Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Advendi makro-narratiive

Meie toredamaid selle Advendi makro-narratiive

 

Prof Raul Eamets: Rehepapid, tormine meri ja Eesti majandus (PM 16.XII 11 lk 14 tervenisti)

Kuigi teised rahvusvaheliselt kuulsad professorid Advendiks olid juba ammu lõpetanud kriisi käsitluse kui möödaniku ja pilgud pööranud aastasse vähemalt 2050 – on eriti tänuväärne et Eamets meil seda teemat üleval hoiab ja nii poeetilise advendinarratiiviga kus vabaturgude keskseks kuvandiks on okeaan igat sorti alustega.

See võrdkujund viib rahvuslike lugejate mõtted kohe Gustav Suits’i peale kellele mere kujund ja sellel paadiga sõudmine Oma Saare otsingutel oli  kogu ärkava Tuulemaa rahvuse jaoks suurte saatuslike suundumuste näitelavaks (vt selle kohta väga  põhjalikult: Leili Iher “Gustav Suitsu jälil” Varrak 600 lk). Nt Iher osundab Suits’i et keegi ei suuda

“käskida tormist merd,/ et laineis ei kerkiks ta pind” (“Noor armastus”).

Muideks Iher kirjutab et Suits ise oleks soovinud et akusatiivis oleks Suits’i.

Otsi kokku võttes Eamets tõdeb meie kohta et seoses euroopa liidu kui hiidlaevastiku võimaliku põhjavajumisega (kuigi teised rahvusvahelised makro-professorid peavad praeguseks juba selle laevastiku jätkusuutlikkuse säilimise riski väga kõrgeks):

“… üksinda või koos sõpradest lätlastega kahe väikese kummipaadiga on ikka väga raske tormisel merel ellu jääda.”

Väga õige hüpotees – eriti kui edasi hüpoteesida edasi et nendest väikestest kummipaatitest osa näib hulpivat juba hiidkruiisilaeva basseinis (vastava matemaatilise võrdkujundi disainimiseks tuleks ilmselt paljumõõtmelisi katkevaid ning stohhastilisi ja logaritmilisi kompleksruume kasutama :-)).

Akad Urmas Varblane (Riigikogu stenogramm 13.XII 11):

“…Ma tulin nädalavahetusel Bukarestist ühelt rahvusvaheliselt konverentsilt, kus öeldi selgelt: Euroopa, ärgake üles! Vaadake, mis ümberringi toimub! See, mis toimub ümberringi, on midagi muud! See tähendab seda, et tegelikult on tegemist väga teistsuguse kriisiga kui võlakriisiga. Me räägime tegelikult konkurentsivõime kriisist ja sellest, et riigid ei ole enam lihtsalt võimelised maailmaturul konkureerima ja siis tulevad sinna juurde panganduskriis, usaldusväärsuse kriis ja lõpuks loomulikult, kui on nii palju  probleeme, poliitiline kriis. Nii et selle taga on Euroopa marginaliseerumise (sic! üe) probleemid, mis on tõepoolest väga tõsised.

Seda, et Aasia roll kasvab, on kindlasti siin palju arutatud. Millele ma ainult võiksin tähelepanu juhtida, kuidas Euroopa tootlikkus aeglustub pidevalt. Ja selle kohta on siin üks joonis, mille keskel on näha EU-15 ja seal on 5 aasta keskmised tunnitootlikkused, juurdekasv 2,4%, 1,8, 1%, kogu aeg järjest, järjest aeglasem. See tähendab, et Euroopa töötaja tunnitootlikkus järjest langeb (tegelt juurdekasvu tempo langeb, üe). See on see, mis tegelikult pikas perspektiivis loeb. …”

Väga õigesti öeldud et “See on see, mis tegelikult pikas perspektiivi loeb.” Ja vaatame mis siis ikka “tegelikult loeb” sest juurdekavu tempo (%) standardkujul ei ole midagi tegelikku ehk reaalset mahtu vaid on ikkagi imaginaarne ja antud juhul ebaloogiliselt sisuliselt moonutatud kujul sest on momendil tootlikkuse tegeliku juurdekasvu ning sellel momendil tootlikkuse tegeliku taseme suhtarv ehk indeks – ja loogika häda on nüüd siin eeskätt selles et 2,4%; 1,8% ja 1% on saadud erinevate väärtustega jagajatega (erinevate tootlikkuse tasemetega etinevatel momentidel) – seega justkui erinevate mõõdupulkadega hinnatud ning seega matemaatilise loogika järgi omavahel sisuliselt mittevõrreldavad suhted ja sellised võrdlused peegeldavad sisulist tegelikkust moonutatult (kuigi korrektselt formaliseeritult). Veelgi vähem on need EL15 indeksid võrreldavad arenguriikide indeksitega sest jagajad on kordades erinevad.

Tõepoolest – nt Londoni Panga raporditest leiame taolise mõttekäigu puhul sellise algoritmi:

3.1 Simulations of future GDP

The starting point for our simulations is a model of future

output growth for each G20 country (excluding the European

Union as a whole) which is based on population growth

estimates and convergence in income per working-age

population. For each country, we simulate future GDP per

working-age capita, assuming steady-state labour productivity

growth of the United States of 2% and a speed of convergence

parameter of 1.5%(1) applied to each country’s labour

productivity differential with the United States (equation (1)).

 (1)   NB! Valemit vaata lk 11 –  http://www.bankofengland.co.uk/publications/fsr/fs_paper12.pdf

 Labour productivity, A, growth is a function of:

• an assumed steady-state labour productivity growth of the

United States of 2%;

• the speed of convergence, β, which we assumed to be 1.5%,

in line with the literature; and

• the labour productivity differential with the United States.“

 Seega tööviljakuse juurdekasvu sisuliselt võrreldavate protsentide arvutused – nii ajaliselt erinevate GDP pc tasemetega kui ka erinevate GDP pc tasemetega riikide võrdluses mida arvestab konvergentsi beeta – tehakse nimetatud tasemete erinevusi arvestades.

Muide, selliselt tegelikkusele vastavamalt modifitseeritud tööviljakuse juurdekasude protsentidega tehtavad prognoosid kujunevad märksa mõõdukamateks nendest mis saadakse standardarvutustega – vastavalt BoE sellele uurimusele meie täiskasvanute põlvkondade silmad ilmselt veel seda ei näe et Hiina või India edestaks Saksamaad või Itaaliat ning Inglismaast rääkimata nt GDP pc alal 2050  – sõnaga, Bukarestist toodud sõnum Euroopa peatse marginaliseerumise kohta vähemalt selle indikaatori alusel on kaheldava kvaliteediga – vähemalt Londoni standardites sest on ilmselt produtseeritud vähemalt äärmiselt piiratud ratsionaalsusega nii teadmuslikult kui ilmselt ka ideoloogiliselt – mis on jällegi meile kena Advendisõnum :-).

Advertisements

December 19, 2011 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: