Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Päring PAXIS’sele

Kas makroökonoomilisest spektrist on ikka mõttekas/eetiline prognoosida poole sajandi peale ette pensionisüsteemi varianti stiilis et „laekub sinna raha nagu laekub aga sellest rahast saavad kõik võrdse summa”? 

Lp PRAXIS  Teie Aruanne (*) 9.XI 11 lk 19 annab publikule õiguse autorite poole päringutega pöörduda, niisiis:

a)     kuidas selle asjaga ikka on et pealkirjas on „… sotsiaalkaitsesüsteemi … rahastamise võimalused” kuid tegelikult näib sisust et eeskätt on käsitlus selle süsteemi mehhanismide võimalikest variantidest ja seda praeguse majanduspoliitika (sh sotsiaalsüsteemi rahastamise poliitika, isegi eripensionite poliitika ei näi muutuvat) muutumatul jätkumisel veel pool sajandit nt ka kõlvatu 0-kasumimaksu jätkumisel jne? Kas on mingit evidentsi et taolised mehhanismid üldse üle nt tosina aastakese reformimata ajale vastu peavad?

b)    makroökonoomiliselt (mittepoliitiliselt) on prognoosidel  informatiivne/teadmuslik väärtus ainult koos usalduspiiridega aga viimaseid Teie  uurimuses pole – kuid niigi on selge et uurimuses mitmete oluliste parameetrite (nominaalpalk, nominaal GDP, inflatsioon ja isegi hõive jne) prognoosid ka juba üle veerand sajandi on teadmuslikult (mittepoliitiliselt) täiesti mõttetud sest edasi näitude usalduspiirid muutuvad nii laiaks et kõik mehhanismide variandid osutuvad samaväärseteks ehk prognoosimine muutub nii pika horisondiga informatiivselt tühiseks ehk mõttetuks? Vaadake nt järgi mis juhtub hindade tasemega poole sajandi jooksul kui inflatsiooni prognoosi muuta kasvõi poole protsendipunkti võrra (muide meie inflatsiooni suures osas määrab selle keskmine tase ELis)?

c)     ja kas makroökonoomiliselt ei ole ikka nii et nt uurimuse üks võtmeindikaator nagu hõive kriisijärgne taastumine ei sõltu mitte tööjõu maksude (sh sotsiaalmaksude) määra võimalikust langetamisest (ratsionaalne meede nt erakorraliselt) ja see on võimalik sest seda saaks eelarvetulude mõttes kompenseerida kasumi tulumaksustamise taastamisega – kas ei ole natuke naljakas makroökonoomilise loogika (mitte poliitloogika) seisukohalt et siin on PAXIS olulisest reformiprobleemist mööda hiilinud ja uurimuse mahukust asenduseks kosutanud paljude mõttetute detailküsimustega nagu nt palkade ning THI prognoosimine aastaks 2060?

a)     ja mis makroökonoomiliselt (mitte mikro- või meso-ökonoomiliselt) kõige olulisem on see et sotsiaal-majandusliku süsteemi jätkusuutlikkus (seega võime ka sotsiaalkaitse süsteemi panustada) oluliselt korreleerub nii majandusmehhanismi kvaliteediga kui ka ümberjaotuse õiglusega (nt majandusliku ebavõrdsusega – sellest järeldub: d1) kui ikka majandusmehhanism komplekselt on jätkusuutmatu siis on selle raames ka mistahes sotsiaalkaitse süsteemi variant – ja euroliidu kontekstis on kerge näha Eesti praeguse majandusmehhanismi anomaalsust (nt eeskätt kapitalitulude maksustamisest laekuva summa osakaal on oluliselt väiksem kui ELis keskmiselt, tööjõumaksud aga vastupidi jne ning samuti anomaalselt madalad sotsiaalkaitse kulutuste osakaalud rahvuslikust tulust jne) ning makroökonoomiliselt on kerge näha selle süsteemi disfunktsionaalsust (eeskätt nt hõivevaegust, tööjõu liigset väljarännet, kasumite suures mahus maksustamata kujul kodumaisest majandusest väljakantimist, kodumaiselt kasutatava netorahvatulu osakaalu langust kogu kodumaises kogutoodangus) – seega ilmselt mehhanismi jätkusuutmatust; d2) makroökonoomiliselt on kerge näha et ELi liikmesriigi sotsiaalmajandusliku süsteemi jätkusuutlikkus korreleerub negatiivselt majandusliku ebavõrdsuse ja ebaõigluse ilmingutega  selle majandusliidu kontekstis (nt PIGS riikides suhteliselt kõrge majanduslik ebavõrdsus ja EL Põhjalas suhteliselt madal, eetiliselt ebaõiglane meil on et äriühingutel puudub kasumimaks ja seda kõrgemad on nt tarbimismaksud) – seega liikmesriigi funktsionaalsuse üheks eelduseks on sotsiaalkaitse süsteemi (sh ka hariduskaitse) normaalne rahastamine majandusliidu kontekstis – aga kas võib ikka nii et kui laekumine läheb alla selle siis äkki lihtsalt jaotame nt selle summa pensionite osas kõigile võrdselt (välja arvatud eripensionärid)?

(*)http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/

Eesti_sotsiaalkindlustussuesteemi_jaetkusuutliku_rahastamise_voimalused_taeisversioon.pdf
Advertisements

November 12, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: