Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Memo 30.IX 12

 Memo 30.IX 12: Matti Maasikas’ele ja Piret Lilleväli’le

Kuidas meil ikka selle ELi juhtimise asjaga on (nt PM 30.IX 12 lk 12 M. Maasikas „Olgem eestlased, aga juhtigem ka Euroopat“):

„Eesti huvi on mõistliku maine ja korras kodu toel tihedas koostöös saavutada oma eesmärke Brüsselis.“

Kuidas ikka selle meie mainega trendilisest vaatevinklist ikka rahvusvaheliselt on nt

FT novembris ei leidnud enam meie rahandusministrile ruumi kahekümne ELi parima hulgas (vaevalt et ainult mõne Nobelisti joodikuks tembeldamise pärast).

Või kuidas ikka meie mainele avaldavad mõju järjest sagenevad „segadused“ just Eesti makro-andmetega Brüsselis koos meie parlamentääride teadusvaenuliku käitumisega seal:

Nt ühes kõige viimatises Komisjoni Raportis: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/documents/alert

_mechanism_report_2012-11_en.pdf  lk 25 on Eesti R&D osakaal GDPs „tõstetud“ ligi Saksamaaga samasse rühma –  kõrgele tasemele reast ELi tuumikriigist (nt Inglismaa isegi – tõsi küll et Eesti puhul on erandlikult varjatult kasutatud esialgset näitu) – mis küll mitte meie „mainet“ asjatundjate hulgas rahvusvahelisel ei tõsta vaid näitab meie eliidi kehkenpüksitamise jätkuvat jätkusuutlikkust. Ja vaevalt tõstab Eesti mainet seal see tõik et finantse voolab Eestist maksustamata kujul rohkem välja kui Brüssel jõuab grante sisse pumbata – või see et eurotsooni riskideks ei ole  tegelikult mitte niivõrd erinevad finantstsüklid kui erinevad finantsmehhanismid  – sh meie poolt kõlvatu kapitalitulude rahvusvaheline maksuparadiis (õnneks mikroskoopiline) jne (vt nt täpsemalt http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf).

Või nt hiljutises ühes Eurostati Analüüsis: 165/2012 – 27 November 2012 „Social protection:

EU27 spent 29.4% of GDP on social protection in 2010“ – Tabelis – on Eesti GDP pc tase antud kui 39% vastavast EL27 keskmisest PPS valuutas – aga tegelikult peaks olema üle 60% ning see moonutus tekitab selles tabelis  suurt segadust  Eesti saavutuste hindamisel sotsiaalkaitse edendamise alal (kergesti tõlgendatav manipulatsioonina). Rääkimata sellest et Eesti rahvastikustatistika on siiani opereerinud pooltosinat aastat vana seisuga (võib pidada jällegi manipuleerimiseks) jne.

Või kuidas ikka Eesti reputatsioonile mõjus kui EL Parlamendis meie kõik 6 saadikut boikoteerisid teadusuuringus osalemist in corpore – mis käsitles ratsionaalse harmoneeritud minimaalse kasumimaksupiiri kehtestamist (vt nt http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf  ja European Journal of Political Economy 29 (2013) 18–37

journal homepage: www.elsevier.com/locate/ejpe  – „The political economy of corporate tax harmonization — Why do European politicians (dis)like minimum tax rates?“ Steffen Osterloh and Friedrich Heinemann).

Või kuidas ikka meil selle „kodu korras“ hoidmise näitude olulised trendid ikka praegu on vaatamata sellele et nimetatud Raportis on Maastrichti vähesed kriteeriumid asendatud küll Rehn’i arvukamate „valvsuskünnistega“ aga kahjuks need on ilmselt sobivamad suurte tuumik-liikmesriikide makro-arengute valvamiseks – kuid perifeeria liikmesriikide jaoks ka see künnistik on siiski lootusetult auklik ja seda eriti Eesti kontekstis (nt tööjõu pagemise eriline hõlpsus nt nn „sisemise devalvatsiooni“ ehk mõttetute palgakärbete puhul jne vt ka Lisa):

a)      tõsi küll et nüüd on esiplaanile seatud erasektori võlakoorem valitsusvõla asemele (lk 24 mis meie maksevõimet arvestades ei ole rahuldav ka Komisjoni Raporti järgi) kuid ikkagi puudub igasugune valvsus maksebilansi kontekstis kapitali- ja finants-voogude suundumuste üle – ja viimastega on Eesti viimastel aastatel väga kriitilise seisus (nt muude investeerinute väljavoolu maht ületab rahvusvahelisi grante jne)  – samuti nagu ilmselt lood on jaehindade indeksiga –seda eriti seose eelseisva elektrituru „avamisega“ (just kõige külmemal perijoodil mis riigikogulase Randpere  eetrisõnumi järgi 30.IX just vaestele kõige kasulikum olevat sest nendel polevat elektriküttega villasid nagu riigikogulastel kahetsusväärselt) ja isegi selle hinnašoki mõjuga kohaliku aktsiaturu riskidele tuleval aastal jne. Ütlematagi selge et Raport on metoodiliselt vildak vähestabiilse perifeeriariigi seisukohast kuna on valdavalt retrospektiivne ja sellest ei tohiks me mööda vaadata juba silmapiiril olevatest prospektiivsetest riskidest

b)      samuti puuduvad Raportis valvsuskünnised majandusliku ebavõrdsuse ja vaesusriskide jne trendide üle mis väikeste halbolu riikide puhul (mastaabi efektita, kärpiva majanduspoliitikaga, madalate sissetulekutega,  finantside ja tööjõu väljavooluga, rahvusliku teadmusruumi kvaliteedivaegusega (vt nt http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336  )  mida tänapäeval vohavalt risustab eriti massimeedia ja Internet) ning vähese inimkapitaliga  (vt Maasikas teine tulp kus erandiks näib eeskätt olevat ainult Piret Lillemägi ja võib olla ka Peaminister õigete „poliitinstinktidega“  jne vt  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf ) – kus nimetatud sotsiaalsed indikaatorid oleks obligatoorsed kriteeriumid koduse olukorra hindamiseks

c)       Raportis on kahetsusväärselt Brüsselis maha magatud nt ka valvsuse momendid majandussüsteemide reformimise vaatevinklist mis Eesti kon tekstis lausa väärtegelik – nt Eestit peetakse rahvusvahelises  erialakirjanduses üldiselt kõlvatuks maksuparadiisiks aga sellest vaatavad kõik võimurid jäiselt mööda – vaatamata sellele et see on nii kohalike võimurite kui hargmaiste finantsistide tunnustatud korruptsiooniallikas – see seik nüüd küll ei näita et meil kodu üldse nähtavas tulevikus korda saadakse ning praegune tõesti reaalne (nt jaehinna indeksite alusel mida rahvas subjektiivselt tajub) divergents vääratakse.

 

LISA

Letter 27.V 12 to the Commissioner for Economic and Monetary Affairs

Sir, recent Document (*):

EUROPEAN COMMISSION. 30.5.2012. COM(2012) 311 final provisoire Recommendation for a COUNCIL RECOMMENDATION on Estonia’s 2012 national reform programme and delivering a Council Opinion on Estonia’s stability programme for 2012-2015 {SWD(2012) 311}

is giving on page 6 following statement:

„ (15) In the context of the European Semester, the Commission has carried out a comprehensive (sic! ÜE) analysis of Estonia’s economic policy. It has assessed the stability programme and national reform programme. It has taken into account not only their relevance for sustainable fiscal and socio-economic policy in Estonia but also their compliance with EU rules and guidance, given the need to reinforce the overall economic governance of the European Union by providing EU-level input (sic! ÜE) into future national decisions. Its recommendations under the European Semester are reflected in recommendations (1) to (5) below.“

Unfortunately from the Macroeconomics point of view (**) the comprehensiveness in this Document seems to be insufficient in the analytical part and the recommendations input superficial compared with the EU-level overall economic governance knowledge structure:

a)      In the field of analysis there seems first of all to be several neglecting omissions first of of all in the studies of the quality of extant economic institutions/mechanisms (especially unbalanced taxing system, and statistical knowledge structure formation mechanism), also in the analysis of several fundamental macroeconomic indicators e.g.  convergence/divergence, sustainability (economic potential), and payments balance as well the international investment position, economic inequality etc.

b)       Unfortunately it seems that by providing EU-level input recommendations not enough of the EU-level complete socio-economic knowledge space has been exploited – recommendations for structural reforms (especially for the harmonization of economic mechanisms) are scanty and superficial – urgent competent recommendation are badly needed for instant reform of the Estonian tax system in the sense of harmonization of moral competition (e.g.minding 0-profit tax) with member countries, for enhancement of Estonian socio-economic sustainability/convergence, lowering the risks of domestic capital and labour flight and avoiding worsening of the Estonian international investment position (by that considering Estonian idiosyncrasies e.g. with the past occupational limbo generated anomalous ethnic heterogeneity, low quality public socio-economic knowledge structure etc (***)).

************************************************

(*) http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nd/csr2012_estonia_en.pdf

(**) http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf

(***) http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/twhite+book/twhite+book

/1%2C3%2C4%2CB/frameset&FF=twhite+book+losses+inflicted+on+

the+estonian+nation+by+occupation+regimes+1940+1991&2%2C%2C2

and

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336

Advertisements

November 30, 2012 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: