Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Visand makroteadmusruumist

Visand 12.XI 11 

Piiratud rahvusliku makroökonoomilise teadmusruumi ratsionaalsus loob väärarusaamu ning kärbib makroarengut

Empiiriliseks taustaks niipaljukest et ei EL27 ega EL17 keskmiselt ei toibu praegu majanduskriisist niivõrd aneemiliselt kui Eesti. Tõepoolest, makroökonoomiliselt kõige olulisemate indikaatorite (mitte populist-poliitiliste) järgi ja Eurostati ning The Economist alusel kergesti tõdeme:

mullu ELis keskmiselt oli tööhõive langus praktiliselt nullilähedane aga Eestis langes ikka veel kriisiliselt ligemale 5%; mullu ELis keskmiselt oli kodumaise kogutoodangu juurdekasv elaniku kohta reaalselt (2005 hindades) 300 eurot ning Eestis 100 eurot (vt tabelist “eurot elanikule”: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do;jsessionid=9ea7d07d30e963682e3a4d804fa1a96eacbb39765c7d.e34OaN8PchaTby0Lc3aNchuMbh4Qe0?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=en); tänavuseks hinnatakse EL17 inflatsiooniks 2,6% (kergelt ületab optimaalset kuid on praegu kiduväärselt langevas trendis) kuid Eesti 5% räigelt rikub kõiki ratsionaalseid kriteeriume olles praegu kahetsusväärselt ka tõusvas trendis (seega kahjustades nii rahvusliku majanduse konkurentsivõimet ning finantsusaldusväärsust kui ka reaalselt konfiskeerides rahvuslikke finantsvarasid ja reaalselt suurendades majanduslikku ebavõrdsust); praeguseks on EL17 töötus 10% ning Eesti 13,5%; jne. Tõsi, tänavuseks konsensuslikult prognoositav meie GDP juurdekasvu tempo on euroopa liidu tipus ilmselt koos Leeduga ja Hiina näiduga samas klassis kuid see tuleneb eeskätt meie suhtmadalast reaaltasemest 2010 (seega jagatisete veidrusest ehk sellest et iga liikmesriigi kasvutempot mõõdetakse ise mõõdupulgaga – seega makroökonoomiliselt teadmustühiselt). Reaaltulude juurdekasvult elaniku kohta tänavu ilmselt ületame küll nii EL27 kui ka EL17 keksmisi näite kuid tõenäoliselt jääme maha Põhjalast.

Vaatasime siinkohal lihtsustamise mõttes ratsionaalselt kõrvale mõningatest veelgi väga olulistest makronäitajatest nagu tööjõu väljaränne (kuna meil usaldusväärne statistika puudub) või investeeringute väljavoolust (EP statistikas (hägune) puudub võimalus identifitseerida tõelisi ning fiktiivseid investeeringute vooge sest tulumaksu „optimeerimiseks” ilmselt kasutakse investeeringu nimetust sageli pettusteks) jne, mis veelgi kahetsusväärsem on see et jätsime käsitlemata majandusliku ebavõrdsuse viimatised arengud sest reeglina on see statistika täiesti formaalne (nt Eesti puhul vaesusriskis vanurite osakaal olevat 2009-10 langenud üle kahe korra ja allapoole Põhjala taset (sic!) mis muide selle näitaja omapärase metoodika järgi on formaalselt korrektne) ning alates 2008 näitudest muutub selle valdkonna statistiga üldiselt ähmaseks ning lünklikuks. Mis kõige olulisem on see et peame mööda vaatama ka rahvusliku majanduse potentsiaali ning selle lõhe dünaamikast sest Eestis ainuke teadaolev mudel selle analüüsimiks näib olevat väga madala kvaliteediga (tõepoolest, EP mudelis ei näi piisavalt olevat peegeldatud ei finants-vooge ega -varasid ega ka majandusmehhanisme – selge et taolise mudeliga ei olnud võimalik ka kriisi ette näha).

Teoreetiliseks taustaks lõik tänavustest majandusnobelistidest:

„Later work Sargent and Sims are actively pursuing new research aimed

at further understanding expectations formation and its role in the economy.

Sargent.s focus here is on exploring a class of mechanisms for expectations

formation based on robust control, which captures the idea that the decision-

maker has an imperfect understanding of how the economy works. Similarly,

Sims’s most recent work explores a parallel, new theory for expectations for-

mation based on rational inattention, which captures agents limited capacity

to process information.” (lk 4 http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economics/laureates/2011/ecoadv11.pdf)

Esitatud taustade kontekstis on meil nüüd oluline eristada meie rahvusliku avaliku sotsiaalmajandusliku teadmusruumi peamised piiratuste aspektid võrreldes euroliidu üldise taustaga ning vähemalt loogilis-kvalitatiivselt hinnata nende pärssivat mõju nii majandustegevuse tsentraalse planeerimise/koordineerimise mehhanismide elementidele (nt fiskaalselt) ning ka majandusmehhanismide/institutsioonide täiustamisele kui ka jooksva majanduspoliitika disainimisele (vt nt Lisa – ühe Bayes’liku implementeerimise lähenemise kohta mille raamesse mahub ka tsentraalne koordineerimine nii mehhanismide kui ka tegevuste/interventsioonide kaudu ).

Aspekt A – Rahvusliku teadmusruumi üldine makroteoreetiline teadmuslagedus ning piiratus:

Piiratuse aspekt tuleneb meil eeskätt valitsevatest administratiivsetest poliit-ideoloogilistest dogmadest mis eeskätt administratiivsfääris oluliselt välistavad mistahes asjakohased makroteoreetilised käsitlused (nt rahvusliku sotsiaal-majanduse arengu optimeerimine keskse riikliku koordineerimise abil jne) ja asendavad need ebaadekvaatsete mikro-teoreetilise puhtturumajanduslike teooriatega ning meetmetega (ei mingeid olulisi riiklikke interventsioone, turg teab kõige paremini, õhuke valitsus, madalad maksud, möödavaatamine sotsiaalprobleemidest ning hõivest, tööjõu väljarändest ning kapitali väljavoolust jne, akadeemilised käsitlused olla praktiliselt kasutud – mis veelgi hullem et kõik väited esitatakse oma tarkusena lisamata nende autoreid ja allikaid mida saaks kontrollida (nagu mõiste „autoritaarne kapitalism” määrangut  e.g.), üldse ei tehta vahet autorite kõlbelisuse vahel jne).

Makroökonoomika loogika järgi on kerge näha et meie kriisi sügavus ja laius oli oluliselt tingitud sellest et 2007 eurole üleminek ebaõnnestus (nt vähemalt valuutavahetuskulud oleks vähenenud 1/2-1 miljardit aastas) – see ebaõnnestumine aga oli oluliselt ilmselt tingitud valitsuse/keskpanga makroökonoomilisest teadmusvaegusest (nt loodeti et Eesti huvides Maastichti inflatsioonikriteeriumi kohandatakse, et hinnastabiilsuse nõuet ei rakendata, ei saadud aru kuivõrd oluline makroökonoomiliselt on valuuta usaldusväärsus jne).

Kahetsusväärselt tuleb märkida et samal ajal oli ja praegu on euroliidu tuumikriikides (Poola sh) arvukalt tõsiteaduslikke sõltumatuid makroökonoomika alaseid tipptasemega instituute, töökodasid, teadusühinguid, rääkimata ülikoolide teaduskeskustest – nii mõnestki nendest  oleks võinud saada väärtuslikku konsultatsiooni (meil nt TTÜ majandusuuringute teaduskeskuses kooseisus on praeguseks ainult üks teaduskraadiga teadur (majanduskandidaat) kes pole aastakümneid iseseisvalt midagi kirjutanud, mitmetele TÜ majandusprofessoritele võib vist aga omistada kõrge töötuse, hõive kahanemise ning tööjõu massilise väljarände kaasarhitekti tiitli sest osalesid sageli äpardlike eelarvekärbete ning ebakompetentse sisemise  devalveerimise teoreetilisel õigustamisel, rääkimata asjatundmatust kriitikast euroliiduga liitumise küsimustes, rääkimata makoprobleemide lahendamisel mitteadekvaatsete mikro-meso meetodite kasutamisest nagu suhkru hinna tõus või hiina toodete tollimaksud), sadu rahvusvahelisi teadusajakirju ja kirjastusi jne – meil praktiliselt null seis sest isegi ülikoolides ei ole ekstra doktorantuure ega kursuseid ei maksustamise ega rahvusliku majanduse fiskaal-alal, ei pensionisüsttemide alal ei tervishoiu ega hariduse ökonoomika alal – teadusökonoomikast rääkimata jne.

Muide naljaga pooleks nt reeglina isegi meie tipp finantstegelased ei suuda praegu jooksvast suurepärasest finants-katastroofi filmist „Riskipiir” ingl “Margin Call” täielikult aru saada kuna neil näib puudvat nt teave tänavuste majandusnobelistide tulemustest – eriti filmis mainitavast VAR mudelist (vektor autoregressiooni mudelist piiratud ratsionaalsusega ootuste arvestamisega ja selle asemel nad arvavad et tegemist on keskhariduse tasemega VaR mudeliga mida miljonid börsikulid ekraanide taga sekundist-sekundisse nürilt hauduvad).

Sagedased on juhud kus makroprobleemide lahendamisel kasutatakse domineerivalt mikroteoreetilisi käsitlusi: nt 2009-10 RM tellimusel suure uurimismeeskonnaga analüüsiti 0-kasumimaksu efektiivsust ning seda valdavalt ebaadekvaatselt ettevõtteökonoomika aspektist ning isegi kaheldava usaldusväärsusega suunitletud küsitluste alusel – ikkagi võimkondade poolt serveeritakse seda kui sõltumatut tõsiteaduslikku uuringut.

Aspekt B – Rahvusliku teadmusruumi poolt spetsiifiline möödavaatamine majandusmehhanismide optimeerimisest ja adapteerimisest

Tuleneb eeskätt valitsevast administratiivsest ideoloogiast et poliitilise stabiilsuse huvides igasugused nt praeguse (makroteoreetiliselt täiesti tasakaalutu) maksusüsteemi (mõnede erakondade kõlvatutes huvides mugav) reformimine isegi kohandumiseks euroala partneritega ei tule kõne allagi, samuti nagu inflatsioonilise maksustamisega, samuti nagu majandusliku ebavõrdsuse reguleerimise mehhanismidega, nagu haldusreformigagi. Seega ei mõisteta meil üldiselt arusaamisega lugeda arenenud riikide prognostilisi tekste sest ei saada aru kas jutt käib senise majanduspoliitika jätkumisel (Komisjon paneb vastava märkuse juurde) või hoopiski sihistamisest/projektsioonidest (koos mehhanismide reformidega). Täiseti mõttetu on nt meie vastavatele võimkondadele esitada memosid residentidest pankade ja eriti  nende investeerimisfondide põhikirjade tsiviliseerimiseks, börsi opereerimiskvaliteedi tõstmiseks, keskpanga disfunktsionaalsuse vähendamiseks jne.

Võiks väita et kui valitsusel on teatav määral olemas sotsiaal-majandus poliitiline plaan tegevuste osas vähemalt eelarvetena – siis mehhanismide arendamise ja reformide mingitki olulist sihistamist ei näi olevat ega praeguste doktriinide jätkumisel ei saagi nähtavas tulevikus tulema – ometi on lausa avalik saladus et nt 0-kasumimaksu mehhanism on moraalselt riives nii partnerriikidega kui ka otseses vastuolus  kodumiselt nii õiglusega ning  rääkimata vastuoksusest tipptasemel makroökonoomikaga, et rahvusliku avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusruumi kvaliteedi kujundamise mehhanism on karjuvalt disfunktsionaalne (vt linki kirjutise lõpus).

Või teine näide: meie riigieelarve seadused (suured arvude tabelid) sisaldavad makroökonoomilisest rakursist lõviosas mõttetuid numbreid (nt isegi kümne tüvenumbriga prognoose kusjuures nendes arvudes sisuliselt mittemõttetud võiksid olla ainult 3-4 esimest tüvenumbrit) – ilmselt on häda selles et eelarve metoodikas on eeskätt tuginetud ettevõtte (mikro) raamatupidamise reeglitele aga mitte hierarhiliste struktuuride koordineerimise teooriatele.

Väärib lisada et nt PAXIS mahukas uurinuaruanne  9.XI 11 sotsiaalkaitsesüsteemi mehhanismide variantide kohta väldib täielikult rahvusliku tervikliku majandusmehhanismi reformimise võimaluste käsitlemist nagu nt kapitalitulede maksustamise euroopaliku tsiviliseerimise ja selle arvelt sotsiaalsfääri täiendava rahastamise – ilmselt RM selle aspekti käsitlemist ei tellinud.

Aspekt C – Informatsiooni töötlemise protsessides matemaatiliste mudelite/loogika vaegkasutamine

Tõepoolest, sageli on märgata veidra loogikaga formaliseeritava hägusloogika (fuzzy, Zadeh) elementide kasutamist (et mitte öelda dialektilise loogika või populistlike lingvistiliselt oksüümoronide kasutamist ) mis teatavasti formaliseeritult aktsepteerib klassikalise loogika seisukohalt vastuokseid väiteid („kriis on hea” (selles loogikas siis halb/hea ehk mikro/makro korraga ühes klimbis ehk teatava subjektiivse osalusega- nagu  just parajasti vaja; sama väidetega “valitsus ei saa midagi teha”, “kespanga käed ei ulata” (seda viimast eeskätt nt inflatsiooni puhul vaatamata sellele et nt käibemaksu tõstmine otseselt/puhtalt tõstab hindu, et keskpank saaks hargmaiste pankade poolt nende maksustamata kasumite riigist pettuslikku väljakantimist paari suletõmbega lõpetada), “tööjõu ja kasumite väljavool kodumaisest majandusest 0n hea”, „meie tuleme kriisist kõige edukamalt välja” jne) – selge et mõnele kildkonnale võib kriis hea olla jne niikauake kuini saab (makroökonoomika vastaselt) hädasolijate arvelt kasu lõigata.

Eriti ka ametliku statistika aegluses võib  märgata et moodsa infotehnoloogia meetodite ja mudelite rakendamine on takerdunud (nt Soomes rahvaloendusi asendavad automatiseeritud IT süsteemid, nt USA, Hiina, Inglise 2011 kolmanda kv GDP näidud on juba nädalaid teada, et nt Soomes avaldatakse neid näite jooksvalt kuude lõikes jne – aga meil ei midagi taolist, eriti kahetsusväärne on see et isegi elanike arvu statistikat ei suudeta adekvaatselt esitada, et inflatsiooni arvestatakse ainult ühest kitsast aspektist erinevalt nt soomlastest jne). Muideks statistka topib esiplaanile nt majandusliku ühe ebavõrdsuse indeksi tulude alusel mis Eestis on viimatel aastatel paika jäänud 5,0 peale – samal ajal peidab kuhugi prügiarvude vahele sama näitaja kulutuste alusel (nt tabeli LE 208 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp kusjuures link ei tööta) mis on meil viimastel aastatel tõusnud kuue pealt ligemale 6,6 peale (häda on ka siin eeskätt et V kvintiili liikme transpordikulutused on anomaalselt 62 korda kõrgemad I kv omast sest on ilmselt kasutatud hägusloogikat ning autode mahamüümist sellesse kirjesse tuludena sisse arvutatud; ning tulude alusel ebavõrdsuse tabelites meil see häda on eriti meie 0-kasumimaksu puhul ettevõtjad saavad peita oma sisulisi tulusid jaotamata kasumitesse maksustamata kujul ning mõnel juhul ilmselt investeeringute varjunime all riigist välja kantida), ning Gini antakse meie statistika hoopiski väljaminekute versioonis.

Väga puudulik on kodumaise kogutoodangu makrokvaliteedi statistika (nt arvestusliku ja fiktiivse (nt maksuparadiisiliste töötajateta firmade kasumid millest sentigi ei jää rahvuslikuks tuluks) ning kapitalikaupade toodangute osakaalud, samuti nagu kodumaiste varade statistika k.a loodusvarad ning eristatuna rahvuslikud varad, ei ole leida rahvuslikke netotulusid (ingl NNI) ega taasumatute loodusvarade osakaalu kogu  kodumaises toodangus.

Aspekt D – Ametlike majandusnäitajate selektiivsus, ähmasus, lünklikkus ning avalikkusele esitavate sõnumite ning makronäitude sagedane moonutatus  – eriti massimeedia poolt

Tänapäeva majandusteooria jaoks on see juba habemega aabitsatõde et tegelikkuse suhtes moonutatud teabe alusel disainitud majanduspoliitilised otsustused on rahvusliku majanduse arengu seisukohalt sub-optimaalsed nt: äsja jooksis ajalehtedest läbi pealkiri „Krugman: Euroopa Liit variseb kokku” – ometi Nobelisti seekordne sõnum oli hoopiski et Draghi peab kiiresti ECB strateegilist positsiooni muutma, ja Krugman’i artikli pealkiri originaalis NYTs oli „Eurodämmerung” – elementaarne et taoliste pettemoonutustega (küll mõne kildkonna kõlvatutes huvides) vastutustundetult vähendatakse makromajanduslike poliitikate efektiivsust.

Veelgi õudsem: PM hiljuti üllitas ühe veteranpoliitiku refereeringu ühe Nobelisti e.k ilmunud populaarsest makromonograafiast – õigemini serveeris meie rahvale seda tippteavet sellises soustis nagu paksema supi keetmine katla ühes servas või isegi sõrmkübaras – taevane arm – peale sellist labastamist ei jää nimetet teadmuspõhisest teavikust (produtseeritud suurte matemaatilise mudelite alusel suure tõeväärtusega) – ei jää mitte ivakestki töö tuumast järele e.k sootsiumile – kogu tippteave koos sogasoustiga rahvuslikult solki visatud.

Viimatised kahetsuväärsed moonutuskaskaadid massimeedias käivad rahvusvaheliste finants- ja fiskaal-probleemide sagedase väänamisega rahvustevahelisteks probleemideks (vist suures osas hargmaiste pankade mustadele südametunnistustele suisukatteks) nagu umbes – “ülbe itaallane pandi nüüd sakslaste täpsusega valetavaid kreeklasi  ja teisi PIGSe brüsseli vassingutele rajatud eurodega manööverdama …”. Või nt taolised laimud mis meil ilmselt levinud meie populist-poliitikutest ning keskpanga tegelastest tähelpanu kõrvalejuhtimiseks ning muuseks asendusteemadeks et “poolakad valetavad et neil kriisi ei olnud”.

Moraal

Seoses ESM ja selle raames „Euroopa Semester” all-mehhanismi jõustumisega loodetavasti veel aasta lõpuks on lootust et Brüssel hakkab rangelt rahaliselt trahvima neid liikmesriike kes esitavad partneritele moonutatud statistikat või muidu eksitavaid sõnumeid („Möödaniku vigadest õppust võttes tuleb veel kord rõhutada, et igale valitsusele, kes püüab vale statistikat esitades partneritele puru silma ajada, määratakse suur rahatrahv.” – Volinik Olli Rehn, EPL 21.X 11).

Loodetavasti seega vähemasti vähenevad meil taolised kahetsusväärsed seigad kus meie minister nt teatab Komisjonile et oleme „moosisööja rahvas” (kuigi trahv tuli ka siis üle poole miljardi) vms.

Kuid nimetet meede muudab vähe olukorda meie institutsioonide ja persoonide poolt meie rahvusliku avaliku teavitamisega manipuleerimisega/eksitamisega – järelikult tulevad kiiresti meil paralleelselt jõustada taolised siseriiklikud trahvimise/stimuleerimise mehhanismid/institutsioonid ja seda nii materiaalsete kui ka moraalsete (lk  9 – 39:  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf) mõjuritega ning seda nii avalikus kui ka erasfääris ning massimeedias eriti (mis meil reeglina ainult vastutustundetult risustab meie rahvamajanduslikku teadmusruumi ratsionaalsuslageda hämaga – seda eriti nt bluffivate pealkirjadega ning madala professionaalse eetikaga autorite soosimisega, muide, arenenud riikide kvaliteet massimeedias siiski vastava kvalifikatsioonita autoritele taolisel määral ei lasta laiata, kusjuures usaldusväärse makroökonoomilise kirjutise tarvilikuks tingimuseks on viited usaldusväärsetele uurimustele (mitte kõhutundele) nt: Martin Wolf  „Thinking through the unthinkable” – FT.com www.ft.com 9.XI 11 viitab Nouriel Roubini’  uurimusele” Four Options to Address the Eurozone’s stock and flow imbalances”, unpublished, www.roubini.com/analysis/165338) ja seda nii strateegilise manipuleeriva hämamise puhul kui ka avalikkust vastutustundetult puhtekslikult oluliselt eksitavatel seikade puhul.

Lisa (lõike tipp-majandusteoreetilise JoME ühest viimatisest asjakohasest mehhanismide artiklist)

Journal of Mathematical Economics 46 (2010) 400–404
Perfect Bayesian implementation when the planner is a player
Liu Changchen, Luo Yunfeng
A b s t r a c t
The paper contributes to the perfect Bayesian implementation problem when the planner selects an outcome after agents send a signal profile. In our problem, the planner always selects the outcomes that maximize her expected utility, given her posterior belief about the state. The paper explicitly models the problem and shows a full characterization of SCF
set that can be perfect Bayesian implemented in FGP equilibrium.
© 2010 Elsevier B.V. All rights reserved.
……………………………………………………………………………………………
1. Introduction
The planner has to make a best choice, which is related to a social state, for her in a number of outcomes. We call this relation as social choice function (henceforth SCF). But as the goals of the planner and the agents do not coincide with each other in some state and the planner does not know the state, some of the agents may not tell her the truth. If the planner wants to get the right outcome, she has to design a mechanism and ask agents to play the mechanism to achieve her goal.
In implementation, the mechanism type and information structure will greatly affect the implementability of an SCF.
Generally speaking, an SCF implemented by a static mechanism can also be implemented by a dynamic mechanism.
Besides mechanism type and information structure, whether the planner is a player of the game will also affect the implementability of an SCF. Baliga et al. (1997) considered the implementation problem in which the planner selects an outcome after agents have sent messages about the social state. They showed that if a social choice correspondence (henceforth SCC) is implementable in FGP equilibrium if and only if it is reliably monotonic. They characterized the condition that an SCC can
be implemented in FGP equilibrium in complete information environments. Baliga and Sjostrom (1999) also considered the
mechanism when the planner acts simultaneously with agents, and their result showed that in this case the sufficient and necessary that an SCC can be interactively implemented is weaker than that in environments when the planner only designs the mechanism.
Based on the work of Baliga et al. (1997), the paper considers the incomplete information case, in which the planner selects
an outcome after she has observed the message profile sent by agents. In this case the planner should select an outcome which is her favorite in all information nodes. Thus, selecting some bad outcomes in some situations becomes incredible threats, which usually plays an important role in eliminating undesirable outcomes in implementation. We interpret the CF set as a set of rule which selects the planner’s favorite outcomes in all states. This paper shows a full characterization of the problem.
………………………………………………………………………………………….
P.S. – autor on täiesti teadlik et empiiriliste kompleksete agregeeritud makromajanduslike probleemide adekvaatne Bayes’lik käsitlemine nõuab heterodokse teooria kõrval ka komplekset meeskonnatööd – just viimase puudumisel peab see kirjutis jäämagi telegrammistiilis lünklikuks visandiks.
Advertisements

November 4, 2011 - Posted by | Uncategorized

1 Comment »

  1. Kas järjekordne makro-monetaarne scarecrow essee hargmaiste pangapoliitikate kaitseks: „Euroopa ärkab oma unenäost” (PM 18.XI 11 lk 12 üleni)

    Nagu nad ütlevad et iga igatsetud poliitika tugineb selle jaoks sobivatele selektiivsete evidentsidele – ja kui valitud evidentsid on eriti häma-ähmased ja traageldatud hägusloogiliselt siis ikka ei peaks hernehirmutise metafoor kohatu olema.
    Antud kaasuses on tõesti kasutatud eriti närutatud tarkuseloore ning hägusaid mõttekäike traagelniitideks nagu:
    a) „Kui ajavahemikus 1890-1993 kasvas Lääne-Euroopas SKT ühe elaniku kohta keskmiselt 1,9 protsenti aastas …” – taevane arm – milline usaldusväärne täpsus et mitte kaks % vaid 0,1% ehk tuhandik vähem – geniaalne täpsus arvestades et perioodi sees olid maailmasõjad ja et GDPd hakati ametlikult arvestama/mõõtma alles kuskil nende sõdade vahepealses
    b) Essee üheks tarkuse sambaks näib olevat teooria umbes nagu „vaesema riigi rikkad ei võida midagi kaubavahetuses rikkama riigiga” – kahjuks on essee autor teooria geniaalse autori nime unustanud ja hirmunud lugeja ei saa midagi järgi kontrollida
    c) Ainuke nimetet identifitseeritav majandusautor on Gideon Rachman – essees tituleeritakse kui „FT veerukirjutaja” kuid unustatakse lisamast et FTs on kah veel palju usaldusväärsemaid tõe allikaid
    d) Tõsi et on süsteemidünaamikat puudutav lõik „Eespool mainitud Mark Steyn … ” – kuid teda on Pajula nimetanud poliitikavaatlejaks kuigi viitab tema süsteemiteoreetilist kalambuuri „Sellist asja nagu stabiilsus ei ole olemas. Kui minu kodukohas Conneticuti jõgi talvel jäätub, ei jää vesi seal seisma. … ” – Pajula järgi see vesi praegu „selgelt voolab eurotsooni vastu” ja tähendab teadagi mida.

    Comment by Ülo Ennuste | November 18, 2011 | Reply


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: