Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Ühest äsjasest Aruandest

Makroökonoomiline respekteeritavus ja hambutus: Riigikontrolli viimatisest aruandest (*)

Tööturg lk 15

Respekt: nt lakeerimata on esitatud Eurostati järgi küllaltki kriitiline võrdlus „Pikaajalise töötuse määr oli 2010. aastal Eestis 7,7%, Euroopa Liidu riikidest oli vastav näitaja kõrgem vaid Lätis (8,4%).” Samuti on töötust on püütud kõrvutada elanike arvu prognoosidega mis näitab et püütakse tulevasi regressoreid mitte ära unustada

Hambutu: selles mõttes et rahvusliku majanduse olukorra hindamisel on töötuse määrast olulisemad indikaatorid hoopiski tööhõive ja tööjõu väljaränne (ja selle aktuaalne administratiivne statistika mis meil lonkab). Asjatundmatult on elanike arvu inertsiaalset prognoosi (ceteris paribus, ehk lähematel kümnenditel Riigikontroll ei pea mingeid majandussüsteemi reforme tõenäoseks) nimetatud projektsooniks (sihistus ehk stohhastiline plaan) ning simad on kinni pigistatud etnilise struktuuri suundumuste nägemisest millest ometi meil sõltub nii tööviljakus, kriminaalsus jne jne

Investeeringud lk 16

Respekt: selgelt esitatud küsitavusi

„Näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt Eesti Energial vaja perioodil 2012–2015 investeeringuteks lisaraha 1,15 miljardit eurot, millest ühe miljardiga pole Rahandusministeerium eelarveprognoosides arvestanud. Samas pole Riigikontrolli hinnangul  jätkuvalt selgust, mida Eesti Energia riigieelarves juba arvestatud 150 miljoni euroga ja puuduoleva miljardiga teha plaanib. Eesti energeetika tulevikku ei ole endiselt avalikkusele laiemalt selgitatud ega valitsuses läbi arutatud (vt ka p 135 jj).”

Hambutu: eelolev selles mõttes et tähelepanu ei ole üldse juhitud kõigile teada olevale kahetsusväärsele asjaolule et riigiettevõte EE planeerib suures osas nende investeeringutega luua töökohti välismaal mitmes kohas (umbes pooles mahus ESM garantiiga). Samuti vajaks Riigikontrolli analüüsi meie rahvusliku majanduse kõigi investeeringute panustamine nii kodumaises majanduses kui välismaal sest lõppude lõpuks sõltub see suures osas tulumaksuseadustest, tööturuseadusest, välistoetustest, inflatsioonist ning kaudsete maksude seadustest jne – seega suures osas seadusandja töö kvaliteedist. Muide riiklik EP on nendes küsimustes analüüsivõimeline ja seda võimekust pole aruandes kasutatud nagu ka paljusid muid teadmuslikke üksuseid

Inflatsioon

Respekt:

Hambutus:  täielik sest Aruandes vaadatakse mööda nii Maastrichti kriteeriumi rikkumisest, rääkimata inflatsioonilise maksustamispoliitika kasutamise jätkamisest ning sellest kui rahvuslike finantsvarade konfiskeerimise nähust, vaadatakse mööda seaduspärast et ääremaades ongi hinnatase madalam sest reeglina on eeskätt infrastrukuur paratamatult madalamat klassi kui majandusliidu tuumikus ning kooperatiivsed majandusliidud  selleks ongi et ääremaadele toetust anda

Majandustasemest ja “ostujõust” lk 10
Respekteeritav: “Samas tuleb küsida, kui hea on Eestis elavate inimeste elujärg, kui kvaliteetsed ja kättesaadavad on riigi teenused ning kas on jaksu arenguks. Sest hoolimata tööpuuduse vähenemisest ja palkade kasvust, … palgakasv jääb ikka veel hinnatõusule alla. … ja riik suudaks ka aastal 2020, 2030 ja 2050 pakkuda oma kodanikele järjest paremaid teenuseid, tuleb juba praegu tegeleda valdkondades olevate või terendavate väljakutsetega.
(Urmas Nemvalts, Karikatuur, Postimees regulaarselt lk2 :-))
Riigi rahanduse olukorra analüüsimiseks tuleb vaadata, millele riik
oma raha kulutab, milliseid ja kui palju tulusid riigile laekub, kui kiiresti suurenevad olulised riigi kulutused tulevikus, milliste valdkondlike raskustega silmitsi seistakse ja milliseid välismõjusid peab arvesse võtma.”
Hambutus: “Eesti elaniku ostujõud ca 65% Euroopa Liidu keskmisest” – siin on lugu selline et see 65% on ilmselt saadud imaginaarses PPS valuutas (ehk lokaaldeflaatori abil) ja mitte kuidagi ei peegelda eesti elaniku ostujõudu sest pole kuidagi elniku palgaga ega sissetulekuga seotud ja seega täiesti desorjenteeriv avaldus. Nt Eurostati tõsisemate andmete alusel oli 2005 püsihindades aastal 2010 eesti elaniku kohta kodumaise majanduse kogutulu 8300 eurot ja EL27-s keskmiselt vastavalt 23000 eurot – seega 36% oli meie tase tolle indikaatori järgi – kuid nt rahvusliku netotulu arvestuses pc see protsent on veelgi väiksem.
Kahetsusväärselt Riigikontroll ei ole tasemel märkamaks et makroökonoomiliselt on meie majandusvaguse põhiliseks süsteemseks põhjusajaks ebaefektiivne majandusmehhanism mis vajab viivitamatut reformimist (eeskätt jätkusuutmatu tasakaalutu maksusüsteem mis sisaldab inflatsioonilist maksustamist ja kapitalitulude maksud kandib suures osas töövõtjate kaela jne ja produtseerib majandusliku ebavõrdsuse reaalset tõusu, tööjõu väljarännet, kasumite maksustamata välismaale kantimist jne. Muide võiks ikka aru saada  et kui raha kanditakse välismaale siis ikka kodumaised palgad ei saagi tõusma isegi vaatamata suurtele välistoetustele
Metoodikast

Respekt:  Aruandes nõutakse järjekordselt kategooriliselt meie seadusandluses eelnõude majanduslike efektide imiteerimist täies ulatuses (nt peaks tähendama ka majanduslikule ebavõrdsuse muutudele avaralt otsavaatamist)

Hambutus:  Aruande pealkiri on „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilitamisest … ” kuid on sisuliselt palju kitsam ja piirdub eeskätt ainult fiskaalvaradega (nt ka EP varad on riigi varad, rääkimata riigile kuuluvatest kinnisvaradest eeskätt infrastruktuuris, loodusvaradest jne). Aruandes pigistataks silm kinni vastavate negatiivsete näidete ees mis seoses seaduseelnõude ja seaduste puuduliku modelleerimisega (nt 2008 äpardunud nn avansilise tulumaksuseaduse kehtestamine, rääkimata kehtiva 0-kasumimaksu nii kaheldava kõlbelisuse kui ka rahvusliku vaesustava külje nägemisest (kasumeid kanditakse maksustamata kujul välismaale) ja analüüsimisest.

Muide keegi olla selle Aruande põhjal eetris vingust kildu visand et oleme jõudnud Kesk-Aafrika tasemele – tõepoolest – kui taoline Aruanne on ka makroökonoomilises osas pikitud posterite/tabloidide karikatuuridega – aga mitte nt kastikestega kus nt matemaatilised makro-mudelid või vähemasti nt viimatiste majandusnobelistide piiblitest printsiibid või siis vähemasti EP statistikast tabelitega nt Eesti rahvusvahelisest investeerimispositsioonist, maksebilansist jne – niimoodi võib tõesti hakata hoomama et kus vingu seal suitsu ja tuld nagu Kesk-Aafrikas – eriti tundub nagu oleks Riigikontrolli poolt elanike arvu prognoos aastakümneteks tehtud augurite taoliselt (nt segi ajades prognoosid ja projitseerimised ning “unustades” etnilise struktuuri projektsioonide olulisuse täiesti.


(*)http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/language/et-EE/Default.aspx

Advertisements

October 16, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: