Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Teadmuspõhisusest meie pressis

 

ARVAMUS

Moto: “Ainult ignorandid on küllalt julged otsustama, kas mõni toiming on loomulik või mitte.”

Anatole France “Kuningatar Hanejala” lk 112

Krista Kodres: „Teadmustepõhine ühiskond … “ PM AK 23.III 13 lk 4

Meie ühiskonna kõrge teadmuspõhisus tõepoolest paistab juba ammu silma nt et meie akadeemikud ja ajakirjanikud on targemad kui nobelistid (nt Bloombergi pressis nimetas akad Vearblane mõni aeg tagasi ühte Nobelisti asjatundmatuks ja nii käitus vist ka üks eks-ajakirjanik)

Meie vähemasti keskharidusega on aga meie pressi järgi üldiselt jälle targemad meie vähemasti tipp akadeemikutest (nt hiljuti alles läbis meie pressi rida keskharidusega või sellele tasemelt jäänud loogikaga autoreid kes väitsid et isegi meie akadeemikutest kõige rahvusvaheliselt tunnustatum ei tea mitte midagi)

Ülalolev pealkiri jätkub niimoodi: „ … ja keskharidusega otsustajad“ – see on filosoofiliselt väga mõttekalt ning mõtlemapanevalt püstitatud point. Tõepoolest kui niivõrd teadmuspõhine ühiskond ise seab endale nõunikeks otsustajateks esiplaanile keskharidusega Jukud-Mannid – siis ei maksa jääda selles küsimuses lühinägelikuks

USA eks-riigisekretäri Rumsfeld’i maailmakuulsat hüpoteesi „teatust ja teadmatust“ otsustusteaduse põhiselt laiendades saame igale otsustaja tüübile omaselt järgmise otsustusteadmuste seisundi positsiooni/ignorantsuse hindamise Maatriksi:

Teatud – Teadmised

Teatud – Teadmatused

Teadmatud – Teadmised

Teadmatud – Teadmatused

Nt tüüpidele nagu Jukudele-Mannidele jäävad Nobelistide/Akadeemikute teadmised (nt missugustest multi-kompleks faktoristest sõltub Maakera pöörlemiskiiruse muutus ja millise tõenäosusega) üldiselt teadmatuteks ja seega on nendel otsustamine palju “hõlpsam” ning kiirem – eriti kui see peaks nt toimuma teatava pundi/kamba juhtide valimispropaganda huvides või nt Küprosele kapitalide kantimises – et kompleksprobleemidest vaadatakse mööda jne ning et vaatevälja jäävad ainult selekteeritud indikaatorid mis on pressi poolt rahvuslikus teadmusruumis eriti nähtavale seatud (nt kamba N huvides lekitatud äraostetava pressi kaudu et härral M pole isegi niipalju raha et istuvat koalitsioon ära osta isegi praeguse poliitmehhanismi disaini tingimustes)

Sama eelislugu et Jukudel-Mannidel jääb kehtima üldiselt doktorite poolt teatud teadmatustega (nagu nt Musta Luige ilmumise tõenäosused rahaturgudele) jne – jääb samuti Jukude-Mannide puhul teadmatuste valda – mis samuti nende mõtlemist teeb selgemaks/kiiremaks ning nt investeerimisel börsilumpenile mõistusepärasemaks jne (isegi nt Küprosele mõeldes muideks möödunud IVq investeeriti Maarjamaalt transfeere sinna EP Statistika järgi ligemale kolmveerand miljardit vist või nii  mis mingi pikaajalisema otsustamise puhul äkki oleks jäänud toimumata ja paljude rahameeste suured tulud transfeeride mahukusest nii sinna kui kõrbedest põlevkiviõli otsimisele saamata 🙂

Moraal – mida kõrgem otsustaja tüübi kvalifikatsioon seda laiemalt ja sügavamalt valdab otsustaja kogu Maatriksit – seda raskem teda ära osta – seega istuva koalitsiooni huvides tuleb efektiivne kommunikatsiooni poliitmehhanism disainida nii et koalitsioonis otsustajad ning massimeedia domineerivad manipuleerijad oleks piisavalt vaegteadmuslikud – ning mis veelgi olulisem  – et veelgi  vaegteadmuslikumad figuurid igas kaliibris oleks opositsioonis – ning et teamuslikud persoonid kogu Maatriksi teadusmõõtuvuses saaks sootsiumis toladena (Krugman)/seniilidena(Lippmaa) jne auti mängitud – seda kaugemale mida asjatundlikumatena rahvusvaheliselt pärjatud 🙂

Tõsisemalt rääkides siis tuleb küberneetiliselt eeskätt silmas pidada et otsustajad rahvuslikus hierarhias on nii otseselt kui kaudselt mõjutatud rahvusliku teadmusruumi teaduslikust kvaliteedist  –  kuivõrd tõesed  ja selged on selle elemendid – kuivõrd avatud on väited ümberlükatavusele Popper’i mõistes (mitte hägusloogilised) ning mis tasemel on andmete negentroopia (tõenäosuslikkus). Teiste sõnadega et see struktuur ei oleks risustatud ja mürgitatud asjatundmatu poliit- ning spekulant- ja pressi-manipulatsioonidega.

Ja mis kõige tähtsam et kuidas disainida rahvusliku teadmusruumi kujundamise küberneetilisi optimaalmehhanisme mis automaatselt kindlustaks teadmusstruktuuri kõrge kvaliteedi (nt sh ACTA taoliste mehhanismidega) – et selles tsiviliseeritult domineeriks sõltumatute teadusmaailmas tunnustatud asjatundjate objektiivsed panustused – mitte mingid ideoloogilised hägusloogilised subjektiiv-poliitilised kildkondade ja isehakanud nurgataguste kogude omakasulikud dogmad et mida vähem makse seda parem, ESM on suveräänsuse kägistamine jne vt nt täpsemalt:

Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39:http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

 

Advertisements

March 24, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: