Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Üksikküsimus

ÜKSIKKÜSIMUS: Riigisüsteemi Ministeerium?

Küberneetiliselt väga raskesti arusaadav et miks Meie peaks tegema mingi IT ministri kes täiesti ebakvaliteetsesse vaegteadmuslikku kakofoonilisse riigimehhanismi (nt sõltumatu prof Mare Taagepera 8.XI PM – võimurid mängivad täiesti vastutustundetult hägusloogilisi antagonistlikke mänge ja klounaade; riigikogulasest eks-fiskaalspets (TÜ diplomiga) nt PM E24s – kui esitate Riigikogule mingi teaduspõhise maksuseaduse paranduste eelnõu siis see läbi ei lähe või midagi taolist ja nt* lk 34 Tabel 8 ilmselt vihjan et EL Parlamendis eestlaste rühm boikoteeris teadusküsitlust korporatsioonide tulumaksustamise küsimuses jne) – hakkama midagi kõrgtehnoloogilist vastukarva sisse toppima mis sinna ei sobi (ESA näib üldse olevat huvitatud  andmetöötluse venimisest nt Rahvaloenduse andmete töötlemine siiani lõpetamata ja võimalikult nappide andmete läbipaisematust esitamisest – nagu EP ega Valitsus või Riigikogu jne ei näi  olevat huvitatud suurte analüütiliste mudelite ega teooriate rakendamisest kogu nn E-Riigiga jne (sest nendesse ei saa äkki populismi ning tegelikkuse moonuitamist ning üksteisele ärapanemist sisse sokutada vist)? Mis eriti oluline on see et nt ilmselt Eesti praegune maksumehhanism ei ole reformitud sotsiaalse turumajanduse eesmärkidest ehk heaolumajanduse printsiipidest ning ideoloogiatest lähtudes (nt nagu juba öeldud EL Parlamendis Eesti saadikud üksmeelselt keeldusid osalemast küsitluses mis uuris muu hulgas just korporatsioonide tulumaksu miinimumi standardiseerimist ELis kui mõjurit liikmesriikide heaolu harmoniseerimiseks*) – ja seega taolise mehhanismi tehnoloogiline täiendamine võib näiteks negatiivsel mõjuda kasvõi majandusliku ebavõrdsuse süvendamise või kapitali väljavoolu kiirendamise mõttes.

Moodsa makroökonoomilise mehhanismide ja institutsionaalökonoomika teooria põhjal (vt nt Nobeliste Stiglitz, Phelps, Krugman, Williamson jne) on selge heaolumajanduslikest printsiipidest lähtudes et eeskätt tuleb meil eeskätt igatpidi kõrgemal tasemel hoopiski disainida nt „Riigisüsteemi Ministeerium“ – seda kogu riigisüsteemi/mehhanismi (majandusmehhanismi, haridus- ja teadus-süsteemi, Riigikogu, Vabakondade, Riigikontrolli jne)  teaduspõhiseks reformimiseks loomulikult koos IT Osakonnaga – seda samuti teiste ministeeriumite reformide koordineerimiseks/harmoniseerimiseks –  ning Valitsuse tegevuse harmoniseerimiseks Brüsseli ümberreformimisel :-). Selge et nii ministriks kui ka IT Osakonna juhatajaks kvalifitseerub vähemalt prof – veelgi parem Nobelist  :-).

Allolev teadusnäide* sellest et vastutustundelise teadmuspõhise riigi puhul on nt ka maksumehhanismid teaduspõhisemad (nt korporatsioonide tulumaksud harmoonilisemad jne) ja seega areng jätkusuutlikum – nt nii Saksamaal kui Poolas on areng siiani möödunud ilma kõige olulisema makroindikaatori languseta – tööhõive languseta (meil oli see 2008-9 kumulatiivselt miinus 15%).

PS: kohe 2008 algul Merkel kutsus konsultatsioonideks NYst kohale majandusteooria Nobelisti Phelps’i (täiendas Friedman’i teooriat töötusele lisaks hõive muudu faktoriga; Krugman sai Nobelistiks alles sügisel).

*) Teadustaseme olulisuse näide ajakirjast (NB: Eesti saadikud EL Parlamendis keeldusid selles uurimuses osalemisest):

European Journal of Political Economy 29 (2013) 18–37

journal homepage: www.elsevier.com/locate/ejpe

„The political economy of corporate tax harmonization — Why do European

politicians (dis)like minimum tax rates?“

Steffen Osterloh a) Friedrich Heinemann b)

a) German Council of Economic Experts (Sachverständigenrat zur Begutachtung der gesamtwirtschaftlichen Entwicklung), Gustav-Stresemann-Ring 11,

65189 Wiesbaden, Germany

b Zentrum für Europäische Wirtschaftsforschung (ZEW), Department of Corporate Taxation (sic! üe) and Public Finance, L 7, 1, 68161 Mannheim, Germany

ÜLEVAADE

“Setting minimum tax rates is a well discussed way of mitigating pressure from tax

competition. This paper investigates which motives shape the support for a minimum

corporate tax among politicians. We make use of a unique data base: a survey among members

of the European parliament. Our results confirm that the politicians’ ideology as well as

individual characteristics such as educational background exert a major influence. Moreover,

several predictions regarding national interests are derived from various standard tax

competition models. These hypotheses are partly supported by the data; in particular,

different national preferences towards social equality shape the support. A comparison with

survey results from the German Bundestag reveals that German politicians on the national

level do not show different attitudes towards tax rate harmonization.”

© 2012 Elsevier B.V. All rights reserved.

Advertisements

November 9, 2012 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: