlite krabamisel – mis omakorda muudab poliitiliselt pea-aegu võimatuks praeguseks kujunenud sotsiaal-majandusliku mehhanismi tõrkeid kõrvaldada ning institutsionaalselt harmoniseeruda kvaliteetsete mehhanismidega heaolumajanduslike liikmesriikidega – oluliselt tuleb alustada teadmusstruktuuri teaduspõhisest koordineerimisest ja seda eeskätt edukate liikmesriikide eeskujul.

Kõigepealt tuleb väärata müüdid nagu oleks kõigil endise NL aladel olnud turumajanduslikuks transitsiooniks võrdsed stardipositsioonid: ei tohi unustada et enamus nendest aladest kannatas kommunistliku terrorismi all 70 aastat aga nt Balti riigid 50 aastat; ei tohi unustada et transitsiooni alguses olid Balti riigid omakorda väga erinevates etnilise lõhestatuse seisundites (eriti Läti) mis omakorda mõjutas privatiseerimise ja liberaliseerimise kiirust ning sügavust:

Lisaks vast veel üks lausekene:-): ilmselt EESKÄTT äpardliku valimisseaduse tõttu pääses esimesel kümnendil meie makro-mehhanismi reformijate etteotsa ärimajanduslik (mitte rahvamajanduslik ehk miro- aga mitte makro-majanduslik) seltskond kes nt installeeris rahvusliku majanduse jätkusuutmatuse seisukohalt nt lauskõlvatu 0-kasumimaksu mehhanismi ja nt 2008 püüdis veelgi nn avansilise tulumaksu seadusega (Ligi-Padari eelnõu) veelgi rohkem hargmaiseid korporatsioone eelarve arvelt miljardites mahitada, ning kes püüdsid/püüavad turuhindu moonutavate kaudsete maksudega (mitte eesti kaupade kvaliteedi tõstmisega) hinnakonvergentsi illusiooni tekitada ja eelarvet jooksevhindades paisutada (mitte reaalselt) jne - ja need turumehhanismi moonutused muidugi sundisid meie poliit-eliiti veelgi populistlikemaid/asjatundmatumaid ning moraalitumaid (nt praegu mõned nendest kiidavad takka Soome-Kreeka võlakirjade sobingu kava) endile valimisnimekirjade etteotsa ning arvamusliidriteks seadma eeskätt teise perioodi lõpus - taolisi kes nõuavad rahvalt meie partnerriikide kes meist edukamad põlastamist (nt Poola kus GDP kriisi ei olnud ja kus kriisis tööhõive ei langenud), generatsioonide vahelise vaenu õhutamist (nt et miks nad stalinismi genotsiidile vastu ei hakanud ja endale pensionifondi ei teinud) jne jne, ning kes ilmselt disainivad veelgi üüratumaid turutõrkeid (nt ilmselt uut hüper-inflatsiooni, nt jätkata maksustamata kasumite laienevat väljavedu jordaania kõrbedesse ja usa'sse jne mis nende sponsorite preemiaid tõstavad) ja seega siin edasist jätkusuutlikkuse kängumist - täiesti imaginaarselt väidavad et meie oleme kujunenud meid majanduslikult oluliselt toetavate liikmesriikide majandusteadmuse liidriteks.
*************************************************************
(*)
A) Pope Benedict XVI’s “Caritas in Veritate”: The Problem with
Globalization is Man's Selfish Use of Markets
The Pope on "Love in Truth" by Father Robert Sirico from the Wall Street
Journal is a penetrating analysis of Pope Benedict XVI's latest encyclical on
the economic crisis, "Caritas in Veritate".
Sirico points out that Pope Benedict doesn't condemn markets, globalization
- but rather man's selfish uses of these instruments.
Caritas in Veritate by Pope Benedict XVI
Democrats Link Pope’s ‘Economic Justice’ Plea With Obama Agenda
Caritas in Veritate is an eloquent restatement of old truths casually
dismissed in modern times. The pope is pointing to a path neglected in all
the talk of economic stimulus, namely a global embrace of truth-filled
charity.
Benedict rightly attributes the crisis itself to "badly managed and largely
speculative financial dealing." But he resists the current fashion of blaming
all existing world problems on the market economy. "The Church," he
writes, "has always held that economic action is not to be regarded as
something opposed to society." Further: "Society does not have to protect
itself from the market, as if the development of the latter were ipso facto to
entail the death of authentically human relations."
The market is rather shaped by culture. "Economy and finance . . . can be
used badly when those at the helm are motivated by purely selfish ends."

B) Journal of Institutional Economics (2011), 7: 299-315
“Introduction to the Special Issue on the Evolution of Institutions”
MARK BLYTH, GEOFFREY M. HODGSON, ORION LEWIS and SVEN STEINMO

Abstract:How can evolutionary ideas be applied to the study of social and political institutions? Charles Darwin identified the mechanisms of variation, selection and retention. He emphasized that evolutionary change depends on the uniqueness of every individual and its interactions within a population and with its environment. While introducing the contributions to this special issue, we examine some of the ontological positions underlying evolutionary theory, showing why they are appropriate for studying issues in economics, political science and sociology. We consider how these ideas might help us understand both institutional change and the formation of individual preferences.

C) Geoffrey Hodgson’s website: I am currently finishing a book entitled

From Pleasure Machines to Moral Communities:
An Evolutionary Economics Without Economic Man

University of Chicago Press. Forthcoming 2012

In line with recent research from the evolutionary and behavioural sciences, I argue that humans are generally morally motivated as well as self-interested. Morality is much more than convenience or convention. Given the nature of morality, moral motivation is essentially incompatible with utilitarianism, preference functions and much of mainstream economics. And my suggestion is more than simply adding a ‘moral dimension’ because we have to understand the evolutionary origins and foundations of moral sentiments. There are heavy doses of both Charles Darwin and Adam Smith in my arguments. I also believe that we cannot understand institutions properly unless we appreciate moral motivation.

In an attempt to operationise this approach in policy terms, I link in with work on basic needs, where needs (the desirable) are distinguised from wants (the desired). Perceptions of need are often spurs for motivation, as illustrated by workers in the health service, for example. Problems such as climate change cannot be resolved by focusing on self-interest without an appeal to moral values. I conclude by sketching a general evolutionary approach to policy.

D) Nobel Museum 2007: Press Release

“The Royal Swedish Academy of Sciences has decided to award The
Sveriges Riksbank Prize in Economic Sciences in Memory of Alfred Nobel
2007 jointly tom Leonid Hurwicz, University of Minnesota, MN, USA,
Eric S. Maskin, Institute for Advanced Study, Princeton, NJ, USA and
Roger B. Myerson, University of Chicago, IL, USA "for having laid the
foundations of mechanism design theory."
The design of economic institutions
Adam Smith's classical Metaphor of the invisible hand refers to how the
market, under ideal conditions, ensures an efficient allocation of scarce
resources. But in practice conditions are usually not ideal, for example,
competition is not completely free, consumers are not perfectly informed
plus privately desirable production and consumption may generate social
costs and benefits. Furthermore, many transactions do not take place in open
markets but within firms, in bargaining between individuals or interest
groups and under a host of other institutional arrangements. How well do
such different institutions, or allocation mechanisms, perform? What is the
optimal mechanism to reach a certain goal, such as social welfare or private
profit? Is government regulation called for, and if so, how is it best
designed?
These questions are difficult, particularly since information about individual
preferences and available production technologies is usually dispersed
among many actors who may use their private information to further their
own interests. Mechanism design theory, initiated by Leonid Hurwicz and
further developed by Eric Maskin and Roger Myerson, Has greatly
enhanced our understanding of the properties of optimal allocation
mechanisms in such situations, accounting for individuals' incentives and
private information. The theory allows us to distinguish situations in which
markets work well from those in which they do not. It has helped
Economists identify efficient trading mechanisms, regulation schemes and
voting procedures. Today, mechanism design theory plays a central role in
many areas of economics and parts of political science.”

(**) Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach.  In:  “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126: http://www.ies.ee/iesp/No3/ 

(***) Ott, A. F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of liberalization:

an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. - Social Science
Journal, 33, 2, 149-164.

(****) 
A) Pryor, F. 2005: Market Economic Systems. - Journal of Comparative
economics, 33, 1, 25-46.

B) Phelps, E. 2006. Macroeconomics for a Modern Economy. Prize Lecture.
Nobel Museum.
(*****) 

Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In:  Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35:  http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf   . 



- ei tohi unustada et objektiivset hinnangut rahvusliku 
majanduse edukusele/jätkusuutlikkusele ei saa anda üksikute lühiajaliste 
näitude alusel (GDP kasvutempo, valitsuse võlg vms) vaid olulised on 
eeskätt tööhõive, majandusliku ebavõrdsuse, rahvusvaheline investeerimispositsioon,
koguvälisvõlgnevuse suundumused ning inflatsiooni ning hindade stabiilsuse talitsemise maksusüsteemi 
mehhanismide kavaliteet ja nende harmoniseerumine partnerriikidega jne
 NB! Truth, Errors, and Lies: Politics and Economics in a Volatile Word

Grzegorz Kolodko (2011)

NB! -“Grzegorz Kolodko has written an extraordinarily wide-ranging and thought-provoking book. It is easy to disagree with parts of his argument. But the book makes plain not only the scale of the challenges humanity now confronts but the potential for humane, pragmatic and co-operative solutions. ” –Martin Wolf, chief economics commentator at the Financial Times. 

Advertisements

August 15, 2011 - Posted by | Uncategorized

2 Comments »

  1. Hea Ülo, need Sinu poolt kirjapandud analüütilised seisukohad on karmid (kriitika mõttes),aga samas ka õiglaselt üles tõstetud. Eesti majanduslik edu on kohatine, sest strageeliselt pole maksukorraldus (just – 0-kasumimaksu mõttes) põhjalikult läbiviidud., pigem vastupidi- populistlikult püstitatud ja ka rakendatud rahva heaolu vastaselt.
    Head soovides, Aksel

    Comment by Aksel Kirch | August 22, 2011 | Reply

  2. Hea Aksel – tänan kiituse eest aga seda oleks võind rohkem olla à la et on püütud näidata et makroökonoomika liigub moraaliteaduse suunas (Hodgson) ja et infoajastul majandusarengutõrkeks on oluliselt kujunenud poliitpopulismi eskaleerimine massimeedias (Kolodko)

    Comment by Ülo Ennuste | August 23, 2011 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: