Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Näidud v näidud

Majanduskasvu näidud on olulised kuid veelgi olulisemad on rahvusliku heaolu jätkusuutlikkuse näidud (*) ning kõige olulisem majandusliidus on kõnelda  partneritega nendest  näitudest ausal viisil (**)

Tõepoolest: makroteoreetiliselt (mitte segi ajada lokaalpoliitika või kildkondlike majandushuvidega) on nt majandusliidu kontekstis  praegused standardsed majanduskasvu indikaatorid äärmiselt eksitavad ning reeglina poliit-lakeerivad nt – mida madalam majandustase seda kõrgem majanduskasvu tempo ceteris paribus (liikmesriikide võrdluse puhul oleks ausam aluseks võtta nt liidu keskmine majandusaktiivsuse  tase). Teoreetiliselt veelgi ebaausam ning lakeerivam on aga nt euroala sees teha võrdlusi PPS/PPP valuutas sest eeskätt on see lokaaldeflator juba sajandi olnud kasutusel moonutatud valuutakursside õiendamiseks ja seega makroökonoomiliselt üldiselt mõttetu kasutamiseks valuutatsooni sees.

Mis aga rahvuslike tulude näitude kvaliteeti/aususesse puutub siis on koordineeritavate majandusliitude raames väga kõlvatu nendesse sisse arvestada nt hargmaiste arvevabrikute poolt fabritseeritud libatulusid (muide 0-kasumimaks näib meil seda tegevust ärgitavat) või siis sellise asendustegevuse nagu sotsiaaltöö kulutusi näidata rahvuslike tuludena (nt mõningaid sotsiaaltoetusi näidata palkadena).

Muide väga oluline oleks rahvuslike makronäitude hulka lülitada GDP kõrvale kodumaiseks kasutamiseks jääva NNI (rahvuslik netotulu) sest see näit aitaks võrrelda liikmesriikide jätkusuutlikkust ehk mitte ainult rahvusliku tulu loomise mehhanismide efektiivsust vaid ka ümberjaotuse mehhanismide kvaliteeti (antud näites hinnata nt ka kodumaisest majandusest väljakanditavaid kapitale – muidugi tuleks jätkusuutlikkuse hindamisel arvesse võtta ka majandusliku ebavõrdsuse suundumusi ehk tsiviliseeritust (**).

Moraal: Moodne evolutsioon- ja institutsionaal-ökonoomika õpetavad et makroökonoomilise struktuuri ratsionaalseimaks ülemkriteeriumiks on jätkusuutlikkus ning sellest tulenevad alamkriteeriumid (vt nt Eesti kohta sellest tulenevad prioriteedid järgmisest projitseeringust kus mainitakse ka prospektiivsete majanduspoliitiliste reformide prioriteete –  http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/20_scps/2011/01_programme/ee_2011-04-28_nrp_ee.pdf) alamstruktuuride koordineerimiseks – seejuures tarvilikuks tingimuseks on aus kommunikatsioon.

Nt on ELi poolt püstitatud kuni 2020 põhikriteeriumiks heaolumajanduse jätkusuutlikkus ning sellest tulenevad alamkriteeriumid nagu madal inflatsioon, hõive tõstmine, majandusliku ebavõrdsuse leevendamine (sh loomulike perifeeriariikide permanentne toetamine), nii rahvuslike tulude loomise mehhanismide kui ka nende tulude ümberjaotamise mehhanismide teaduspõhine süsteemne reformimine, rahvuslike majanduste koguvälisvõlgnevuse piiramine, finantstehingute maksustamine jne jne.

Selge et üldiselt taolised kriteeriumid mistahes alamstruktuuridele (lokaalsetele,  funktsionaalsetele, klikedele jne) näivad intuitiivselt ebaratsionaalsed ning nende arengut takistavad (***) sest nt hargmaise panganduse huvides koos reitinguagentuuridega oleks kõrge inflatsioon koos suurte laenudega ning libakommunikatsiooniga selleks vastava paanika tekitamine jne. Veelgi selgem et tulevad luua rangemad mehhanismid libateabe levitamise pärssimiseks jne (****).

Lisaks veel et liikmesriigiti tõesti ausaks makrovõrdlemiseks peaks nii näitajate ja näitude kvaliteeti/hägusust silmas pidama rääkimata nende kobarate valikust: a) Eurostati GDP tabelites on üha Eesti kohta märkus et ei ole teiste riikidega võrreldav ja samas on eriti GDP kasvutempodes Eesti nt euroalas täiesi ebavõrreldav sest tase pc on keskmisest (jagaja) on keskmisest tasemest 3-4 korda madalam ehk moonutus ülespoole 3-4 korda b) eriti paistab paistab Eurostati tabelites silma Eesti majandusliku ebavõrdsuse näitude loogiline hägusus c) muide makromajanduslikest näitajatest kõige olulisemad on: jätkusuutlikkus, tööhõive, inflatsioon (konkurentsi määraja), NNI ja GDP suhe (meil väga vilets) maksude õiglus/tsiviliseeritus (kas progresseeruvus või vastupidi) jne jne d) mis meie pressi kvaliteeti puutub siis majanduse alal nt võrreldes inglaste omaga on see täielik bordell (võimurid ja nende kannupoisid lakeerivad häbenematult ja äripangad ning börsikulid õhutavad karistamatult lumpenlikku paanikat jne.

(*) Robert Reich (FT 17.I 2012 .http://www.ft.com/cms/s/0/2f0babbe-3e30-11e1-ac9b-00144feabdc0.html#ixzz1jhJBK9bb): „ … As a result, consumers and investors are doing increasingly well but job insecurity is on the rise, inequality is widening, communities are becoming less stable and climate change is worsening. None of this is sustainable over the long term but no one has yet figured out a way to get capitalism back into balance. Blame global finance and worldwide corporations all you want. But save some of your blame for the insatiable consumers and investors inhabiting almost every one of us, who are entirely complicit. …“ – makroökonoomiliselt päris hästi öeldud autoriteetse autori poolt küll USA kohta aga ilmselt samas vaimus ELi praeguste reformidega – eeskätt Euroopa Semestri mehhanismiga mis juba jõustatud ning muuseas annab Komisjonile laimed võimalused ka liikmesriikide ametlike statistikate auditeerimiseks, kogu välisvõla piiramiseks, hõive tõusu koordineerimiseks, majandusreformide tsiviliseerimiseks jne.

Või võtame väljaspoolt eurotsooni mõjuka autori värske sõnumi: Ed Miliband: Our toxic blend of capitalism and short-termism – FT. 19.I 12 http://www.ft.com/cms/s/0/c599d23c-41fe-11e1-9506-00144feab49a.html#ixzz1jtYdiX3 – “What is surprising about the current debate on the future of capitalism is not that it is taking place but that it has taken fully three years since the global financial crisis for this to reach a pitch. …  When centre-left politicians talk about rules, our opponents routinely warn about the danger of stifling enterprise with red tape. But markets always operate in a context set by government. It is not a question of having more or fewer rules, it is about the right rules.” –  jälle harmoonias euroalal toimuvate reformidega.

(**) Matti Maasikas (PM 17.I 2012 lk 10) – tähelpanuväärne et autor toob välja mõisted nagu tsiviliseeritus, ausus (sic!) ilmselt seoses ka suhkrutrahvi kaela tõmbamisega Brüsselist võltsitud andmete esitamisega, et alles äsja oli valitsus  makroökonoomiliselt täielikus pimeduses aga ikka püüdis ennast kogu ELile eeskujuks seada ja nt nõuda inflatsioonikriteeriumeid lahjendada jne.

Kahjuks on autor unustanud märkimata et praegu makroökonoomiliselt ELi kõige prioriteetsem majandusarengu indikaator on ikkagi kogu liidu heaolumajanduse jätkusuutlikkus (sellest tulenevad sellised alamkriteeriumid nagu majanduskasv, konvergents (perifeeria toetamine) madal inflatsioon (kõrge inflatsioon on ka kõlvatu konfiskeeriv maks), hõive tõstmine, majandusliku ebavõrdsuse talitsemine, kõlvatute maksude nagu mittetululise vara maksustamise (nt 0-kasumimaks mis jätab kasumi loomisega seotud mitmedki kulutused kõlvatult teiste maksumaksjate kraesse, regresseeruvad tulumaksud, turuhindu räigelt moonutavad maksud, finantsspekulatsioonide piirangud jne).

(***) John Kay: A real market economy ensures that greed is good – FT.com www.ft.com (18.I 2012) –  kõige muu hulgas on lõik institutsionaalsest olulisusest kus ka Eesti mainitud „ … The division of Germany resulted in two states, both functional in economic terms, but one far richer. The less noticed comparison between the modern economic histories of Finland and Estonia had the same outcome. … ”

Muide Eesti majanduslik institutsionaalteoreetiline üks analüüs oleks kättesaadav nt: Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach.  In:  “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126:http://www.ies.ee/iesp/No3/ – selles on loetletud rida Eesti majanduse idiosünkraatiaid mis ei võimalda eesti majandust siiski otseselt võrrelda soome majandusega (mis praegu nt ligemale kümme korda mahult suurem ja seega nt oluliselt suurema tingimisjõuga kasvõi Venemaa suhtes – seega ka ELis mitte mingi perifeeria).

(****) üks abstraktne mudel mis konspektiivselt peegeldab ka rahvusliku majanduspoliitika reformide/mehhanismide süsteemset optimeerimist – Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn, 2265-279:http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

Advertisements

January 18, 2012 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: