Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Riive v. Kasu

„Riive“ versus „Kasu“: Seisukoha (*) ühe kontseptsiooni kompleks-mõõtuvuse näide

 

 Näiteks osundatud Seisukoha üks pügal lk 27 sisaldab järgmist kontseptsiooni:

 

 124. Kuigi on küsitav, kas ESMAL art 4 lg 4 kaasnev põhiseaduslike põhimõtete riive saabki olla põhiseadusega kooskõlas, tuleb vaidlusaluse sätte põhiseaduslikkuse kontrolli viimase astmena kaaluda ühelt poolt ESMAL art 4 lg 4 kasu euroala stabiilsuse jaoks ning teiselt poolt põhiseaduslike põhimõtete riivet.” 

 Esitatu on eriti huvitav majandusküberneetiliselt sest:

a) sisaldab „dimensionaalsuse needust“ ehk ühte koordinaati majandusalalt ning teist õigusalalt

b) sisaldab algselt eridimensionaalsete koordinaatide “kaalumist” ehk koosmõõtuvust sest ilmselt „kasu euroala stabiilsuse jaoks“ on kvantitatiivne (nt kogu euroala ulatuses triljonites eurodes) ning „põhiseaduslike põhimõtete riive“ ilmselt algselt kvalitatiivne/leksikkaalne indikaator (nt „õrn“, „räige“ … ning need näidud käiks kogu euroalast kahetuhandiku kohta (*) mõistes).

c) käsitlus on ilmselt hägusloogiline sest riivete hulgas võivad olla põhiseaduslike põhimõtetega kooskõlas olevad (kompromiss riived) ja võivad olla mitte mitte kooskõlas olevad (st ei ole määratletud erinevate riivete alamhulkasid ning seega hähusloogikale omaselt tuleb riivetele omistada nn hulka kuuluvuse indikaatorid), ja kasu võib ilmselt olla ka kahju vältimise tähenduses jne.

 Üks võimalus taolist mudelit rangelt analüüsida ehk riiveid ja kasusid “kaaluda” oleks komplekstasandil kus siis nt „kasu“ oleks reaalteljel ning „riive“ imaginaarteljel ning mõõtuvaks osutub siis nt „kaalukeele kaldenurk“ mis võiks olla kompromissi otsuse aluseks(vaata nt täpsemalt (**)).

 

Lisaks tuleks märkida:

 a)    ilmselt ESM mehhanismist nimetet võimaliku riive kõrvaldamine Seisukoha mõttes meie Põhiseaduse suhtes (85% kvalifikatsiooni asendamine 100%-ga) muudaks ESM mehhanismi disfunktsionaalseks ehk mõttetuks (kasu = 0 eurot ja kahju suur)

b)   ilmselt on Seisukoht (*) on konstrueeritud Põhiseadusest valikuliste sätete toel ning ilmselt on võimalik Põhiseadusest leida mõne alternatiivse “Seisukoha” järgi sätteid millede osava interpreteerimise loogika annaks tulemuseks vastupidise hüpoteesi – et mingi riive olemasolu antud kaasuses on pea-aegu olematu.

Muide näib et mõiste „rahva arvamus“ selles kirjutises on identne „Riigikogu arvamusega“: seega ei maksa kellelgi ära ehmatada et selles kompleksküsimuses tuleks küsida kogu rahva arvamust isegi erakordsetes kiirotsustamise oludes.

Veelgi huvitavam et Seiskoha järgi “tuleb vaidlusaluse sätte põhiseaduslikkuse kontrolli viimase astmena kaaluda ühelt poolt ESMAL art 4 lg 4 kasu euroala stabiilsuse jaoks … ” – kuid mitte meie rahvusliku majanduse stabiilsuse jaoks ehk Eesti kõrvalejäämise kasu/kaotust sellest Lepingust.

PS – Pügala 124 teadusloogilises käsitluses tuleks ilmselt:

a) selgitada ESMAL art 4 lg 4 liitumisega seotud oodatavat kasu/kahju Eesti rahvuslikule majandusele jätkusuutlikkuse mõistes nt kas jätkusuutlikkuse tõenäosus suureneb või väheneb (sest tegemist on objektiiivselt prognostilise potsessiga)

b) kui see on kahjulik siis tuleb Lepingu sellest osast kõrvale jääda

c) vastupidisel juhul otsustada liitumine sõltuvalt selle mehhanismi põhiseadusliku riive olulisuse rahvuslikust subjektiivsest tõenäsusest

d) seega riskantne on taolise majandusliku prognoosi dominandiga probleemi lahendamisel alustada hägusloogiliselt ning deterministlikult küsimusega et kas on riivet või ei ole

e) kõik väited põhinevas eeskätt Seisukoha (*) sättel 124 – eriti vabandan et ei kontrollinud kõigepealt millisel määral on Seisukoht  materiaalses riives Eesti rahvusliku majanduse põhiseaduslike õigustega 🙂 sest see nõuaks samuti kümneid tuandeid nagu ilmselt ka Seisukoha koostamine.

 ********************************************

 (*) http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/taotlus-riigikohtule-euroopa-stabiilsusmehhanismi-asutamisleping.

 (**)  http://www.audentes.eu/public/Ennuste_Speech.pdf –

lk 6-7: Still, there may be a probability that the curse of complexity may be eliminated and problems rigorously (not heuristically) solved by the help complex numbers as there seems to be a certain affinity between complex numbers and vector plains where Cauchy-Schwartz inequality exists, plus the phenomenon that complex numbers are divided but vectors not. Analogously, as Arrow’s Prisoner-Dilemma is vanishing in the Harshaniy’s Bayesian Game. But, additionally, the imaginary unit i=sqrt(-1) may play a complicated role as the indicator of the “other world” for the real economic world.  

In brief: The rationality connecting imaginary units with a dual world policy regulation mechanisms may be schematically grounded on the reasoning: 1) it is convenient to model complex policies on the bases of vector-like constructions, 2) for efficient comparison of complex policies mechanisms should carry out.

Advertisements

April 19, 2012 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: