Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Reformimise lepingutest

FT.com 5.II 13 – Jean Pisani-Ferry* valgustav kirjutis „Distressed Europe should not be bribed to reform“ ja akad Lippmaa’ heast ninast**

Pisani-Ferry: „European leaders have started a discussion on German-inspired “contracts for competitiveness and growth”. To implement structural reforms in eurozone member states … “

Sõltumatu teaduskoja juht väga selgelt (makroasjatundjate jaoks) dotseerib et euroala areng on stoppama jäänud teadusvaegsemates liikmesriikides eeskätt nende korrumpeerunud reformivaenulikkuse tõttu. Nimelt nendes mitmed mõjuvõimsad korrumpeerunud ja korporatiivse demagoogilised kilked ning ka taolised hargmaised pangad, oligarhid ja taikuunid, arvevabrikud, pankrotipetufirmad jne lõikavad rasvaseid rente nn „ajale jalgujäänud“ rahvuslike majandusmehhanismide aukudest (meil nt kõlvatutest 0-kasumimaksudest, ebaõiglastest riigi konkurentsivõimet õõnestavatest kõrgest inflatsioonipoliitikast, kapitali maksustamata väljalekkimise aukudest jne jne) . Komisjon ei ole praeguse korralduse juures suuteline pelgalt keelitamise ja tühiste altkäemaksudega (toetusgrantidega) seda olukorda muutma ja korruptantidele vastuseisu reformidele väärama ning rahvuslikke teadmusruume mürgitavaid demagooge (euroliit kukub kokku, tagasi IMEle, meie suveräänsus müüakse ESMiga maha, palkasid tuleb kärpida konkurentsivõime tõstmiseks ning odav tööjõud tuleb Idast sisse vedada, pensionid ära kaotada, direktiivid on lollid ja neid surutakse meile vägisi peale, ebavõrdsust ei tohi vähendada, maksud on röövimine jne jne) taltsutama ning allakäigu spiraalilt ära pöörama. Üheks tarvilikuks progressi meetmeks on et Komisjon sõlmib raskustes euroala liikmesriikidega otselepingud teaduspõhiste reformide jõustamiseks ning vastavate sihtfinantseeringute kindlustamiseks (nt et rahvuslikult makroteadusvaegne väike perifeeriariik telliks nt Rootsi Kuningliku Akadeemia käest idiosünkraatse rahvusliku teaduspõhise optimaalse maksumehhanismi disaini ning Komisjon vastutab selleks vastavate fondide loomise eest nii disainiks kui jõustamiseks – kuid häda muidugi on siin selles et vaevalt et Komisjonil jätkub jõudu mikroskoopiliste liikmesriikidega tegeleda***).

Muideks nagu akad Lippmaa oma viimatistes sõnumites (mis küll tabloidides räigelt moonutatult ilmuvad) püüab väita et see on Eesti poolt rumal (sic!) mängida (sic!) Euroopa paipoissi ja sellise mänguga rahvuslikku viletsust (sic!) süvendada. Milles see rumaluse mängimine eeskätt Lippmaa ridade vahelt eeskätt näib:  a) püütakse arutult ülemääraselt täita mõnda mitteolulist direktiivi ja seda siis suure kella külge panna ja siis lõpmatuseni kellata: a) nagu väike suveräänvõlgnevus (erasektori suur välisvõlg vaikitakse maha aga Lippmaa juba enne kriisi väitis et just selle tagasimaksmisega tekib „suur jama“ – või „kiire“ GDP juurdekasv mis on väga mitmeti illusoorne eriti matemaatiliselt kui majandusaktiivsuse tase on madal, mis sisaldab nii arvestuslikku kodumajapidamiste renditulu kui ka väljaveetavat arvevabrikute pettustulu jne – reaalsemalt tuleks hoopiski jälgida kodumaiselt kasutava NNI mahu absoluutset juurdekasvu) b) samas selle kellamise varjus tavatsetakse rikkuda toorelt ja rahvuslikku jätkusuutlikkust kahjustavalt olulisi direktiive nagu nt anomaalselt kõrge inflatsioonilise maksustamise poliitika produtseerimisega (mis igat masti ja kaliibrit spekulantidele ja kiirkasumijahtijatele meeldib nagu praegu elektri hinna shokk-tõstmine kõige ebastabiilsemas aasta-ajas) ja sellega õõnestada  tagasipöördumatult rahvusliku majanduse konkurentsivõimet c) majanduspoliitiliselt petlikult jahvatatakse sihistamisest Põhjala sotsiaalse heaoluga turumajanduse rahvusliku kapitalismi tüübi mudeli suunas – kuid tegelikult liigutakse juba aastaid otse vastupidiselt: majandusliku ebavõrdsuse süvendamise, kapitalitulude ebaõiglase vaegmaksustamise, kapitalide suuremas mahus väljaveo kui sissevoo suunas ning sellega kaasnevalt tööjõu suurema väljarännu suunas jne jne – sõnaga – Põhjala kontekstis suhtsuurema rahvusliku viletsolu ja divergentsi suunas.

*) http://www.bruegel.org/ – siit muide praeguseks on see FT artikkel priilt kättesaadav

**) Lippmaa nime all ilmunud hiljutisi EE.ee tekste paluks makroökonoomikas vaegteadmuslikel isikutel mitte vaadata sest need on toimetajate poolt mingis mängus nii õudselt moonutatud et asjatundmatule jääb mulje tegemist on mõistuse kaotanud autoriga aga kes Lippmaa’d teab see teab kes selle mängu võidab (vt nt teadusromaani T. Kändler: „Endel Lippmaa: mees hea ninaga“ Tallinn 2012  ja https://uloennuste.wordpress.com/2013/02/01/memo-1-i-13/)

***)   Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164 : http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennust

Advertisements

February 8, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: