Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Post hoc, …

Post hoc, ergo propter hoc

Tõepoolest, oleme kriisist väljumas mitmes mõttes tugevamatena – eeskätt meie asjamehed tõest möödavaatamises/väänamises ning sellest avalikkuse tähelepanu kõrvalejuhtimisel. Makroökonoomiliselt nagu nad aegade jooksul ütlevad: tühi (kriis) toob tüli majja – sõja (tüli) esimene ohver on tõde –  rahvusliku avaliku majandusteadvuse moonutatus (väärteave) on aga rahvusliku majanduse jätkusuutmatusse suunamise oluline regressor (vt: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf lk 9-39).

Tõepoolest et meil on mõtet rääkida rahvusliku e.k avaliku (mis eeskätt domineerib massimeedias ning avalikus administratiiv-poliitilises struktuuris) majandusteadmusruumi struktuurist ning kvaliteedist sest see oluliselt erineb meie arenenumate majanduslike partnerriikide omast.

Nt eriti agressiivse narkotsipumpamisega meie majandusmõttesse paistab momendil silma pangaökonomist Pajula stiilis „riiklikud finantssüsteemid on püramiidskeemid, riiklikud pensionisüsteemid kaovad” jne ja seda paanikat tekitavat mula (vabandust: bulvarilik mittekompleksne hägus (ingl fuzzy) sektantlik loogika)  kõigis e.k avalikes infokanalites (mula ka sellepärast et nt ei FTs ega nt The Economist’ist me midagi taolist ei leia kuigi on tegemist euroskeptilise kaldega ajalehtedega). Vähegi makroökonoomikat nuusutanud lugejal on kerge näha et Pajula momendil ilmselt eeskätt püüab avalikkuse tähelepanu kõrvale juhtida seigast et hargmaised pangad on ilmselt täiesti kõlvatult maksustamata kujul Eestist välja kantinud miljardeid ja miljardeid, ja kui nüüd kriisijärgsetes fiskaalraskustes pensione ära ei kaotata siis paratamatult kerkib valitsuses üles küsimus kasumimaksude taastamisest – mis hargmaistele pankade hõlpkasumeid kärbiks (muide kuuldavasti Kreeka olevat asunud mõningate hargmaiste pankade käest tagasi nõudma kasumeid mis Kreekast on maksustamata kujul välja sahkerdatud) – ja sellelt ratsionaalsest meetmest püüab ilmselt Pajula kogu oma geniaalitsemisega tähelepanu kõrvale juhtida oma leivaisade meeleheaks – sest temal ei ole vaja vastutustundetuse pärast meie kodumaise majandusteadmusruumi risustamise eest mingit muret tunda (ega ta Põhjalas ole).

Veelgi hullem lugu et nt Riigikontroll on äsja tõstnud äripanga (mitte keskpanga) mag Pajula meie rahvusliku majandusteadmuse üheks põhisambaks (koos karikaturist Nemvalts’iga) sest nt Pajula’ väitel olla meil taasiseseisvusest peale palgad tõusnud 100 korda (sic! – 10 000% ja huvitav kas koos ümbrikupalkadega? ja mis veelgi veidram et kui palgad nii vägevalt tõusevad et mis loogika alusel siis riikliku pensionisüsteemi  “püramiid” kokku kukkuda?).

Samuti kerge näha et Riigikontrollil on sellistele korüfeedele tuginedes ka endal kergem udu ajada ja rahvuslikult kõige olulisematest küsimustest kõrvale hiilida – nt ausa näoga Riigikogus kuulutada et ega Riigikontroll ei tea sellest midagi mida nt riigettevõte EE kavatseb selle miljardi+ maksumaksja rahaga peale hakata mis ministeerium EE’le kingib – ei ole üldse kuulnud et see raha kanditakse oluliselt riskiinvesteeringutena väljamaadesse uute kõrgtehnoloogiliste töökohtade loomiseks aga mitte kodumaise kriisi rängalt räsitud tööhõive taseme taastamiseks (praeguseks kriisieelsega võrreldes ligemale 50-100 tuhat madalam, sõltuvalt mõõtmisviisist) – suunab  möödavaatama küsimusest et milline kompetents õieti Riigikontrollis on nt elanike arvu pika-ajalise prognoosi (ise nad nimetavad ekslikult “projektsiooni”) koostamiseks.

Muide, sellest kuidas empiiriliselt ja komplekselt (vektoriaalselt) määrata olulisemaid regressoreid meid tabanud hüperkriisi (üldmajandsuslikult oli langus ilmselt üle 20%) põhjustajatena (nt disfunktsionaalne maksussüsteem, inflatsiooniline maksustamispoliitika, hargmaiste pankade turuhaaramine jne) ning omakorda hinnata kriisi mõjusid meie praegusele kahetsusväärsele majandusseisundile (tööjõu ja kapitali väljavool, kolgastumine euroalal, praegu Maastrichti inflatsioonikriteeriumi räige rikkumine, vaesusriski  suurenemine, majandusliku reaalse ebavõrdsuse tõus eriti seoses reaalpensionite vähemalt 10% aastase langusega nii mullu kui tänavu – ja mis kõige olulisem – meie avaliku majandusteadmusruumi lagastamiseni välja) – nende post hoc empiiriliste seoste  kalibreerimiseks on äsjased majandusnobelistid loonud häid meetodeid (muide sellega tegeles rahvusvahelise eduga meil üheksakümnendatel PhD Teet Rajasalu) – kuid juba on meie finantsringkondadest tegelaste poolt tõrjuvalt ilmutatud et ega nemad kah midagi ei tea ning parem kobame oma teadmuspimeduses poliit-doktriinide alusel ise edasi (muidugi on ka komplementaarseid makroökonoomilisi koolkondi nimetet seoste modelleerimiseks ning koordineerimismehhanismide ratsionaalseks disainimiseks/reformimiseks nagu mehhanismide teooria ja evolutsiooniline poliit-ökonoomia jne).

Advertisements

October 20, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: