Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Suveprognoosi kvaliteedilünkadest

Peamistest püsivatest makroökonoomilistest kvaliteedilünkadest RMi Suveprognoosis

a)     ei ole öeldud et võrreldes meie tööhõive olemiga 2008 on praegu tööhõive oma poolesaja tuhande võrra (50 000 jätaks liiga täpse mulje) madalam ja ei ole selgitatud et miks ministeerium lähiaastateks ei sihista kriisieelse taseme taastamist sest rahvusliku heaolu ning inimarengu tarvilikuks tingimuseks on “töö kõigile” ja seda kodumaiselt

b)  rahvuslikest finantsvoogudest ja varadest on rahuldaval tasemel prognoositud ainult fiskaalsektorit aga puudulik on nii välisektori (nt rahvusvaheline investeerimisositsioon, kogu välisvõlg jne) kui ka rahvuslike finantsvarade bilansi prognoos (nt hoiused); samuti puudulik on inflatsiooni prognoos ainult ühe indikaatoriga (nt puudub isegi nn rahvuslik inflatsiooni-indeks mis sisaldaks ka elamispinna turuhinna tõusu – muide soomlastel olemas), täielikult puudub hindade stabiilsuse prognoos (muide Maastrihti kriteeriumis on nii inflatsiooni tase kui ka hindade stabiilsus)

c)  ei ole struktuurselt prognoositud meie rahvusliku majanduse tulevasi investeeringuid välisriikidesse (väljapoole kodumaist majandust) ning selle tagajärgi (nt kodumaiste töökohtade nappus ning ebakvaliteetne struktuur) ning milliste mehhanismidega praeguseid ilmselt liigvälisinvesteeringuid edaspidi kammitseda, samuti nagu ei ole käsitletud tööjõu väljavoolu ning selle struktuuri

d)     ei ole adekvaatselt statistiliselt kirjeldatud ega prognoositud Eesti viimaste aastate negatiivset divergentsi EL27 keskmise GDP pc suhtes reaalselt (on küll sellenimeline joonis kuid see on lakeerivalt koostatud mitte reaalmahtude alusel (püsihindades) alusel vaid jooksvas PPS valuutas (millesse läheb nt inflatsioon sisse ja lisaks palju subjektiivsust ning mis eeskätt on mõeldud valuutakursside korrigeerimiseks); adekvaatsem oleks käsitlus hoopiski nt reaase NNI pc näitude alusel (nimelt meil NNI/GDP  määr langeb kiiremini kui keskmiselt EL27el) ja on kerge näha et meie praeguse taolise periferiseerumise/kolgastumise trendi probleem vajab läbipaistvat mitte-populistlikku teadusmeetodite põhist käsitlemist

e)    ei ole prognoositud majanduslikku ebavõrdsust ega vaesusriski ei üldiselt ega rahvusrühmiti (mis meie omapärase etnilise heterogeensuse puhul oluline – ärgem unustagem aprillimäsu)

f)     kodumaise kogutoodangu potentsiaalilõhe prognoosimisel ilmselt ei ole arvestatud majandusmehhanismi kvaliteedi tõstmise faktide (nt üleminek eurole) ega oodatavate võimalustega (nt meie omapärase harmoniseerimata/tasakaalustamata maksusüsteemi optimeerimise (nt kasumimaksuparadiisi elementide kõrvaldamise) võimalustega mis katalüseeriks rahvuslikku tulu tõusu), seega prognoos põhineb “praeguse majanduspoliitika” (nt jääb püsima 0-kasumimaks ja selle kompenseerimine kõrgete sotsiaalmaksudega, turuhindu moonutavate kõrgete tootemasudega, konfiskeerivate inflatsioonimaksudega jne) muutumatuse eeldusel

g)      ei ole prognoositud kodumaise majandustegevuse struktuuri kvaliteedi dünaamikat (nt toodangu innovatiivsuse alusel, nt fiktiivsuse alusel (maksuparadiisiliselt siin pelgalt registreeritud väliskorporatsioonide mingid konsolideeritud kasumid mis küll statistiliselt suurendavad meie kodumaise majandustegevuse mahtu kuid mis ilma kasumimaksu maksmata riigist välja kanditakse ja seega rahvuslikku tulu ei suurenda), jätkusuutlikkuse mõistes olulise toodangu osakaal nii kodumaises majandustegevuses kui ka sisseveos jne); ilma hõiveta arvestusliku rahvusliku tulu osakaalu edaspidine kujunemine (nt elamispinna omaniku arvestuslik rent ise-endale, seega moonutavalt tõstes hõivatute tööviljakust makro-ökonoomika mõistes) jne.

Makro-ökonoomika rakursist on kerge näha et nimetet metoodikaliste ning statistikaliste lünkade tõttu ei saa Suveprognoosi tõsiselt võtta ei deskriptiivselt ega ka preskriptiivselt (normatiivse administratiivse proijtseeringuna) – et taolise reaalmajanduslikult lünkliku ning institutsionaalselt puhtinertsiaalse käsitluse alusel ei ole meil ligikaudugi võimalik ette näha ei võimalike tulevaste retsessioonide ega sotsiaalkonfliktide tõenäosusi.

Advertisements

September 10, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: