tõenäosuslik arvamus

EP endiselt kui elegantne Valitsuse käpardliku majanduspoliitika lakeerija ning visa diletant  makroökonoomilises manipuleerimises*

Taevane arm – „Soomele me 20 aastaga järgi ei jõua“ – peab ikka olema makroökonoomikas täielik profaan et infotehnoloogia ja küberneetika ajastul väidelda deterministlikult (mitte tõenäosuslikult, šokke arvestamata jne ) pika-ajalisest prognoosimisest (õigemini futuroloogiast ligemale veerand sajandi jooksul suure tõenäosusega toimub nii sotsiaalseid kui tehnoloogilisi vapustusi poliitilistest rääkimata jne). Veelgi enam – isegi mitte suutes seejuures isegi  eristada majandus-kasvu (absoluutne maht) ja kasvu-tempot (jagatis mis sõltub baasi dünaamikast) ja seda Soome-Eesti makrovõrdluse  kontekstis mis adekvaatselt nõuab tosinate indikaatorite tasakaalustatud metasünteesi (selles kirjutises ainult ühe makro näidu (GDP) alusel mis muide ei ole eriti usaldusväärne indikaator sest Eesti puhul sisaldab suuresti hargmaiste korporatsioonide paberipealseid transfeerkasumeid mis mastaabiefekte mitte arvestades ning aktuaalseid makronäitude trendide erinevusi kas mitte mõistes või nendest meelega mööda hiilides, eriti mööda hiilides tõigast et üks on ELis üle keskmise doonor-riik ja teine üks suuremaid toetuse saajaid perifeeria).

Eriti tuleb märkida  et nagu viimatine kriis ilmekalt näitas ei ole pikemaajalisel prognoosimisel need riigid üldse võrreldavad riskitaluvuse mõistes sest meie langus oli sünteetiliselt vähemasti kolm korda rängem soomlaste omast ning kriisist taastumine väga vaevaline.

Nt Eurostati järgi on isegi viimatistel aastatel aktuaalse individuaalse tarbimise keskmise näidu (AIC) alusel soomlased meist kaugemale ette läinud – ja see näitaja on tunduvalt adekvaatsem kui GDP/pc sest arvestab ka nt tulumaksuerinevusi jne.

Nt Eesti on EP Statistika alusel viimatistel aastatel  kodumaisest majandusest netos kapitali väljavedav ning seega prospektiivselt oma majanduspotentsiaali õõnestav (töökohti väljavedav)  Soome mitte – sama lugu tööjõuga ja hõivega.

Nt Eesti on viinastel aastatel tegelikult ja väga mitmete (sic!) makronäitajate alusel majanduslikku ebavõrdsust barbaarselt süvendanud ning seega kodumaist inim- ning sotsiaalkapitali õõnestanud koos sellest tuleneva jätkusuutlikkuse tõenäosuse kängitsemisega – Soome mitte. Jne.

Seega rääkida Soomega võrdluse kontekstis et Eesti olevat kriisist hästi taastunud (isegi GDP/pc pole taastunud) on makroökonoomiliselt ekslik ning kuritegelikult eksitav hägusloogiline rahvusliku teadmusruumi manipuleerimine ning rahvuslikku teadmusruumi poliitlumpenlikult risustav nagu ka häma mittetõenäosuslikult täpsest 20 aastast järgi jõudmisest (vähegi teadusloogilises tekstis saaks rääkida veerand sajandist või nii) –  seda koos taolise teadmusruumi mürgitamisega kaasneva rahvuslike majanduslike riskide ning kaotuste võimendamisega (eeskätt kapitalide väljavoolu pidurdamatu jätkumisega ning sihistumisega võõr-lumpeni sisseveole ning laevastiku ja ettevõtluse viimise Küprose-Jordaania-… jne lipu alla ning tegeliku majandusliku ebavõrdsuse süvendamisega mis rohkem vene kui põhjala stiilis).

Mis kõige olulisem: Makroökonoomilisest aspektist objektiivselt/tõsiteaduslikult arutledes jõuaksime suure tõenäosusega praeguse info põhjal konjektuurini et tõenäoselt See järgijõudmise rong millest kirjutises juttu näikse olevat) on juba läinud juba aastaid tagasi – ning vähemalt praeguse info põhjal tõenäoselt oma teadmusjõududega järgijõudmine ja meie praeguste grantide taseme juures Brüsseli poolt ning parajasti eriti kõvasti ning kõlvatult lekkiva majandusmehhanismiga jätkamisel – on suure tõenäosusega taoline järgijõudmine poliitpugejalik hägusloogiline häma.

*) http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=cdada00c-fa23-4ff0-9d32-edf89b7b4568#.UXT8yJrrep8.facebook