Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Head keskpankurid

 

Head keskpankurid –

sügav makroökonoomiline palve et õiendaksite ära vähemalt mõned avalikkust eriti eksitavad libateaduslikud legendid mis eeskätt seotud meie rahvusliku monetaar/finants süsteemiga, EP statistikaga ning prognoosidega nagu nt:

Esiteks,

et justkui krooni valuutakomitee kontseptsioon tuli meile taevast alla ilmutusena ühe pühade gurude seltskonna õhtusöögi ajal ühe püha mäe all – taevane arm – nagu üldse makroökonoomikat ei maailmas ega meil pole olemas ega ole ka varem olnud. Vaadake mida nt Kalev Kukk on üleilmselt  kättesaadavas ja rahvusvaheliselt eelretsenseeritud uuringus kirjutanud (* lk 52-53):

 

„5.3.5. Why currency board?

It is probably not possible to fix the exact birth of the idea to take the currency board arrangement for the basis of the Estonian future monetary system. Possible introduction of the currency board in its classical, i.e. exogenous form was discussed at the turn of 1991 to 1992 by Steave H.Hanke, Lars Jonung and Kurt Schuler (Hanke, Jonung and Schuler, 1991) and Holger Schmieding (Hansaregion Baltikum, 1992, p. 28). The former proposed to peg the Estonian currency to the Swedish kroner and locate the issuing institution in Sweden. The latter, however, put up the idea of introducing a common Baltic currency, preferably pegged to the ECU, and Banque de France as an administrator. As the “complaisance” of neither Sweden nor France was certain, the orthodox version of the currency board was left aside as too idealistic.

In the spring of 1992 when Jeffrey Sachs and Estonian descending Ardo Hansson proposed

based on the Argentine’s experience to base the future monetary system of Estonia on the currency board, the decision was made in favor of the currency 100% covered with foreign reserves (see also: Hansson, 1992; Knöbl, Sutt and Zavoico, 2003, pp. 11-13).“

Jääb lisada, esiteks et professor Hanke ettepanekud  olid ka eesti keeles ajakirjanduses avaldatud ning võib-olla optimaalse valuutapiirkonna teooria järgi osutunud ratsionaalsemaks kui professor Sachs’i ettepanekud. Teiseks ei tohi unustada et olukorda komplitseeris asjaolu et pralleelselt krooniga oli agendas ka erastamise väärtpaberite väljalaskmine ja nende instrumentide omavaheliste interaksioonide riskid ei olnud ette sugugi selged (eriti privatisserimise vastased majandusjuhid püüdsid neid riske ülesbluffida) ega kergesti prognoositavad ning selle selgitamiseks moodustas EP 1992 aasta algul uurimirühma kuhu kuulus ka nt Ardo Hansson (rühma poolt kasutav vastav riski-tasakaalumudel nägi trükivalgust 1995 (**)).

Teiseks,

et kapitali anomaalselt suur väljavool Eestist viimatistel aastatel vastavalt EP statistikale – „ei ole mingi tõsine probleem millest tasuks rääkida, sest see tuleb sellest et rootsi pangad likvideerivad Leedus ja Lätis omi tütarüksuseid läbi siinsete resident tütarfirmade“ vmt. Samas EP statistikas arvukad asjakohased tabelid taolisi hämasid ei kinnita. Või mille pärast taolised hargmaised transaktsioonid peaks EP rahvusliku-tulu ja -välismajanduse statistikas siis niimoodi peegelduma?

Kolmandaks,

et justkui meie 2005-7 GDP buum oli suuresti imaginaarne ja sellega ei maksa statistikas enam arvestada – taevane arm – mingit buumi rahvusvahelise võrdluse mõistes üldse ei olnud sest nt 2004 meie reaalne majandusaktiivsuse tase oli kolm korda madalam euroliidu keskmisest ning seega nt meie 9% kasvutempo vastas reaalmahus euroliidu keskmisele. Ning sama ka imekasvuga 2011 – mingit imet reaalselt ei toimunud.

Neljandaks,

kas EP oma prognoosides ei paks kasvõi natukenegi tähelepanu pöörama sellele et millist mõju elanikkonna vaesusriski süvenemisele omab hargmaiste pankade poolt kasumite maksustamata väljavedu ning muud taolised komplementaarsed hägusused – kaasa arvatud ESMi alaväärtustamine (***).

(*)  September 2003. „Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative“- Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University. First Version of the Report prepared for the GDN Global Research Project: Understanding Reforms. Country Studies.  Autors Teet Rajasalu (leader of the team) Ülo Ennuste, Jaanus Kiili, Kalev Kukk, Tiia Püss,  Mait Rei, Urve Venesaar and Mare Viies:

http://depot.gdnet.org/gdnshare/pdf2/gdn_library/global_research_projects/understanding_reform/Estonia_first_draft.pdf               

(**)  Ennuste, Ü. 1995. A Risk Theoretical Model of Privatization Vouchers. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 14 – 20.

(***)  http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf

Advertisements

June 21, 2012 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: