Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Asünkroonsed säutsud

Asünkroonseid ja asümmeetrilisi Vägevamaid ja Väetimaid majanduspoliitilisi säutse:

 „Teenime muidugi kes kuidas, aga meie sissetulekute kasv on olnud hindade kasvust kiirem“

 See oli möödunud nädalal RahandusMinistri poolt (16.VIII vist Valitsuse TV Pressiklubis) üks Vägevamaid lauseid:

a)      lause on majanduslikult lai kuna Sissetulekud=Rahalised+Ainelised ning Rahalised=töötasud+pensionid+kapitalitulud+toetused(eeskätt töötute ja laste)+annetused+jne;  Ainelised=kodumajapidamistest+annetustest+jne; Hindade kasv/muut=inflatsioon+kvaliteedi muut (siinjuures tuleb silmas pidada et inflatsiooni langedes võivad hinnad ikkagi tõusta jne); ning lause tugineb küllaltki pikal perioodile vist 2004-12

b)      lause on sotsiaalselt sügav „kes kuidas“ vihjab sellele et „meie“ on heterogeene hulk: koosneb rühmadest nt meie=(rikkad,vaesed) ning seega lauses „kiirem“ võib olla rühmiti mitmetähenduslik (nt +/- jne)

Eelmist sekundeeris meie StatistikaJuhataja (18. VIII Statistika Blogis) järgmise pealkirjaga

Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist“

Lihtinimeselegi kerge näha et lause on Väetikene:

a)      kitsakene sest Sissetulek on asendatud Palgaga – ja Vist ei ole juhuslik SJ valis erinevalt RMist sissetulekute asemel sekundeerimisel palgad. Asi on selles et meie statistikast otseselt ei leia meie sissetulekuid paušaalselt ja kui keegi hakkaks isetegevuslikult seda kompileerima siis võib jõuda tulemuseni et RMi väide on järjekordselt reeglina eksitav.

b)      Seega võis SJi jaoks tunduda poliitkindlam aia asemel rääkida aia august sest statistika keskmised palgad on kindlasti soliidsemad tegelikest keskmistest (eriti lihtinimeste mõistes) – need on esiteks täistöökohaga töötajate palgad – ning mis veelgi olulisem on see et „meie sissetulekud“ kahanevad koos viimastel aastatel tööjõu ja kapitali anomaalse pagemisega meie kodumaisest majandusest (tingitud ka sellest et teenime „kes kuidas“ ja sellest et kasumeid saab maksustamata väljamaadesse kantida) – viimaste faktide mainimine SJ poolt oleks aga RMi mõistes poliitiliste tabuteemade riivamine mida soliidne SJ muidugi endale ei tohi lubada

c)      rääkimata sellest et vihjata et inflatsioon ei mõõda kaugeltki hindade kogutõusu – ning inflatsioon on väiksemate sissetulekuga rühmadele reaalselt palju kõrgem kui nendele kes kuidaski suuremaid sissetulekuid saavad – ei saa lubada kah seda et võrdlused ei sõltu mitte ainult perioodist vaid kah tulurühmast

d)      ning lõpuks on SJ häda võrreldes RMiga seisneb veel selles et  meie adminstatistikas lõppevad sensitiivsed näidud aastaga 2010 ja paljusid asjakohaseid andmeid pole olemaski veel  2011 kohta (nt*) ning seega peab hakkama oma järeldusi hägustama perioodide jutuga.

 

*) Eesti Statistika.ee 19.VIII 12

ST01: ELANIKUD — Aasta, Sugu ning Sissetulekukvintiil
Kokku
2003
Mehed 100.0
Naised 100.0
2004
Mehed 100.0
Naised 100.0
2005
Mehed 100.0
Naised 100.0
2006
Mehed 100.0
Naised 100.0
2007
Mehed 100.0
Naised 100.0
2008
Mehed 100.0
Naised 100.0
2009
Mehed 100.0
Naised 100.0
2010
Mehed 100.0
Naised 100.0
Märkus: 
Mõõtühik: protsenti
Advertisements

August 19, 2012 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: