Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Ääremärkusi

Esialgseid filosoofilisi ääremärkusi meie mulluse rahanduse kohta

Muidugi kui Lippmaa midagi väidab siis tasub seda tõsiselt võtta:

Kui on mingi rahakogumine, siis see ei hakka iialgi lõpuni läbi paistma. Kontroll raha liikumise üle on äärmiselt raskesti teostatav. Liiga vähestel inimestel on korralik teadmine ja kogemus finantsmaailma ülikeerulisest struktuurist, mis võimaldab teha tehinguid, millest lihtne inimene midagi aru ei saa.

Rangemaid reegleid ja seadusi võib välja pakkuda ja vastu võtta. Aga samas peab leppima teadmisega, et kõik ei hakka kunagi lõpuni läbi paistma.“*

 Selge et meil on vähe finantsmaailmast korraliku teadmistega inimesi (VEB afäär näitab et isegi sellega seotud presidendid on täielikus teadmatuses ning Gildi oma et samuti meie suurettevõtjad kes ostavad olematuid kullakaevandusi ning vaesemad kes mõttetult ostavad nähtamatut kulda või nt viimatise pooleteist aastaga on siirdanud Küprosele ligemale o,3 miljardit eurot (sic!) “muid investeeringuid”:

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1001/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146 )

Ja veelgi hullem see et isegi teadmistega Nobeliste peetakse meie tippude ja teadust diskrediteeriva massimeedia poolt tühisäutsujateks ning viimati vist isegi “kerglase matemaatilisuse” (sic! PM 16.III 13 Juhtkirjast) produtseerijateks. Nii muidugi meie plutokraadid ei orienteeru ka nt Nobeliga pärjatud (mäda)sidrunituru teoorias (nt Taskila ja EAS bossi palkade mõttetud seigad jne).

EP Statistika päästab ennast sellest täbarast olukorrast üldiselt klausliga „esialgne“ nagu nt allolevalt kasutatavad teavikud mis avaldatud 11.III 13 ka nii teevad ja mis lubavad mistahes hilisemaid parandusi.

Väga huvitav on see et mullu Eesti GDP tõusis 2012 ligemale miljardi euro võrra tunamullusega võrreldes** ja samas 2012 tehti esialgselt arvestades Eestist investeeringuid välismaailma vist oma 1,4  miljardit eurot ehk ligemale 30% koguinvesteeringurest (vt lisaks** veel***). Seal hulgas on ilmselt see fakt et Eesti oli rahvusvaheliselt nii neto-finantseerija kui ka neto-välja laenaja ning seega mullu parandas mõnevõrra rahvusvahelist investeerimispositsiooni. Selge siiski see et järelikult kodumaiseks kasutamiseks jäi rahvuslikust neto-tulust (NNI) seoses selle positsiooni parandamisega mõnevõrra vähem järele – ilmselt võime esialgselt rääkida et 90% või nii.

Heakene küll et veel niipalju jäi järele kuid paradoks on see et nii pangad, suurettevõtjad kui ka ilmselt valitsus (nt EE kaudu) teevad mahukaid investeeringuid Eestist välja (mis viib kaudselt ka tööjõudu välja (muideks neljandas kvartalis 2012 hõive jälle langes kolmandaga võrreldes) – ja samas nõuavad raevukalt et on vaja rohkem välisinvesteeringuid Eestisse meelitada (muideks esimeste kriisiilmingute puhul nad lasevad siit üldiselt jalga jättes töötud saatuse hooleks jne) – ning selleks ei tohtivat mingil juhul Eestis kehtivat täiesti kõlvatut 0-kasumimaksu seadust tühistada – mis tegelikult teaduspõhise analüüsi alusel – oluliselt maksutamata kasumite väljaslikerdamist stimuleerib.

Kuid Lippmaa’le lohutuseks võib öelda et just viimaste aastate jooksul on ilmselt toimunud investeeringute suurte väljavoolud baasil rahvuslikult teatavat laadi eksitavast poliitpopulismist kainenemine ja teaduspõhisema – sh hulgas makroökonoomilise – analüüsivõime süvenemine**** (nt Lauri tunnistab hargmaiste pankade kaudu kapitali väljavoolu probleemi tõsidust  rahvusliku majanduse jätkusuutlikkusele täiesti Krugman’liku makroökonoomika tasemelt – ja nt Rein Raud astub teaduse diskrediteerimise vastu kindlat üles ning väidab et määramatuseline teaduslik prognostika on mõistusepärasem uskumusliku predeterminatsiooni kummardamisest ning üldse et  mingite pseudoteooriate vääramine või ümbertegemine ei ole patt – peaasi et tulemus oleks falsifitseeritav Popper’i mõistes. Muidugi on akadeemikuid meil kes ei saa vist aru et Euroliit on solidaarne sotsiaalsete turumajanduste riikide liit (vt nt PM AK 16.III 13 lk 2-3*****)- ja et selles liidus tilluriigid mis loomulikult ei oma konkureerivat mastaabiefekti – et taolised liikmesriigid paratamatult ei saa tõenäoselt kunagi neto-maksjateks eriti veel siis kui majandusmehhanismid ei ole disainitud makro-küberneetiliselt matemaatiliselt optimaalselt ning solidaarseid harmoneerimiskitsendusi arvestavalt).

*) http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/endel-lippmaa-rahvakogu-voib-viia-diktatuurini.d?id=65747190

**) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

***) http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Maksebilanss/RIPLuhikommentaar/2012/rip_31122012_ee.pdf

ja

http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Maksebilanss/Luhikommentaar/2012/mb_2012_kommentaar_ee.pdf

****) http://www.epl.ee/news/arvamus/rein-raud-vaba-tahe-teadus-ja-tegelikkus.d?id=65805556

ja

http://www.ap3.ee/blog/2013/3/12/kas-toesti-pole-eestis-rahaga-midagi-peale-hakata

” Eesti on saanud kõvasti välisotseinvesteeringuid, kuid ülejäänud rahade (maksebilansis) väljavool on viimastel aastatel olnud oluliselt intensiivsem kui buumiaegne raha sissevool. Nii nagu kiire raha sissevool toob buumi ja siis kriisi, jätab ka raha väljavool märgi maha. See märk on pikaajaline – tegemata investeeringud tirivad kasvuvõimalused väiksemaks, mida aeg edasi, seda tuntavamaks see mõju muutub. Muidugi võib mõista, et välisinvestorid tõmbavad kodumaiste raskuste tõttu oma tegevusareaali väiksemaks (ja seega raha Eestist kodumaale tagasi viivad).  Kuid mulle tundub järjest enam, et Eestis olevad pangad on muutunud rohkem arvelduskeskusteks ja ei täida enam pankade klassikalist funktsiooni majanduses: olla vahendaja säästjate ja investeerijate vahel. Kogunevad säästud liiguvad riigist välja. Selliseks liikumiseks on vaid üks põhjendus hea: pensionifondide varade arukas paigutamine. Aga muud põhjendused?”

*****) akad Varblane:

” … meie tulutase on vaid 70 protsenti Euroopa keskmisest … ”

– a) sisuliselt see protsent on teaduspõhisest spektrist vaadates valitsustruult kaks korda kõrgemaks blufitud ning küsitav et kuidas “tulutase” on peegeldatav indikaatoriga milles ei ole arvestatud tulude karjuvat neto-väljavoolu nii kodumaisest- kui ka rahvuslikust- majandusest b) lisaks see on arvestatud  imaginaarses poliitmanipuleerivas PPS valuutas mõõdetud GDPs millega manipuleerimine euroalas on absurdne rahandusteoreetiliselt eriti nt püsihindades kodumaiseks kasutamiseks jäävas NNIs ning lisaks kõigele sisaldab nii inflatsiooni***** kui ka transfeer kasumeid c) kuid muidugi tulukas valitsus- ning kröösus-pugejalikkuses ning ebavõrdsuse barbariseerimise mõttes (mis eriti väljarännet õhutab) ning jätab eksitavalt mulje et meil tuleb suurest rikkusest peatselt hüvasti jätta eurotoetustega – aga mitte eeskätt 0-kasumimaksuga produtseeritud kapitali/kasumite väljaslikerdamisest d) ja olgu pealegi et tulutase on selline aga kui neid  tulusid kasutatakse mõttetult (olematute kullakaeevanduste ostmiseks) – siisvähegi korralike makroteadmiste ja objektiivse (mitte hägusa) loogika puhul on selge sellise ühe indikaatoriga ei saa piirduda – et taoliste keerukate makrosüsteemide adekvaatne dünaamiline võrdlemine toimub vähemasti tosina indikaatori sünteesis millised antud kontekstis võiks eeskätt olla: rahvuslik majanduspotentsiaali/jätkusuutlikkuse muut, majandusmehhanismi efektiviistamine  ja harmoneerimine, väljaränne, kapitali netoväljavool, reaalne aktiivne individuaalne tarbimine (mitte nt nähtamatu passiivse kulla kogumine), majanduslik ebavõrdsus väga mitmest aspektist (seal hulgas piirkondlikult), etniline heterogeensus, rahvusliku majandusliku teadmusstruktuuri kvaliteedi muut jne.

Veel õiendusi

Varblane PMi AKs lk 2-3: “siis meie (sic! üe) välisvõlg poleks mitte kümme protsenti SKTst,” – meie rahvusliku majanduse välisvõlg oli 2012 nii EP kui ka ES järgi ligi sada (sic!) protsenti kodumaise majanduse kogutoodangust vt nt ES Tabeli lõpust:

http://www.stat.ee/sddsest

Varblane Ibid lk 3: “ei tahaks, et Eesti ettevõtteid hakatakse nüüd kuidagi maksudega kägistama.” – taevane arm – kas makroökonoomiliselt optimaalne ning seega üleminek teaduslikult tasakaalustatud õiglasele maksustamisele mis rahvusvaheliselt ei oleks maksuparadiisi moodi – oleks meil “kägistamine”?

Varblane samas: “Mõni teine ettevõte aga maksis oma 21 protsenti …” – taevane arm – siis taoline “ettevõte” ei teinud oma kasumitest mitte sentigi “investeeringuid”!

Varblane samas: “Kuid see on omaette jutt” – niimoodi  hiilib  akadeemik kõrvale poliit-sensitiivsest makro-ökonoomiliselt kõlvatu 0-kasumimaksu seaduse tühistamise küsimusest – momendil rahvusliku jätkusuutlikkuse tuumküsimusest!

*****) muide nüüd meil osatakse inflatsiooni nii ära klattida et seda ei ole tõesti vaja enam analüüsises arvesse võtta: nt vaatamata meil elektri shokilisele hinnatõusule inflatsiooni märgatavat tõusu statistika ei näita – vt nt http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-15032013-AP/EN/2-15032013-AP-EN.PDF

Advertisements

March 15, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: