Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Märgukiri 5.V 13+

Makroökonoomilisest spektrist on EL Komisjoni „Kevadprognoos 2013“ Eesti suhtes standardselt (poliit)hägusloogiline ja hambutu ning rahvusliku prospektiivse sotsiaal-majanduslikku teadmusruumi kvaliteeti õõnestav

Tõepoolest nt „Europe 2020“  dokumentide hulgast Komisjoni Presidendi olulisest märtsi kirjast Euroopa Nõukogule (http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/barroso/letter_en.pdf ) loeme nt:

Dear colleagues,

Our meeting on 14-15 March 2013 will mark an important midpoint in this year’s

European Semester. The Commission launched the process by proposing five key

priorities in its 2013 Annual Growth Survey and I am pleased that they have already

been endorsed by the Council and can now serve as a reference for the national

programmes to be sent to the Commission in April. …

We are not yet out of the crisis, as the unacceptably high

levels of unemployment show, but we can see that the reform efforts of Member States

are starting to bear fruit, correcting very important imbalances in the European

economy. …

 The social consequences of the crisis are a particular cause of concern for the

Commission. …

 

José Manuel BARROSO

To the Members of the European Council“ 

Kuid Komisjoni äsjasest „Kevadprognoosist“

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/ee2_en.pdf

ei leia me Eesti rubriigist (lk 52)  kahjuks Barroso kirjale vastavalt mitte midagi harmoniseerivat ei –   a) kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamise meetmete osas (nt majandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks, kõrge inflatsiooni talitsemiseks jne) – b) ei kehtiva jätkusuutmatu (makroökonoomiliselt eeskätt kõlvatu 0-kasumimaksuga) majandusmehhanismi reformide ürituste osas (nt üldiselt teadustühise kõlvatu regressiivse ning raiskava/kasinliku maksusüsteemi reformide osas jne) ega ka – c) ei leia üldiselt Euroopa Semestri protsessile tarvilike vastavate mitmete oluliste makronäitude prognooside osas ilmutamist (tööjõu anomaalne väljaränne, kapitalide kõlvatu (nt maksustamata kasumite näol) väljamaadesse kantimise alal; puudub rahvusliku majanduseheaolu heaolu jätkusuutlikkuse põhiallika indikaatori prognoos – kodumaiselt kasutatava rahvusliku neto-tulu  maht; puudub kogu välisvõlg mida volinik Rehn on ammu tõotanud  – oma “teravate hammaste” vahele võtta – samuti nagu  ta lubas juba 2010 seadustada Komisjoni õiguse liikmesriikide statistikate auditeerimiseks (nt Eestis puudub läbipaistev jaehinna indeksi statistika mis võimaldaks kontrollida inflatsioonistatistika usaldusväärsust kuigi ainult ühte inflatsioonitüüpi hinnatakse; rahvastikustatistika toimib lõppaeglaselt ine) jne.

Jääb lisada veel et ka enne kriisi oli Eesti turumajandus sotsiaalsusest veel kaugel mägede ja jõgede taga ja mis veelgi hullem – et parajasti üha enam näitab Eesti rahvuslik sotsiaal-majandus eeskätt konvergeeruvat barbaarkapitalistliku venemajandusega: barbaarse majandusliku ebavõrdsuse ning vaesusriski süvenemine väga mitmete makronäitude alusel (eriti kui arvestada ka piirkondlikke muute ning nt ka elanikkonna kivintiilide erinevusi reaaltarbimise alusel jne), kõlvatute muude investeeringute mahtude suurenemist Eestist riskantsetesse maksuparadiisidesse ja Küprosele ning riikidesse millede suhtes pole marginaalsel Eestil mingit tingimisjõudu (nt Venemaa või USA), kõrget jaehindade indeksit ning inflatsiooni, kehtivate kõlvatute rikaste poole kiivas maksuseaduste jätkusuutlikkust (nt Eestis on  ELis kõige madalam ebaoptimaalsem kapitalitulude implissiitne maksumäär Eurostati andmetel) ning kõigist nendest tulenevat anomaalset väljarändamist (mullu väljaränne kahetsusväärselt 11 tuhat – http://www.stat.ee/65235http://www.stat.ee/65235 mis moodustab arvutulikult hõivest ligemale 2%!). J nt mulluks Eestis kriisieelset taset komplekselt olulisemate makronäitajate osas ei taastatud – ning hõive osas ilmselt pole Valitsusel seda enam meeleski (Eesti hõive langus kriisis oli ELis üks suuremaid 15% ja jääb ilmselt veel aastateks ligemale 5% alla kriisieelsele, samuti oli Eesti majanduspotentsiaali langus kriisis anomaalne kogu EL27 ulatuses) seda teha nagu ka rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse ilmset tegelikku langustrendi ning divergentsi tõenäoselt  Põhjala suhtes sisegi  mitte märgata (eeskätt seoses väljarände ning kapitali väljavooluga ja seda vaatamata Brüsseli grantidele).

Ilmselt oleks Komisjoni selle prognoos-projitseeringu (sisaldab ka administratiivselt regureeritavaid indikaatoreid nagu inflatsioon, avaliku sektori investeeringud (sh välisriikidesse) jne objektiivseks teadusloogiliseks makroökonoomiliseks järelduseks pidanud olema meile nõuandeid nagu – eeskätt ärge vedage maksustamata kapitali välja, ärge infleerige jaehindu ning reaalset majanduslikku ebavõrdsust vaid tõstke sotsiaalkapitali ja reformige viivitamatult teaduspõhiselt/optimaalselt ning harmoneerivalt ning tasakaalustavalt majandus-mehhanismi ning -mudeli  kvaliteeti ning teaduslikkust – aga midagi taolist sellest hägusloogilisest prognoos-projitseeringust ei leia.

Ning eriti hambutuks jääb moodsa makroküberneetika vaatevinlkist praeguse teadustühise majandusmudeli institutsionaalse optimeerimise/reformise aspekt.

Ning tõesti huvitav on kas Euroopa Semester tänavu lõpuks jõuab Eesti osas mingile taolisele ratsionaalsele sõnumile. Sõnumile mis meie rahvuslikku teadmusruumi enam ei risustaks. Või jätkab mulluses vaimus standardse hambutu hägustamisega.

Hoiatus: käsitlus täielikult objektiivne ning moodsast heterodoksest makro-ökonoomiline aspektist – autor on täielikult teadlik et ilmselt poliitilisest aspektist võiks sõltuvalt parteist (kes lähtuvad üldiselt vananenud koolkondade populistlikest dogmadest ning ühest-kahest valikulisest makronäidust nagu nt kodumaisest kogutoodangust – mis muide Eesti puhul parajasti sisaldab märgatavat rämpskomponenti – eriti hargmaiste korporatsioonide transfeerkasumitena) saaks sellest prognoosist järelduda ka väga mitmeid ratsionaalseid sõnumeid. Ilmselt sotsiaalse turumajandusega ELi tuumikust võiks sünteetiline poliitsõnum meile kuulduda nagu „jääge eestlasteks kuid saage eurooplasteks“ – ja kindlasti  mitte nagu meie parteide hämavad vastuoksed valimisslõuganid oma mätaste otsast nagu: „ratsa viie rikkama hulka“, „õnn ei peitu rahas“, „õndsus peitub kiratsemises ja patt tarbimises“ jne (mis eriti meie teadmusruumi mürgitavad koos vastavate rahvusliku arengu tagajärgedega sest need ei võimalda moodustada teadusloogilist komplekset mehhanismi/mudelit).

PS. Kahetsusväärselt peab märkima et samade makroteadusliku vaeguste all kannatavad ka äsja publitseeritud RM “Eelarvestrateegia 2014-17” ning nt ka artikkel “Euroopa poolaasta – parema tuleviku nimel” (eurokratt 1/2013 lk 8-9; milles näib ka häda olevat et ei osata arusaadavalt tõlkida institutsiooni ingl nim “European Semester” tsivilisseritult e.k).

Advertisements

May 5, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: