Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Hägusloogika&ebapädevus

Kui hägusloogika ja ebapädevus lokkavad:

http://www.eestipank.ee/press/ees-seisvad-valjakutsed-vahenev-rahvastik-ja-toojou-arendamine-15042013

(vt seisuga 16.IV 13 pressiteate teksti Lisast)

Selle pressiteate peamine häda on selles et populaarses vormis on moonutatult refereeritud ühte ebamäärast teksti: pealkirja järgi peaks tekst sildama „tööturu ülevaadet“ kuid oluliselt kaldub hoopiski rahvastiku prognoosimisele kuni 2050 – viimane on aga rahvuslikult hoopiski vastusrikkam ning komplekssem probleem mis nõuab mitte „ülevaatelist“ vaid süvauurimislikku käsitlust aga selleks näib teksti koostajatel piisav kompetents ning vasta teadusloogiline treenitus puuduvat. Nt tekstis puuduvad viited meie juhtivate demograafide ning statistikute vastavatele käsitlustele ning autoritel näivad puuduvad isegi elementaarsed teadmised pikaajaliste prognooside usalduspiiride asjus ning rahvastiku inertsiaalsete prognooside ning administratiivsete projitseeringute erinevuste loogikas ning seega tekst sisaldab makroökonoomilisest spektrist rida vasturääkivusi ning need kajastuvad teatavate hägusloogilisustena ning segadust tekitavatena ka laiale publikule suunatud pressiteates.

Kuidas ikka selle asjaga pressiteates nt on et „ja tulevikus jõuab tööikka vähem noori.“ – miks ikka meil tulevikus rohkem noori ei jõuagi tööikka – kuhu nad siis rohkem jõuavad – jäävad igavesti alaealisteks?

Või „Loomuliku tööpuuduse kõrge määr pole paratamatus.“ – kuidas ikka on et „loomuliku tööpuuduse kõrge määr pole paratamatus“ kas see „loomulik määr“ ei ole mitte siis ühiskonnaseadustele vastav tasakaal ja seega ikkagi loomulikult paratamatu. Ja olgu see siis nii kõrge kui tahes. Ja kas loomulikust määrast nt kõrgem määr hoopiski ei oleks paratamatu ning nt tingitud tööturu mehhanismide teadusvaeguse tõrgetest mis on loomulikult normaalse poliitika puhul kõrvaldatavad (muide paljud makroökonoomikud üldse eitavad Friedman’i töötuse loomuliku määra mõistet kui liigset keerukust tekitavat ning eelistavad eeskätt piirduda hõive muutude uurimisega nagu Phelps nt).

Ja veelgi naljakam et „Ees seisvad väljakutsed on vähenev rahvastik …“ ja mitte „maha magatud väljakutsed“ – kui altpoolt loeme et juba „2012. aasta jooksul vähenes tööealine elanikkond esialgsete hinnangute kohaselt kokku ligikaudu ühe protsendi võrra. … arvatust suurem noorte väljaränne viimase kümnendi jooksul.“

Kahetsusväärselt on jäänud sõnumitoojatel märkimata et makroökonoomilisest spektrist ilmselt viimase kümnendi suurem väljaränne oli ilmselt suuresti tingitud ka EP tegevusetusest: ei nõustatud Valitsust kuidas seda anomaalset väljarännet ka finantsiliselt pidurdada nt: eeskätt kapitali kõlvatu (maksustamata) väljavoolu pidurdamisega kodumaisest majandusest ning selle arvel heaolu/palkade tõstmisega ning loomulikult barbaarse majandusliku ebavõrdsuse likvideerimisega – ning selleks kõigeks vajalike teaduspõhiste reformide jõustamisega (nt selle asemel et 2008 täiendada EP Seadust klausliga et EP juhtkonnal ei pruugi olla kõrgemat erialast haridust – seega ei pruugi ka olla arusaamist et mis kvaliteediga uurimusi ja sõnumeid ning kelle huvides nende juhtimise all produtseeritaks). Lisaks näib et autorid on asunud väljaspool seda käsitlust meie rahvuslikku teadmusruumi risustama teadustühiste dogmadega jõudsa palgatõstmise vastu – seega demonstreerides täielikku vastasseisu Eesti konvergentsile Läänemere-Äärise sotsiaalse heaolumajnduse kontekstis ja suunas.

Igal juhul EP hoiatus-retsept pressiteates: „Rahvastiku vananemine ja tööjõu hulga vähenemine on protsessid, mida ei saa kergesti tagasi pöörata. Seepärast tuleb senisest veelgi enam keskenduda kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade teket soosiva majanduskeskkonna arendamisele.“ – ei pruugi sugugi tööle hakata ning meie hõivet edendada. Seda eriti kui need kõrgemad lisandväärtused jätkavad vaikselt EP Statistikas üha suuremates mahtudes kõlvatut lekkimist väljamaadesse ja seda maksustamata kujul ning petunimede varjus nagu „muud investeeringud“ jne.

 

Kõigele lisaks näib see „ei saa kergesti tagasi pöörata“ väide kergemeelselt põhjendamatult subjektiivloogilisena – eriti kui mõelda et paljude asjatundjate arvates (nt Krugman) on ilmselt „see rong juba tõenäoselt läinud“ – vähemalt tagasi  pöördumine omajõul/suveräänselt.

Lisa

Ees seisvad väljakutsed on vähenev rahvastik ja tööjõu arendamine

15.04.2013

Orsolya Soosaar, Natalja ViilmannEesti Panga ökonomistid

Eesti majanduskasv kiirenes 2012. aasta teises pooles tänu sisenõudlusele ja see peegeldus ka tööturul – teenindussektori osakaal hõives kasvas. Meie suuremate kaubanduspartnerite kindlustundeindikaatoreid vaadates võib öelda, et eksportiva sektori lähiaja väljavaated on muutunud viimastel kuudel positiivsemaks.

Tööpuuduse määr langes ka 2012. aasta teises pooles, sealjuures kahanes ka pikaajaliste töötute arv ja osakaal. Tööpuudus on struktuurse iseloomuga ja sellele viitab ka töötuse määra endiselt suur erinevus piirkondade ja haridustasemete lõikes. Loomuliku tööpuuduse kõrge määr pole paratamatus. On oluline, et riik kasutaks tõhusalt nii tööturu- kui ka sotsiaalpoliitika hoobasid, et vähendada töötute ja tööturult kõrvale jäänud inimeste takistusi töö leidmisel.

Majanduse pikemaajalist arengut silmas pidades on üha tähtsam piisava kvalifitseeritud tööjõuressursi olemasolu. 2012. aasta jooksul vähenes tööealine elanikkond esialgsete hinnangute kohaselt kokku ligikaudu ühe protsendi võrra. Pikemaajalisema rahvastikuprognoosi muudab varasemast pessimistlikumaks arvatust suurem noorte väljaränne viimase kümnendi jooksul. See tähendab, et isegi kui sündivuskordaja suureneb, on sündide arv väiksem ja tulevikus jõuab tööikka vähem noori.

Rahvastiku vananemine ja tööjõu hulga vähenemine on protsessid, mida ei saa kergesti tagasi pöörata. Seepärast tuleb senisest veelgi enam keskenduda kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade teket soosiva majanduskeskkonna arendamisele. See hõlmab nii elukestva õppe soodustamist, haridussüsteemi tõhusamat koostööd tööandjatega kui ka tööjõu mobiilsust soodustavaid poliitikameetmeid.

The challenges ahead are a declining population and the development of the labour force

15.04.2013

Orsolya Soosaar, Natalja ViilmannEesti Pank economists

Growth accelerated in Estonia in the second half of 2012 driven by domestic demand, and this was reflected in the labour market, as the share of the service sector in employment increased. Confidence indicators from our largest trading partners show that the outlook for the exporting sector has improved in recent months.

The unemployment rate also dropped in the second half of 2012, with the number and share of the long-term unemployed both falling. Unemployment is structural in nature and this is reflected in the continuing large differences in unemployment levels between regions and educational levels. A high level for natural unemployment is not inevitable. It is important for the state to use labour market and social policy levers to reduce obstacles to finding employment for the unemployed and those who have left the labour market.

The existence of sufficiently qualified labour resources is ever more important for the longer-term development of the economy. Preliminary estimates suggest that the working age population shrank during 2012 by almost one percent. Longer-term population forecasts are more pessimistic than earlier ones because of the high emigration by young people during the past decade. This means that even if the birth rate rises, the number of births will be lower, and there will be fewer young people reaching working age.

The decline in the population and labour force are processes that cannot easily be reversed. For this reason, more focus than ever needs to be put on developing the economy in a way that favours the creation of jobs with higher added value. This means encouraging life-long learning, effective cooperation between the education system and employers, and policy measures that favour the mobility of the labour force.

Advertisements

April 17, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: